Artur Luige rukk läbi

Väljapaistnud isikud -- sõjaväelased, riigitegelased jmt. Kellest iganes peate vajalikuks kõnelda sõjandusega seoses.
Vasta
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Artur Luige rukk läbi

Postitus Postitas Kriku »

Oli ka esimesel eesti ajal igasugu imelikke.
Rukini viinud sündmuste jada sai alguse, kui 23-aastane Artur Luik 1923. aasta teises pooles Tartu ülikoolist eksmatrikuleerus, enese sõnul Vene kodakondsust tahtis ja Eestist lahkuda soovis. Jaanuaris 1924 alustas ta teenistust noorsõdurina 2. jalaväerügemendi 1. kompaniis. Perekonna pärimuse järgi läinud mees üle Peipsi järve jää, külmetanud jalad ja ta saadetud punase miilitsa poolt Eestisse tagasi. Süüdistusmaterjali järgi sai ta 24. veebruaril 1924 väeosast linnaloa, kuid ei tulnud õhtuseks loenduseks tagasi, vaid läks salaja üle piiri Nõukogude Venemaale (sõitis 25. veebruari hommikul rongiga Petserisse, hobusemehega Verho-Ustje külasse ja edasi jala, ühes kui teises külas öösiti magades), et tulevase kodanikuna sealse elu ja võimalustega ise tutvuda. Venemaal arreteeriti ta veebruari lõpus kui spioon ja viidi algul Pihkva, hiljem Leningradi vangimajja kuni väljasaatmiseni 6. oktoobril 1924. Ta anti Narvas üle Eesti kriminaalpolitseile.

Revelia nimekirjast kustutati Artur Luik 27. veebruaril 1924 ja rukiti Nõukogude Venemaale ülemineku eest 99 aastaks.

Eesti kohus mõistis omavoliliselt väeosast lahkunud mehele kui desertöörile 25. märtsil 1925 kaks ja pool aastat vangiroodu. Perekonnalegendi järgi olnuks karistus väiksem, kui ta poleks kohtus teatanud, et ta seesugust Eesti riigikorda ei tunnista. Korduvad armuandmispalved vilja ei kandnud. Neist kolmandas on ta kirjutanud, et «siin ei ole tegemist mitte parandamatu kurjategijaga, vaid õigluse, vabaduse ja vendluse eest võitlejaga. Teie ei paranda mind, ei pane elama enese soovi järele. Ja kuigi, siis sünniks see silmakirjaks ja vangis istumise aja vältusel». «Olen süütu,» lisab Luik. «Elan praegu, tahan elada ja saan elama iseseisvalt, rippumatult mind ilmas ümbritsevast ülekohtusest ühiskonnast.»

Väljaots on kindlaks teinud, et hiljem püüdles Luik Prantsuse võõrleegioni. Arhiivimaterjalidest nähtub sedagi, et kui Eesti sõjaväeametnik 1939. aastal soovis teda reservväelasena arvele võtta, kordas mees, et tema Eesti seadusi ei tunnista. Mässumeelsus jätkus ka Nõukogude võimu all, kui teda 1942. aastal karistati kümneaastase vangistusega Komimaal. Luige edasise käekäigu kohta pole seni õnnestunud andmeid leida.
https://tartu.postimees.ee/7723945/lopp ... e-karistus
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist