Kas hädakaitse ?

[alfa hotel]

Otsused oleksid olnud teistsugused kui Kalled ja Malled ära vahetada. Võrdõiguslikkus mu tagument.

Kui siiani on üldiselt RK otsused hädakaitse teemal olud loogilised, siis see on küll väga kummaline. Ja ise mõtlesin just sama, et Kalle ja Malle vahetuse korral ei oleks see otsus kuidagi samasugune olla. Siit oleks saanud veel imelikumaks minna kui Kalle oleks tooliga noarünnaku tõrjumise eest veel ise karistada saanud tooli kasutamise eest.

[Kriku]

Hädakaitseseisundi tekkimise aluseks võib olla muu hulgas selline rünne, mis ei vasta ühelegi süüteokoosseisule. Nii tuleb kõne alla enda kaitsmine ründe vastu, mis ei ole kuriteona ega väärteona karistatav, kuid ohustab või kahjustab individuaalõigushüve siiski piisavalt intensiivselt, et pidada seda õigusvastaseks ründeks hädakaitse mõistes, nt teise inimese solvamine.

Ma küsiks selle kohta, et milline rünne kahjustab individuaalõigushüve vähem intensiivselt kui solvamine?

Et kui latt nii madalale tuuakse, mis siis üldse veel sellest allapoole jääb?

Seni on palju räägitud ka sellest, et vara kaitseks üldjuhul ei ole õigustatud relva kasutada. Kuidas positsioneerub see solvamise suhtes?

[wolfgang]

No täpselt. Eriti tänapäeval, kus enam aru ei saa, millest kõigest ennast solvatuna tunda võidakse.

[AMvA]

Riigiprokuratuur tuvastas, et just sobiv ja säästvaim enesekaitseviis solvanguga tegelemiseks solvaja noaga ründamine tõenäoliselt ongi.

No jeekim, see küll terve suhtumine enam ei ole! Kui solvangu eest vastu tatti andmine veel mõneti arusaadav on siis noaga ründamine mu meelest enam kindlasti ei ole. Siit võiks tõepoolest järeldada, et ka tulirelvaga rüpndamine on sobivaim ja säästvaim viis solvanguga tegelemiseks. no näiteks mingi ahv näitab keskmist sõrme. Idee järgi on on sobivaim ja säästlikum viis pide tühjaks lasta ta masina poole? Või mis?

See on nagu üllatav järeldus. Eriti selles valguses, et Eestis on mitmed vähemletaalsed enesekaitse vahendid, nagu näiteks teleskoopnui, keelatud. Seega võid käia nuga taskus ja igat veidi viltu vaatajat või solvajat sellega rünnata, aga näiteks sinu suhtes toimuva rünnaku ainsaks ja efektiivseks tõrjumisvahendiks on tulirelv. Teleskoopnui on tegelikult väljaõppe ja pideva treeningu korral väga efektiivne ja säästlik enesekaitsevahend.

[Kriku]

Viltu vaatamise puhul siiski mitte, nagu ülal viidatud.

[croman40]

Viimastes hädakaitsega seotud RK lahendites ei leidnud mingit uut lähenemist.
Malle ja Kalle juhtum on juba ammune lugu ja midagi uut sealt leida on üllatav. Kokkuvõttes leiti, et verbaalsele solvangule rusikalöögiga vastamine on hädakaitsepiiride ületamine, mis oli ka täiesti mõistlik otsus.
RK 17.03.2022 otsuses kirjeldatud solvanguks oli teise isiku privaatsfääri tungimine kui võõras isik haaras kodanikul habemest ja küsis " kes sina veel oled" ning vastuseks sai rusikaga näkku. Füüsiline kontakt oli, ründe edasise arengu võimalus oli, seega võis ennast löögiga kaitsta.

Nüüd artikli refereeringu põhjal tundub, et mitte kohtupraktikas, aga prokuratuuris on toimunud mõttemaailma muutus ja 04.02.2005. a RK lahendiga vastuoluse seisukoha võtmine. Muidugi ei tea tegelikke asjaolusid ja ei kiirustaks selle otsuse põhjal mingite järeldustega.

Muide, Mati käitumises võis olla tegemist süülise provokatsiooniga, mis annab talle siiski piiratud hädakaitseõiguse. Tooli kasutamine kirjeldatud viisil peaks igati ok olema.

[Kriku]

Jah, artiklis on öeldud, et Mati oli ka hädakaitse seisundis.

Malle ja Kalle puhul loeb see, et RK asus varem seisukohale, et hädakaitse on võimalik ka muude kui karistusõiguslikult kaitstavate õigushüvede vastu, sh. verbaalse ründe vastu. Riigiprokuratuuri hiljutine määrus tugineb just sellele kohtupraktika muutusele.

