Pere ja laste mõrvad 1944 kuni 1960.

Relvastatud gruppide tegevus väljaspool ametlikke väeosi. Metsavendlus, sissisõda, mittekonventsionaalne sõda, gerilja, banditism ja mis iganes nimed sellele nähtusele antud on.
Vasta
erna
Uudistaja
Postitusi: 7
Liitunud: 09 Jaan, 2022 21:25
Kontakt:

Pere ja laste mõrvad 1944 kuni 1960.

Postitus Postitas erna »

Tere otsin vanu lugusi ja teen kaardi märkmeid sellisest raskest teemast kui perede ja laste mõrvadest peale 1944 a. Näide perekond Hiielo mõrv 1946 a. Eesmärk uurida toimikuid kui need alles on käia kohapeal külajutte uurimas ja leida ebakõladest koosnevaid lugusi. Näiteks ka perekond Hiielo mõrva eest mõistedi süüdi metsavennad aga faktid hakkavad rääkima hoopis teise nurga all ja ei saa välistada kohalike punaste osa selles loos. Nüüd otsingi kas selliseid lugusi on veel. Siia võik panna nii koha,aasta kui nime ja kui mõni külajutt meenub siis kindlasti ka see. Arutame ja vaidleme aga teema mulle oluline. Ja poliitikad ei taha näha.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Pere ja laste mõrvad 1944 kuni 1960.

Postitus Postitas Fucs »

Hmm.
Ma võin vanduda, et kirjutasin siia väga ammu juba kusagile metsavendade teemasse (ja neid on siin mitu) ühest pärimuslikust loost, aga seda enam pole. Tuhnisin kogu milneti läbi.
:dont_know:

Keegi (kes, ei mäleta) austet kaasfoorumlane, kes metsavendade teemaga tegeles, saatis seepeale mulle veel PS ja palus lähemalt kirjutada vms, mida ma ka tegin, aga ka need vanad PS sõnumid 2006-2017 on mul postkastist ära kustutatud tänaseks.

Vat nüüd pole enam ka kellegi käest mingeid vähegi täpsemaid asju üle küsida, kõik on surnud juba.
Ja mina enam täpsemalt ei mäleta ka (ega ma siiski täpselt üksikasju teadnud, aga nüüd ma ei mäleta enam sedagi).
:oops:

Piirkond: Avinurme-Oonurme-Paadenurme-Enniksaare kant
Aeg: Pole kindel, aga ilmselt kas 1944 või 1945. Pigem 1944. Aga ma ei saa väita, et see ei võinud olla ka nt. 1940-41 või peale 1945.
Allikas: Minu vanaema (s.1927), kes toona elas Paadenurmes. Sama juttu eraldi rääkis kunagi ka tema õde.
Täpsemalt kui mina, teadis asjast minu ema, aga ka tema on tänaseks surnud.
Jutu rääkimise aeg: 1980-ndad ja 90-ndad (sellest tuli muude juttude seas riivamisi juttu mitmel korral).
Sisu: Kohalikud metsavennad otsisid korduvalt ülal täheldatud külas või kusagil (naaber)külades taga kedagi väidetavalt kommut ja punast. Neil olevat olnud inf, et seda kommut/punast/midaiganes seal kandis liikvel olevat nähtud. Käidi korduvalt talust talusse ka tema kohta küsimas. Aga kätte teda ei saadud. Külmade/märgade jne ilmade tulekul olevat kohalikud metsavennad metsas või kusagil omatarbeks pidevalt samakat ajanud. Ei olevat olnud haruldus see, et mehi maani lakku täis küla vahel olevat vahel nähtud ja siis kõik külarahvas kartis neid, et mine tea mida juuatäis peaga teevad. Olevat siis mehed ennast ükskord lolliks joonud ja jälle seda punast või "punast" otsima läinud sinna kusagile tallu, kust see tagaotsitav pärit oli. Meest sealt ei leitud ja lähedased teda ka "välja ei andnud" (või infot tema kohta). Siis olevat nad terve pere maha lasknud/ära tapnud (ei mäleta kas oli juttu, et kuidas), sealhulgas üks väike kas aastane või paari aastane laps. Vist olevat pärast seda ka talu maha põletatud, aga see võib olla juba minu luulu - võis olla, et rääkis ka midagi sellist, aga pole kindel.

Kõik.

* Vanaema rääkis 80-ndatel mulle ka sellest, kuidas venelased ja punaväelastest eestlased 1944 Avinurme kirikusse, kus lebasid saksa sõjaväes teeninud eestlastest haavatud, granaate loopisid ja uksest sisse tulistasid. Seest olevat hüütud, et ärge laske, eestlased oleme. Ja ka sellest, et Tudulinna teel venelased tankidega põgenikevoori laiaks sõitsid. Minu esivanemad käisid tihedalt läbi ühe Tudulinna-Avinurme tee ääres elava talu rahvaga, kes seda ise olevat toona ka pealt näinud. Siis (80-ndatel) veel ei rääkinud sellistest asjadest keegi kusagil midagi. Nüüd võib siit sealt midagi lugeda. Seega, ma ei näe põhjust, miks ma peaks tema juttudesse kui mingitesse luuludesse suhtuma.

