Karumõmmi ajal sai miilitsast polizei

[karludune]

6/ Politseiüliõpilased vabastati pärast seda, kui politsei saabus politseikolledžisse, et vabastada nad politseiinstruktorite käest.

Miilits. Venemaal on miilits, aga muidu koomiline lugu.

[Sho]

Miilits. Venemaal on miilits, aga muidu koomiline lugu.

Selle olen ma ilmselt maha maganud. Vahest meenutad mulle, millal nad oma politZai tagasi miilitsaks muutsid?

[ahto42]

Karumõmmi ajal sai miilitsast polizei.

[karludune]

Miilits. Venemaal on miilits, aga muidu koomiline lugu.

Selle olen ma ilmselt maha maganud. Vahest meenutad mulle, millal nad oma politZai tagasi miilitsaks muutsid?

jah, lähtusin originaalpostist: https://twitter.com/ChrisO_wiki/status/ ... 2645015554, kus pildil suurelt "колледж милиции".
Nüüd edasi võib ju arutada, et kui ork soovib, et teda "tsiviliseeritud inimene" kutsutakse, siis kas lähtuda tuleb sisust või vormist. Tõlgitakse siiski mõistet, mitte täheühendeid, ja viimane aasta on pannud kahtlema, et seal maal eriliselt tsiviilühiskonda oleks. Minu jaoks on see ikka "милиция".

Aga,kui hr Sho peab vene miilitsat samaväärseks saksa politZaiga, noh... palju õnne.

[Sho]

Nüüd edasi võib ju arutada, et kui ork soovib, et teda "tsiviliseeritud inimene" kutsutakse, siis kas lähtuda tuleb sisust või vormist. Tõlgitakse siiski mõistet, mitte täheühendeid, ja viimane aasta on pannud kahtlema, et seal maal eriliselt tsiviilühiskonda oleks. Minu jaoks on see ikka "милиция".

Aga,kui hr Sho peab vene miilitsat samaväärseks saksa politZaiga, noh... palju õnne.

Kas akf Karludune väidab, et saksa politsei osaleb kuidagi puutini Z operatsioonis?

Mis puutub miilitsasse ja politseisse, siis need kumbki pole vene keele sônad (ega vene keeles muidugi vene sônu eriti ei olegi, mistôttu môjub eriti naljakalt venelaste riiklik korraldus mittevene sônu enam mitte kasutada). Miilits (militia) tähendab originaalis mitte professionaalidest vaid väljaôppinud tsivilistidest moodustatud armeed vôi väesalka. Levinud oli Euroopa linnriikides (polistes, millest on tulnud ka sôna politsei), aga ka näiteks Türgis (janitsarid) ja moskoovias (streletsid). Mehed elasid oma eraelu ja käisid aeg-ajalt kordusôppustel, aga sôja korral kutsuti kokku ning moodustati armee. Umbes nagu praegused reservistid.

Nii et sôna "miilits" on tsiviilühiskonnaga ikka vägagi seotud ja akf katse vastandada politsei ja miilitsa sônade tähendust tsiviliseerituse môttes môjub pehmelt öeldes kummaliselt. Lihtsalt miilits on välisvaenlase ja politsei sisevaenlase vastu.
See mida moskoviidid oma jaburuses teevad ja jauravad ja end varastatud vôôraste sulgedega kaunistades ümber nimetavad, ei muuda sônade tähendust.

[mart2]

No päris ikka nii ka ei ole.

Keel areneb/muutub ajas ja ruumis. See, et lääneilmas militia on ühes tähenduses, et takista selle täieõiguslikku kasutamist muus tähenduses teises kultuuriruumis.
Lähtuda tuleb eelkõige sellest, milliseid funktsioone antud nime kandjad ühes või teises kultuuriruumis täidavad.
Pole võõraste sõnade "vargus" sugugi võõras ka Eesti keelele.

Samas isegi vennasrahvaste juures võivad ühel ja samal sõnal olla eri tähendused.

[aksel90]

Nüüd edasi võib ju arutada, et kui ork soovib, et teda "tsiviliseeritud inimene" kutsutakse, siis kas lähtuda tuleb sisust või vormist. Tõlgitakse siiski mõistet, mitte täheühendeid, ja viimane aasta on pannud kahtlema, et seal maal eriliselt tsiviilühiskonda oleks. Minu jaoks on see ikka "милиция".

2011. nimetati miilits Venemaal ümber politseiks, ametlikult oli sellel reformil terve rodu eesmärke, sh tõesti ka korrakaitse maine parandamine, peamiseks kriitikaks oli, et tegemist on puht kosmeetilise muudatusega.