[croman40]

Ikkagi, missugusest kohtupraktika muutusest räägitakse? Malle-Kalle otsus tehti 19 aastat tagasi.

Artiklis kirjutatu järgi ei võetud Mati avaldust menetlusse: "Avalduse noarünnaku kohta kirjutas hoopis Mati advokaat ja seda alles 2022. aasta mais, kolm aastat pärast episoodi. Põhja ringkonnaprokuratuur jättis menetluse algatamata. Pärast mitut vaidlustamist, menetluse algatamist ja lõpetamist ning vastanduvaid määrusi nii prokuratuurilt kui kohtult jõudis menetlus läinud aasta sügisel tagasi riigiprokuratuuri lauale."
ja "Mati advokaat kaebas prokuratuuri otsuse uuesti kohtusse, kuid nemadki nõustusid prokuratuuriga."

Siinkohal võib rääkida prokuratuuri seisukohtade muutumisest või I astme hinnangust, aga kohtuotsustki ei ole ja kohtupraktikat kujundab ikkagi RK.
Seega ei ole põhjust arvata, nagu oleks verbaalse solvamise eest noaga ründamine (kaitsmine?) nüüdsest õigustatud.

[Kriku]

Ikkagi, missugusest kohtupraktika muutusest räägitakse? Malle-Kalle otsus tehti 19 aastat tagasi.

See oligi muutus ning hiljutine juhtum tõi reljeefselt esile, mida kõike see põhimõte tähendab. Et siis kui kunagi juba öeldi, et HK on võimalik ka karistusõiguse kaitseta õigushüvede vastu, on loogiline, et HK relvaga on sellistel juhtudel samuti põhimõtteliselt võimalik. Artikli põhiosas kajastatud juhtumiga olemegi tegelikkuses nii kaugele jõudnud, esialgu külmrelvaga.

Artikli pealkiri on segane - võib jääda mulje, et autor ei tee hästi kohtul ja prokuratuuril vahet. Ausõna, mina teen.

[croman40]

Kui prokuratuur oma tegevuses ei jälgi eelpool toodud RK otsuse põhimõtteid, siis võib selline mulje jääda, aga mingit praktikat nemad ei loo.

Kui hoolikalt lugeda, siis kirjutatakse selles olulises RK otsuses verbaalse solvangu ja hädakaitseõiguse kohta:
"Ühiskonda kooshoidev solidaarsuspõhimõte, mis on sätestatud PS § 19 lg-s 2, nõuab, et isiku hädakaitseõigus taanduks, kui selle täismahus realiseerimine tooks kaasa õiguse kuritarvitamise ja talumatu sotsiaaleetilise konflikti. Sellest tulenevalt on näiteks väheohtlike õigusvastaste rünnete puhul nõutav, et kaitsja vaatamata KarS § 28 lg-le 3 väldiks rünnet või piirduks üksnes mõõdukate (ründajat säästvate) kaitsevahenditega. Nimetatud võimaluste puudumisel lasub rünnataval teatud juhtudel aga isegi kohustus taluda väheväärtusliku hüve kahjustamist, kui ainuke sobiv kaitseabinõu tooks ründaja hüvedele võrreldes kaitstava hüvega kaasa silmatorkavalt ebaproportsionaalse kahju...Väheohtliku ründe puhul puudub avalik huvi hädakaitsetegevuse vastu, mille tagajärjeks oleks silmatorkavalt ebaproportsionaalne kahju ründaja õigushüvedele."

Lisaks kokkuvõtvalt: "Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et juhul, kui isiku õigushüve rünnatakse teoga, mis ei vasta ühegi süüteokoosseisu tunnustele, tuleb eriti hoolikalt hinnata, kas tegemist ei ole väheolulise ründega, mille puhul on hädakaitseõigus piiratud."

Piiratud hädakaitseõiguse alla liigituvad erinevad tegevused alates taandumisest, abi kutsumisest, passiivsest kaitsest jne, aga noaga ründamine ei saa oma olemuselt kindlasti sinna kuuluda.

[Kriku]

Piiratud hädakaitseõiguse alla liigituvad erinevad tegevused alates taandumisest, abi kutsumisest

Kuna hädakaitse on õigusvastasust välistav asjaolu, on HK kontekstis mõtet rääkida ikka eelduslikult õigusvastastest tegevustest.

[croman40]

Tundub, et piiratud hädakaitseõigus on vähetuntud tegevus ja vajaks täpsemat selgitust. Kõige parem kokkuvõte 23.04.2021 RK otsuses p.17.

[Kriku]

Minu märkus käis selle kohta, et taandumine või abikutsumine, mida piiratud hädakaitse puhul esmajoones soovitatakse, ei ole hädakaitse teostamine.

Piiratud hädakaitseõiguse alla liigituvad erinevad tegevused alates taandumisest, abi kutsumisest, passiivsest kaitsest jne, aga noaga ründamine ei saa oma olemuselt kindlasti sinna kuuluda.

Viidatud lahendi p. 17 seda ei ütle.

Punkt 17 ütleb kaht asja:
1) kui tavalises hädakaitse seisundis on igaühel õigus aktiivsele enesekaitsele olenemata sellest, kas ta sai ennast päästa ka taandudes, abi kutsudes või ennast passiivselt kaitstes, siis piiratud hädakaitse õiguse puhul on vastupidi, enne hädakaitset peab proovima neid tegevusi;
2) kui see pole võimalik, siis piiratud hädakaitse õiguse puhul tuleb rünnakut koheselt lõpetavale kaitsevahendile eelistada kõigile võimalikult vähe kahju tekitavat kaitsevahendit.

Ehk siis:

Teisisõnu on kirjeldatud olukorras piiratud hädakaitseseisundis oleva isiku valikuvabadust kaitsetegevuseks kasutatava vahendi sobivusele...

Kui nii taandumine, abi kutsumine, passiivne kaitse ega aktiivne kaitse säästlike vahenditega pole võimalik, siis võib ikka kasutada mistahes vahendeid. Käesoleval mööndavasti vaieldaval juhul leidis Riigiprokuratuur, et ründajat maksimaalselt säästev tegevus oligi talle noaga lähenema hakata (külmrelva siiski ei kasutatud). On kerge konstrueerida selget hüpoteetilist juhtumit, kus ainuke rünnatava käsutuses olev kaitsevahend on tulirelv ja seega ei ole tal mitte midagi valida ega eelistada (näiteks kui rünnatakse voodihaiget invaliidi).

[croman40]

Muidugi pidasin siiani silmas artiklis maintud Mati-Kati juhtumit, aga kui soovite, võib ka üldisemalt „verbaalse solvamise peale reageerimise“ teemat arutada.

On üks põhimõtteline erinevus, mida te loodetavasti märkasite – nimelt on piiratud hädakaitseõiguse tegevuste järjekord ettekirjutatud ja ei saa, erinevalt tavalisest HK, valida endale parimat/sobivamat tegutsemisviisi.
Kuna kohe esimeseks kohustuslikuks väljundiks on taandumine, siis ei ole võimalik põhjendada füüsilist tegevust sisaldavat rünnet asjaoluga, et puudus taandumise võimalus, ehk kui suudad rünnata, oled võimeline esmalt ka taanduma. Seega igasugune füüsiline rünne (mile hulka kindlasti kuulub ka noaga rünne) on sellises olukorras hädakaitsepiiride ületamine ja seadusega vastuollu minek. Erinevalt prokuratuuri arvamusest on seda kinnitatud RK tasemel, eespool toodud otsuses.

Nüüd hüpoteetiline situatsioon liikumisvõimetust kodanikust, kes langeb verbaalse solvangu ohvriks.
Võib nõustuda, et mingitel tingimustel on võimalik hädakaitse relvaga, selleks peaks olema tagatud samaaegselt vähemalt - võimetus eemalduda, puudub abi hääleulatuses, ei ole käepärast häirenuppu, telefoni või arvutit, puuduvad kõrvaklapid, käeulatuses ei ole midagi viskamiseks sobivat, aga käepärast on relv ja solvang jätkub veel relva väljavõtmise ajal. Nüüd võiksite hinnata ka "kerge juhtumi" tõenäosusi.

[Kriku]

Kuna kohe esimeseks kohustuslikuks väljundiks on taandumine, siis ei ole võimalik põhjendada füüsilist tegevust sisaldavat rünnet asjaoluga, et puudus taandumise võimalus, ehk kui suudad rünnata, oled võimeline esmalt ka taanduma.

Suletud ruumis ei pruugi olla. Peretüli juhtumi puhul muidugi peaks küsima küll, et kas tädil oli võimalik lihtsalt kodust ära minna ja kas seda peaks eelistama onu suunas noaga igasugu liigutuste tegemisele.

Nüüd võiksite hinnata ka "kerge juhtumi" tõenäosusi.

Ei puutu asjasse, jutt oli põhimõttest. Elus juhtub kõiksugu veidraid lugusid ning õiguskord ei tohi neist ühegi puhul loogiliselt katki minna.