**************************************************************

Kui punaseid okupatsiooniaegseid allikaid tuhlata, siis leiab tonnide viisi selliseid jutukesi, kus maha löödi lisaks kommule/parteilasele/hävituspataljonlasele ka terve või osa perest.
Enne allolevaga tegelemist tuleb läbi lugeda selle siin
https://metsavennad.ee/rouge/propaganda_vs_toimikud

Edasi, kui palju aega on, siis tuleks tutvuda nende dokumentidega siin:
ERAF.131SM; 1940-1965
https://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid= ... 0f7d19ff1c
Seal ei ole loomulikult kõike, aga tuhnides võib näkata.


*

Mõned nopped seemneks...

Endise operatiivvolinik Anatoli Heinang jutuke 1988
Хейнанг Анатолий Борисович
ERAF.1133.2.287
ERAF.2642.8.20
ERAF.2642.26.60
ERAF.1133.35.455

Leninlik Lipp : EKP Kohtla-Järve Linnakomitee ja Rajoonikomitee, Kohtla-Järve Linna RSN ja Rajooni RSN häälekandja, nr. 87, 9 mai 1988
Eriti tõstis Jelena Utkina esile sõja- ja tööveteranide nõukogu esimeest Anatoli Heinangut. Ta teeb suurt tööd, on põhimõttekindel ja hoolitsev. Anatoli Heinang otseselt lahingutest osa ei võtnud, kuid julgeolekuorganites teenides võitles ta endises Virumaa maakonnas mitu aastat natsionalistlike bandede, nn. metsavendade vastu. «Pärast julgeoleku erikooli lõpetamist määrati mind nooremleitnandina volinikuks Virumaa mitme valla peale,» rääkis Anatoli Heinang....

Savala küla lähedal ründasid «metsavennad» öösel- talu, kus elas valla partorg. Et partorgi kodus polnud, tappis bande peamees Maima partorgi noore naise. Kui kuriteopaigale jõudsime, roomas tapetud ema veres umbes aastane laps.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... ----------

Kultuur ja Elu 2002
Metsavendade suurlahingud Eestis
tekst: Jaak Pihlau
Heinassaare punkrilahing

Toimus Virumaal Mäetaguse vallas 29. märtsil 1946, olles seotud ühe suurima Eesti metsavendade ühendusega, mis kandis nime „Lendav Surm“ ja mille kõige edukamaks operatsiooniks oli suvel 1946 kümnekonna NKVD-lase ja kompartei funktsionääri tapmine Oonurmel(24). Ka Heinassaare lahingus osalesid enamuses „Lendava surma“ liikmed.
Operatsiooniaktis (allakirjutanud OBB operatiivvolinikud vanemleitnant Kravtšenko ja nooremleitnant Heinang)....

(25) Anatoli Heinang esineb hiljem veel 1953 Kiviõli osakonna vanemoperatiivvolinikuna leitnandi aukraadis, tema hilisemat saatust ei ole teada
Anatoli Heinang "hilisem saatus":
1972 Kiviõli Põlevkivikeemia Kombinaadi ahjudetsehhi ülem
https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/linn-soo-peal
1988 Kohtla-Järve tööveteranide nõukogu esimees
[viide juba üleval]
2017 Kiviõli Linnavalitsus õnnitleb juubilare! Anatoli Heinang 90 [sünd. 24.03.1927]
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... ----------
Võimalik, et elab veel. Kui kiiresti teha, vbl saab jutule 8)

*

Töörahva Hääl : EK(b)P Pärnu Linnakomitee ja EK(b)P Pärnu Rajoonikomitee ning Pärnu Linna ja Pärnu Rajooni TSN häälekandja, nr. 114, 2 oktoober 1945
Rohke saatjaskonna, tõsiste ja ausate töölistalupoegade osavõtul sängitati pühapäeval, 30. sept. Saarde kalmistule Saarde valla tubli ja aus talupoeg Jaan Jakomäe koos oma vana 80 aastase emaga. Nende tapjad olid Saarde valla soodes ja rabades pesitsevad fašistide sabarakkude viimased jäänused. Mõrvarid tungisid sm. Jakomäele vintpüssidega kallale tema koduõuel ja tapsid elutoas ka tema 80-aastase ema. Sm. Jakomäe 18 aastane tütar sai surmavalt haavata. Elama jäid sm. Jakomäe naine ja poeg, keda parajasti kodus ei olnud. Sm. Jakomäe oli aktiivne Nõukogude korra ülesehitaia : ta oli valla täitevkomitee liige, külavolinik, maakorralduskomisjoni liige jne.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... ----------