Aga sellest hoolimata on selle institutsiooni nimetus Venemaal täna "politsei" ja seega ka selle nimetuse kasutamine igatepidi korrektne. Politsei sõna on eesti keeles ka täitsa olemas, nii et kuidagi teistmoodi tõlkida seda ei saagi. Kui on hirm, et keegi ei saa aru, et Venemaa politsei, parlament, peaminister, linnapea, jne on natuke teistmoodi institutsioonid, kui meie kandis kombeks, siis saab ju seletuse juurde panna, see töötab paremini, kui hakata mingit institutsiooni hoopis teise nimega kutsuma (nt: politseid miilitsaks nimetama).

[Sho]

Pole võõraste sõnade "vargus" sugugi võõras ka Eesti keelele.

Loomulikult, aga erinevalt moskoviitide Duumast pole meie Riigikogu ka teinud otsust nende "varastatud" vôôrsônade keelustamise kohta. Nii et me vôime neid rahulikult edasi kasutada.
Ja kui hüpoteetiliselt oletada, et selline totakas otsus isegi tehakse, siis eesti keele seisund on selline, et me vôime selle üle elada ja korrektselt täita, näiteks nimetades politsei korramalevaks, juuli tagasi heinakuuks ja nii edasi. Moskoviitidel selline vôimalus puudub, vene keeles oma ajaloolisi sônu ju peaaegu polegi. Nii et seal käib praegu ka selles osas massiline seaduserikkumine.

[Castellum]

No päris ikka nii ka ei ole.

Keel areneb/muutub ajas ja ruumis. See, et lääneilmas militia on ühes tähenduses, et takista selle täieõiguslikku kasutamist muus tähenduses teises kultuuriruumis.
Lähtuda tuleb eelkõige sellest, milliseid funktsioone antud nime kandjad ühes või teises kultuuriruumis täidavad.
Pole võõraste sõnade "vargus" sugugi võõras ka Eesti keelele.

Samas isegi vennasrahvaste juures võivad ühel ja samal sõnal olla eri tähendused.

Jälle on jutt jalutama pääsenud...

Miilits on eesti keeles selle tähendusega, nagu ksf Sho viitas.

Nii on seda kasutatud Põhja-Ameerika Iseseisvussõja teemas 18. sajandil, Põhja-Ameerika Setsessioonisõja teemas 19. sajandil ning eriti muidugi Eesti ja Vene kontekstis 1917...20.

Eestis tekib miilits kohe peale sündmusi märtsis 1917. Nõuk-Venemaal ametlikult novembris 1917. Eks Vene tsaaririigi kontekstis oli politseil kohati kehv maine, seega võis ju näitel, et "enam ei pea korda vihatud tsaaripolitsei, vaid tööliste ja talupoegade miilits", olla ka tegelikku sisu.

Nagu muudegi mõistetega Nõuka-ajal, nii muutus ka 'miilits' üsnagi orwellilikul moel. Tegu oli ju ikka politseiga, aga nimi oli miilits, nagu oleks tegu mingi rahvaliku üritusega...aga rahvast oli asi kaugemal kui "vihatud tsaariajal"...

Nii nagu oli riigi nimes 'Nõukogude'. Ega keegi ometi arva, et NL-s ka tegelikult olid nõukogud? Või demokraatia?

Eks natuke oldi Nõuka-ajal ka ametlikus eesti nõukogude keeles kimpus, sest kuidagi oli ju vaja ka pärismiilitsat kirjeldada. Nt ENE 5. kd (1973) kasutab sõna 'miilits' puhul nii eraldi ajaloolist väljendit kui ka eraldi terminit 'miilitsaarmee', nt Šveitsi kohta.

Kõikides idabloki riikides ei muutunud nimi, nt I-Saksas ja Ungaris oli ikka politsei. Ungari keele purismist tulenevalt on seal omakeelne nimi, hu:Rendőrség.

[Kriku]

Eks Vene tsaaririigi kontekstis oli politseil kohati kehv maine, seega võis ju näitel, et "enam ei pea korda vihatud tsaaripolitsei, vaid tööliste ja talupoegade miilits", olla ka tegelikku sisu.

Jah, nüüd on ring täis saanud.

Eks natuke oldi Nõuka-ajal ka ametlikus eesti nõukogude keeles kimpus, sest kuidagi oli ju vaja ka pärismiilitsat kirjeldada. Nt ENE 5. kd (1973) kasutab sõna 'miilits' puhul nii eraldi ajaloolist väljendit kui ka eraldi terminit 'miilitsaarmee', nt Šveitsi kohta.

Samamoodi kasutatakse ka väljendit "rahvamiilits".