Kas tuleb teha muudatusi EKJ laskeväljaõppesse?

[mongol]

Sa vist ei tea, kui keeruline on näiteks ühel maleval riigi raha eest midagi taolist soetada isegi ette võtte käest? iseleiutajatest rääkimata..

[Juhani Putkinen]

Sa vist ei tea, kui keeruline on näiteks ühel maleval riigi raha eest midagi taolist soetada isegi ette võtte käest? iseleiutajatest rääkimata..

Ma tean, et malevkondadel on oma raha - peamiselt liikmemaksudest. Seda raha malevkond võib kasutada omal otsusel.

[mongol]

See ei päästa, vähemalt mitte Tallinnas. Pealegi kui malevkond ostab, siis mis kasu on tervel maleval sellest? Mitte midagi, sest teised ei saa kasutada - kas ei jagata, kas ei osata, kas ei teata olemaolust jne jne. Väljaõppega tegelejate asi on selliste asjade kaasamine kõikide väljaõppesse ja mingi malevkonna soetatud asjad seda ei ole.
Ära ela unemates või teooriates - päris praktika on teistsugune, sest kui pole huvilist, kes asja veaks, ei toimu ka midagi. Pisimalevates võib olukord teisti olla, nõus, aga siis on asja kasutajate kogus ka paarikümne ringis..
Pole vaja vastata, mul kahjuks on õigus.

[Juhani Putkinen]

kui pole huvilist, kes asja veaks, ei toimu ka midagi.

Nõus.

Algusaastatel mina ise korraldasin Männikul laskmisi tõusvadesse märklaudatesse:
- püstolkuulipildujatega;
- automaatidega;
- kergekuulipildujatega.

Kergekuulipildujatega ka näiteks nii, et ehitasime positsioonid kolmele kuulipildujale. Püstitasime tõusvad märklauad eri suundadele ja eri kaugustele. Koige kaugem oli seisva sõduri kuju 200 m kaugusel.

Minu programm oli, et esiteks kuulipildur laseb esimesesest laskepeast lindi, siis ta hakkab vahetama positsiooni teisele laskepesale ja kuulipilduja abi tulistab neid tõusvaid märklaudasid kuni kuulipildur avab tule uuelt positsioonilt. Siis kuulipilduri abi vahetab oma positsiooni kuulipilduri lähedale, jne. ka kolmandale positsioonile. Päris hea harjutus.

Neid minu korraldatud laskmisi ei sugugi tehtud ainult Peastaabi, või Tallinna maleva meestele, vaid ka näiteks Jõgeva maleva meestele. Oli pikad päivad päikese tõusust päikese loojanguni - lasti päris suur kogus padruneid.

Aga pidi olema huviline, kes korraldab - ehk mina.

[mongol]

Ma ei saa öelda, et praegu selliseid asju tehtaks - ohutusnõuded on muutunud märgatavalt 20+ aastaga ja päris igal poole ei saa enam eri suundades lasta, isegi kui vallid on olemas. Räägin KV harjutusaladest nimelt. Saab teha üpris piiratult asju, sest üldiselt on lubatud ohutuid suundasid ainult üks, mis on liiga kitsas, et kasvõi 30 kraadi enda põhisihtmärgist pöörata teise SM poole. Võtame näiteks Männiku harjutusvälja 600m tiiru, kus tehniliselt saaks ca 25 meetri pealt lasta nii lõunasse kui itta, mõtlen taustavalli ja külgvalli nurgas - kuna lasktakse pigem miinusnurgaga, st püstiasendist max paralleelselt maaga, siis vallide kõrgus püüab kõik kinni. Küll aga ei püüa vallid kinni juhulaske, mis võivad tekkida misiganes põhjusel ja pigem just suunaga 30+ kraadi üles. Seda meie praegused ohutusnõuded tagavadki, et sellistel olukordadel ei oleks ohtu kõrvalistele - ehk siis kindlas ettenähtud laskekuunas on küll taustavall, aga 45-kraadiste koba-laskude tõttu on ka valli taga siiski ohtlik ala.

Olen proovinud tiirus tulejoonel paralleelselt märkidega liikumist ja reageerimist teha. Saab, aga märkide ilmumise suund on juba eos laskjatele teada, seega üllatusi pole ja tegelikult ei toimu ka ümbruskonna vaatlust, oodatakse vaid vilet, et tuli vaba.. Vaja oleks just vasakul-parema-ees tekkivate märkide laskmise paika ja Põhja-Eestis mina seda ei tea (Kloogal sai kunagi tehtud, aga laskevälja põhisuund piirab nüüd selle ka ära).

Kõike seda aitaks tegelikult reaalsusele võimalikult lähedaselt ja samas võimalikult ohutult nii laskjatele kui kõrvalistele korraldada FX-moonaga. Kallivõitu, aga reaalne. Pigem ei leita raha ja laskuri oskused jäävad otse enda ees olevate märkide mõjutamise tasemele, ootamatute ohtude külgedel tekkimine on vaid teoorias ettemängitav. Jätkub väljaõpe stiilis "ära põe, teil teil on ju virutaalne kompanii vasakul".

Vabariigi algusaastatel lasti suht suvaliselt, olgem ausad. Õnn, et kõrvalisi kuhjade viisi kasti ei läinud.

[Kriku]

Kas selle jaoks simulaatoreid ei ole olemas?

[Juhani Putkinen]

Kas selle jaoks simulaatoreid ei ole olemas?

Teoorias, seda saaks teha mingi simulaatoriga.

Märklaudates võiks olla mingisugused laserkiirde vastuvõtjad ja automaadi rauda saaks kinnitada laaserkiirde saatja. Kui vajutab päästikule, siis kodeeritud laserkiire läheks relvast. Padrun võiks olla paukpadrun.

Ma ei tea kas selliseid keegi on teinud. Odav lõbu see ikka pole.

Minu meelehärmiks on, et laskmist harjutatakse nii, et kedagi kõrvalist ei ohustada - ja siis päris lahinguväljal sõdurid saavad surma.

See tõusvate märklaudade pihta harjutamine on ääretult hea. Kohe pärast laskmist instruktor annab tulemuse - näiteks 40 tabamust 60st. Tihti peale palju vähem. Instruktor ja laskur teevad koos ringi märklaudadele ja instruktor loeb tabamused, ning märgib punase vildikaga kiiresti. Järgmine laskur valmitub juba enne kui instruktor ja laskur tulevad tagasi märklaudatelt.

Ka hea laskur kes ühte kinnisesse märklauda saab hästi tabamusi ei üldiselt saa hästi tabamusi paigalt tõusvadesse märkidesse - liikumise pealt, nagu mina videol - on jälle palju raskem saada tabamusi. Seda on vaja harjutada.

[mongol]

Simulaatorite mõttel on jumet kusjuures - meil siin põhjapool (jutt KL-ist) on olemas päris palju vanu Soome laserveste ja kusjuures mina olen see ohmu, kes viitsis neid komplekteerida, kontrollida ja proovib suruda õppustele kasutamiseks allüksustele. Paukmoon iseeenesest on mõttetu lahingusimuleerimiseks, aga koos laseriga täiesti adekvaatne. Täitsa piinlik, et mul endal polnud mõttes sellist asja laskeväljaõppes rakendada

Lisaks - simulaator peab olema kas sõduri relvaga kasutatav või äravahetamiseni sarnane. Siis on lootust, et lihasmällu jäävad lahingurelva võtted ja käsitsemine, muidu hakkab sõdur lahingus erinevaid liigutusi automaatselt tegema ja ongi puuks.

Aitäh, Juhani, et aitasid karbist välja mõelda - mul on kasutada täitsa head vahendid ju. Võta ühendust, saad vaadata ning aidata katsetadagi.

[Juhani Putkinen]

Laservestide kasutamine on hea mõte.

Vaatame hiljem kuidas edasi.

Vahepeal annan lingi soome keelsesse artiklisse väljaõppest/harjutusest, kui ei oska keelt, Google translator aitab:
https://jput.fi/Kevyt_konekivaari_puolustuksessa.htm

Laservestidega saaks harjutada kus iganes, ka asustatud aladel.

[Leo]

Akf mongol ja Putkisen Jussi on kirjeldanud väga hästi, mida laskeväljaõppes tehtud ja saab teha. Minu arvates on peamine probleem selles, et olemasolevaid võimalusi ei kasutata ja lasketreeningut tehakse liiga vähe. Näiteks Männiku kinnises tiirus on tavaliselt tühjus, ainukesed kohad, mida peab ette broneerima, on liivaaugud, seal on argipäevadel kaader, liitlased ja PPA ning õhtuti ja nvdel KL. Teised kaugused ja rajad on praktiliselt tühjad või on seal mõni üksik treenija. Liivaauku taktikalist laskmist, relva vahetust jne kõrgemat matemaatikat treenima on mõistlik minna alles siis, kui baasharjutused on suhteliselt hästi omandatud. Kui baasharjutusi ei tehta piisavalt, raisatakse liivaaugus aega ja laskemoona.