*

Läänlane : EK(b)P Haapsalu Rajoonikomitee ja Haapsalu Rajooni TSN häälekandja, 6 juuli 1946
Nii tapeti 22. juunil 1945. a. Kamali külas külavoliniku sm. Tisleri naine koos kahe lapsega ja külavolinik Ida Panimeta koos kaheaastase lapsega. Sama aasta 21. novembril tapsid bandiidid Tihemetsa valla külavoliniku sm. Krossi ühes tütrega ja töölise Maksimi. 30. novembril panid bandiidid toime kallaletungi küiakooperatiivile Nõukogude Läti territooriumil. Röövitud varanduse peitsid bandiidid kaebealuse Andresoni tallu ning viisid selle siis kaebealuse Järvesoo tallu. 1945.a. detsembris tappis jõuk rahvskaitee liikme Karl Kandle ühes naise ja lapsega ning röövis paljaks tema talu ning tappis 1946. a. jaanuaris külavoliniku sm. Käo ja metsavahi Arnold Ruuli.
https://dea.digar.ee/?a=d&d=laanlaneekb ... 46--------

*

Piiril : Punalaevastiku leht, 1 november 1946
sm. Tisler: ....
.... Viimaks vabastas meid Punaarmee. Kohe astusin hävituspataljoni ridadesse, hakates kodukohta fašistlikust rämpsust puhastama. Olin hävituspataljonis kuni Punaarmeesse mobiliseerimiseni. Pärast minu Punaarmeesse tulekut ründasid bandiidid mu kodu ja tapsid mu ema, 14-aastase venna ja 6-aastase õe. Isa jäi raskete haavadega ellu.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... ----------

*

Leninlik Lipp : EKP Kohtla-Järve Linnakomitee ja Rajoonikomitee, Kohtla-Järve Linna RSN ja Rajooni RSN häälekandja, nr. 12, 18 jaanuar 1984
Meie kaupluse «Varamu» letile ilmub üha enam kirjandust, mis on pühendatud Eesti NSV vabastamise 40. aastapäevale. Üks niisugune raamat on J. Vendi «Rahutu rahuaeg»....

... Raamatus jutustatakse sellest, kuidas bandiidid mõrvasid Lilastvere külas talunaised Anna Kirtsi ja Marie-Elisabet Ojasilla koos 15-aastase tütre Helmiga ja teisi külainimesi. Naised olid uusmaasaajad.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... ----------

*

Kolhoosnik : EKP Jõgeva Rajoonikomitee ja Jõgeva Rajooni TSN häälekandja, nr. 145, 7 detsember 1950
AKSEL KARLI p. KIISEL saadikukandidaat Jõgeva rajooni töörahva saadikute nõukogusse Tähkvere valimisringkonnas nr. 24

Sm. Aksel Kiisel sündis 1924. aastal Tartumaal Saare vallas töölisperekonnas..... 1940. aastal said sm. Kiiseli vanemad Saare vallas uusmaasaaja koha ning ta abistas siis vanemaid põllutöödel. Suure Isamaasõja puhkemisel 1941 aastal abistas sm. Kiisel Saare vallas hävituspataljoni....

1945. aastal mõrvasid bandiidid sm. Kiiseli isa, ema, venna ja lelle ning põletasid talu kõik hooned tuhaks.

Nõukogude korrale ustava inimesena jätkas sm. Kiisel tööd meie rahva hüvanguks.....
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... ----------

*

Koit, nr. 28, 5 märts 1974
Vanemas vanuserühmas (IX — XI klassini) tunnistati I koha vääriliseks Põlva keskkooli IX klassi õpilase Maire Hüva töö «Ei unusta», kus jutustatakse Sassi-nimelise sovhoosi rahvale hästi tuntud partorg Lumest, kelle koos perekonnaga elajalikult mõrvasid bandiidid.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... ----------

jne jne

Digarist leiad seda värki nii, et muda.
erna
Uudistaja
Postitusi: 7
Liitunud: 09 Jaan, 2022 21:25
Kontakt:

Re: Pere ja laste mõrvad 1944 kuni 1960.

Postitus Postitas erna »

Üks asi on laste ja perede hukkamised näiteks Osula 1946. Kus meelega lasti maha 15a Harri Rosse ja juhusliku kuuli ette jäi 10 a Helju Roots keda mõrvata ei tahetud. Teine asi hoopis perekond Hiielo mõrv kus 10 ja 14 a tüdrukud olid alasti võetud, vägistatud ja siis noaga kõht lõhki lõigatud nooremal ja vanemal 10 kond noa haava ehk vahed pole kes tegid kas metsavendade rühm või punased sadist on sadist. Nüüd oleks mul vaja infot kas nii suguseid juhtumeid on veel. Tean et Saaremaal hukkadi ka peresi koos lastega aga kusagilt ei tule välja seksuaal rünnakut laste vastu. Kaks juhtumit on veel mida tean kus lapsi vägistati enne surma ja kuradi jäljed näitavad võimu poole mitte metsa poole. Infot hädasti vaja. Päikest
Valdemar
Liige
Postitusi: 48
Liitunud: 28 Juul, 2020 19:54
Kontakt:

Re: Pere ja laste mõrvad 1944 kuni 1960.

Postitus Postitas Valdemar »

No ei olnud kõik need mehed, kes pärast sõda metsas olid tänase päeva mõistes metsavennad. Üks tol ajal metsas olnud meestest rääkis mulle kunagi, et nõukogude võimu vastu võitlejaid oli ca veerand, kolmandik oli lihtsalt neid kes ennast lihtsalt varjasid ja ülejäänud olid lihtsalt röövlid. Röövlite hulgas oli eestlasi väga vähe, enamasti vene keelt kõnelenud kriminaalid ja desertöörid, kelle ridu päris metsavennad võimaluse korral harvendasid. Siia juurde ka väike jutt, mille kuulsin ühelt memmelt 70-date lõpus.
Lugu juhtus 1945.aasta talvel. Anguse külas Virumaal oli ühes talus läinud noorem rahvas kodunt kaugemale mingisse pittu. Kodu jäeti hoidma pea 80 aastane memm. Öösel hakkas koer haukuma. Memm tegi luhtakna lahti ja kuuleb, et keegi üritab laudaust lahti murda. Hüüdis siis, et minge minema, sealt vastati midagi vene keeles. Memm siis vene keeles- uhadite, streljat budu. Laudaukse eest karjuti vastu- streljai babuska, streljai Aga memmel oligi saksa vint olnud ja pani läbi luhtakna paugu ära. Oli kuulda kõvasti jooksmist ja edasi vaikus. Kui noorem rahvas hommikupoole koju tuli, leiti lauda ukse eest vene mundris mees, kellel kuul oli otse peast läbi läinud. Et oli talvine aeg ja maa külmand maeti mees lauda taha sõnnikuhunniku alla. Memm, kes seda rääkis oli üks selle pere nooremast rahvast, kes tol ööl pidu pani.
Ääremärkusena lisaksin, et seda lugu ei räägitud mitte mulle, vaid kuulasin poisikesena vanemate inimeste juttu pealt.
erna
Uudistaja
Postitusi: 7
Liitunud: 09 Jaan, 2022 21:25
Kontakt:

Re: Pere ja laste mõrvad 1944 kuni 1960.

Postitus Postitas erna »

Lendav surm minu jaoks nelja kuni 6 lapse tapjad .Ja lapse tapja koht on .Need kuus last on olemas olnud neil on nimed ja vanused .
Nehatumees
Uudistaja
Postitusi: 26
Liitunud: 11 Jaan, 2024 19:12
Kontakt:

Re: Pere ja laste mõrvad 1944 kuni 1960.

Postitus Postitas Nehatumees »

erna kirjutas: 30 Jaan, 2024 21:29 Lendav surm minu jaoks nelja kuni 6 lapse tapjad .Ja lapse tapja koht on .Need kuus last on olemas olnud neil on nimed ja vanused .
Huvitav, mis asitõend või dokument see "minu jaoks" on. :wall: Tundub, et nn "ajalookirjastusel" on uus kirjutis tulemas. :google:
aksel90
Liige
Postitusi: 746
Liitunud: 17 Jaan, 2013 2:47
Kontakt:

Re: Pere ja laste mõrvad 1944 kuni 1960.

Postitus Postitas aksel90 »

Soovitan suhtuda rahvajuttudesse ettevaatlikult, need tükivad ajapiku järjest värvikamaks muutuma, eriti sellised detailid, nagu "mitukümmend täägihaava", "okastraadiga kinniseotud/naeltega kinni löödud", "kõht lõhki, soolikad välja", igasugu vägistamise detailid, jne. Ei taha öelda, et selliseid asju ei juhtunud, vaid hoiatada seda kõike 100% tõe pähe võtmast. Nagu eelpool juba soovitati - mine arhiivi ja kaeva sealt, seda materjali on eriti vahetult sõjajärgse aja kohta palju.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Pere ja laste mõrvad 1944 kuni 1960.

Postitus Postitas Kriku »

erna kirjutas: 30 Jaan, 2024 21:29 Lendav surm minu jaoks nelja kuni 6 lapse tapjad .Ja lapse tapja koht on .Need kuus last on olemas olnud neil on nimed ja vanused .
Kui nii, siis peaks need nimed ka nimetama.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline