Autotehnikateema

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas AMvA »

Kapten Trumm kirjutas: 14 Mär, 2023 11:58 Mul tekkisid ka sellised mõtted.
Arusaadavalt on vist jutt VW VR6 mootorist (või siis 2,4 diislist), mõlemad on VW vähesed kuuepotised 90ndate alguses.
Kumbki variant pole just igikestvuse teemal väga tuntud, oleksin ise ettevaatlik taoliste sõitudega.

20W-50 on ju mineraalõli. Mineraalil ongi viskoossuste vahe kuni 30 ühikut, sealt rohkem kipuvad juba sünteetilised olema.
5W-50 on see vahe 45 ühikut, seda pole võimalik ei mineraalsena ega poolsündina valmistada. Need hiigelsuure "vahega" õlid on üsna hiline leiutis, mäletan enda koolipõlvest, kui sai teeninduses töötatud, et juba Valvoline 5W-40 oli juba karm eksootika, mida eriti karmidele autodele vaid tangiti, tavalised sõitsid 10W-40 poolsündiga ja mossese tangiti siis 10W-40 mineraali.
Esiteks Trumm, need numbrid on täiesti suvaliselt paika pandud. Lihtsalt on otsustatud, et mingit viskoossust X tähistame sellise numbriga.

Kui külmkäivitusomadused ei ole olulised (loe: kasutamine toimub plusskraadide juures) siis mida väiksem on viskoossusindeks VI, seda stabiilsemate määrmisomadustega tegelikult õli on. Suur VI ei saavutata tavaliselt mitte baasõli (ka sünteetilise) omadustega vaid lisanditega. Mida vähem aga õlis on lisandeid, seda paremad määrmisomadused tal aga on.
Siin näiteks valim täissünteetilisi õlisid, mille külmpumbatavuse number on suhteliselt suur
https://www.mobil.com/en/lubricants/for ... l-1-15w-50
https://motorex.com/de-ch/top-speed-4t- ... egory=5740
https://www.motul.com/at/de/products/30 ... n-15w50--2
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ssünteetiline ei tähenda mitte head madala temp külmpumbatavust (vedelust külmakraadides), vaid suuremat külma ja kuuma viskoossuse vahet, mis pole mineraalõlidel võimalik. Ehk siis õli töötab paremini vahelduvates tingimustes.

15W-50 peaks olema üsnagi "ürgne" sünt, sest juba 80ndate BMW käsiraamat rääkis sellest kui peamisest BMW mootoriõlist õhutemperatuuridel üle +25
Ja "vahe" on seal 35 ühikut, mis on ikka natuke rohkem kui mineraalidel 20-30 ühikut (ma üle 30 ühtegi mineraali ei teagi). Täna on poeletilt saada ikka 10W-50, 5W-50 ja võibolla ka 0W-50. Neist pole ükski mineraal ega poolsünt, seega taolist multifuntsionaalsust mineraalõlist ei saa.

Sünteetiliselt on võimalik toota palju paksemaid õlisid kui mootoriõli, näiteks 75W-140 transmissiooniõli
https://www.stokker.ee/transmissiooniol ... 879813-val
Ka seal on külm viskoossus tohutu võrreldes mootoriõliga. Kuid taolist eri temperatuuride omaduste vahet pole mineraaliga võimalik saavutada.
Mineraalid on enamasti stiilis 80W-90 ja nii edasi.

Mineraalõlidel, mida toodetakse nafta rafineerimisel tekkivast, on teatud piirangud, sünteetilistel õlidel on meelepärase tootmiseks tohutult rohkem võimalusi, kuna see ei sõltu kräkkimisel tekkiva toorõli omadustest kuigivõrd.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Tegelane5
Liige
Postitusi: 799
Liitunud: 07 Veebr, 2009 12:28
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Tegelane5 »

Kapten Trumm kirjutas: 14 Mär, 2023 11:58 /---/
Need hiigelsuure "vahega" õlid on üsna hiline leiutis, mäletan enda koolipõlvest, kui sai teeninduses töötatud, et juba Valvoline 5W-40 oli juba karm eksootika, mida eriti karmidele autodele vaid tangiti, tavalised sõitsid 10W-40 poolsündiga ja mossese tangiti siis 10W-40 mineraali.
5W-40 st on jälle eksootika saamas, ainult nüüd 10w-40 asemel igasugu "vesiõlid" nagu 0w-20 ja 5w-30 :lol:
[i]“It is difficult to get a man to understand something, when his salary depends on his not understanding it.” [/i]
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mina just kasutan 5W-40 sünti kahel autol, just seepärast, et selle valik on suur ja hinnad suhteliselt soodsad. Võrreldes moodsate, nt 0W-20 õliga on kanister pea poole odavam.

Hakkasin seda kasutama ka Volvol, mille läbisõit 300 000 km ületab, lihtsalt hüdrotõukurid kippusid häält tegema ning mootor ise käis sellise häälega, mis meenutas ülekuumenenud õli (liigne lagin). Tehas ütles, et 5W-30. Algul kasutasin veel 0W-40, aga sellest loobusin kalli hinna tõttu. Eelis oli, et OW-ga tõuseb õlisurve külmkäivitamisel talvel hetkega, 5W-ga võtab paar sekundit aega (küsimus on õlipumba poolt õli ülestõmbamise kerguses, vedelam tuleb lihtsamalt). Seletasin ise nii, et mootor on juba omajagu kulunud, lõtkud on muutunud suuremaks ja seetõttu natuke paksem õli on õlitusele pigem kasuks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Fuchs
Liige
Postitusi: 290
Liitunud: 22 Nov, 2005 14:02
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Fuchs »

Eks need tänapäevased imeõlid on osalt kompromisstooted igasuguse keskkonnasäästu reeglite tõttu ja ei saa öelda, et õlituse mõttes need kõige parem valik alati oleks. Olen lugenud, et tänapäeval insenerid loovad uusi mootoreid lähtuvalt sellest, mis õlisid parasjagu saadaval on ja kuhu trendid viivad, ehk siis mootor ehtitatakse "õli järgi" (Umbes sama, et uued relvad luuakse laskemoona järgi, mitte nagu iidsetel aegadel, kui algul loodi püss ja siis hakkati vaatama, millega siis paku kannataks teha :D )
80ndate mootoriõlides oli näiteks sees tsingilisandid, mida tänapäeva õlidest enam ei leia (ainult "Race" kirjaga vedelikes veel on) ning moekate õlide kasutamine viib seal nukkvõlli ja nookurite kiire kulumiseni.
Kui tavakasutajale on soovitus sõita tehase poolt ette nähtud õliga igati omal kohal, siis ma ise olen ka oma suurema läbisõiduga liikuritega veidi eksperimenteerinud selles osas ning olen märganud märkimistväärseid erinevusi näiteks õlikulu osas. Samuti vanemal BMW M52 mootoril kippusid teatud firma õlidega tõukurid väga ruttu lagisema hakkama, seal sain näiteks Motuli firma toodanguga asjad korda.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Elementarne talupoja autotarkus ütleb, et kui sobiva API-ga õli, millega mootor kuumalt liigseid helisid teeb, viitab liigsetele lõtkudele ja puudulikule õlitusele, sest õli funktsioon on ka lõtkude tihendamine. Ehk siis esmajärjekorras on probleem liigses vedeluses (väheses viskoossuses). Liigsed lõtkud koostudes tekivad lööke, löögid tekitavad kiirenenud kulumist ja lõhuvad õlikilet ennast.

Minu arusaamise juures peab 0W-20 õli kasutav mootor olema ka "tihedamalt" ehitatud kui 10W-40 kasutav, vastasel juhul tekivad imelikud hääled, kiirem kulumine ja suur õlikulu. Sakslased alguses oma TSI mootoritega (mis olid "vesiõlide" esirinnas) hävisidki, kus hulk mootoreid tuli garantiikorras remontida või hämada klientidele, kuidas uuele mootorile iga õlivahetusega kolm kanistrit õli juurde valada on "uus normaalsus". 300 tuhat sõitnud Volvo turbomootor samahea kui õli ei kuluta, mis seal TSI-s siis niiväga teisiti on?

Paljude hädade põhjus õlituses on õlipumpade odavamaks ratsimine. Kui 80ndatel asus õlipump karteripõhjas pea õli sees, siis täna asub see mootori esikaanes ja seda aetakse ringi väntvõllilt. Õli kättesaamiseks tuleb seda tõsta nii 20 cm kõrguselt ja see võtab käivitamisel hetke aega. Lisaks on taoline pumba konstruktsioon palju kiiremini kuluv. Sellisel lahendusel pole mingit tehnilist põhjust, puhas rahateema. Iga tehnikat jagav inimene saab aru, et hammasrataspumbale on kõige raskem mitte õli pumpamine, vaid selle sisse imemine õlivannist.

Olen oma silmaga näinud Forsist ostetud Opeli Ecoteci taolist tüüpi uut õlipumpa (B-osa), kus detailide ebatäpse töötluse tõttu ei suutnudki see karteripõhjast õli kätte saada, katsetasin seda ka kaua peal elektritrelliga ringi ajades ja tutkit. Ei tulnudki. Lahenduse sai asi nii, et kasutasin ära vana pumbakorpuse, kuhu sisse ostsin esindusest uued originaalhammikad (maksid 4 korda rohkem kui pump ise). Nagu trelli nupule vajutasin, õli tuli.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kinodes jookseb alates eilsest uus popp ralliteemaline film "Kurvilise tee legendid", mis keskendub kuldsetele 80ndatele, kui NSVL rallikoondis peamiselt eestlastest koosnes.

Teaser:https://www.youtube.com/watch?v=qJgEAf5ZG-0
https://www.youtube.com/watch?v=0k3vZF8bFXY

See, kes neid aegu vanuse tõttu ei mäleta, ilmselt ei mõistagi. Aga vägev värk oli see omal ajal. Raidamit või Õunpuud teadsid siis kõik poisid.

Eesti meeste autod on muide ka Hiina mudelitootja üles korjanud, näiteks Heiki Ohu ja Toomas Diener Akropolise rallil (Kreekas) 1979 (kus saadi 14. koht).
https://www.ebay.com/itm/364116002526?h ... R6LZ7Zj4YQ
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kapten Trumm kirjutas: 27 Apr, 2023 9:09 Kinodes jookseb alates eilsest uus popp ralliteemaline film "Kurvilise tee legendid", mis keskendub kuldsetele 80ndatele, kui NSVL rallikoondis peamiselt eestlastest koosnes.
Teaser:https://www.youtube.com/watch?v=qJgEAf5ZG-0
https://www.youtube.com/watch?v=0k3vZF8bFXY
See, kes neid aegu vanuse tõttu ei mäleta, ilmselt ei mõistagi. Aga vägev värk oli see omal ajal. Raidamit või Õunpuud teadsid siis kõik poisid.
Käisin seda eile vaatamas, julgen soovitada. Publik saalis oli 90% muide selline, kes nendel aegadel veel mähkmeid kandis. :)

Päris huvitav kommentaar oli vist Raissaril selle Leedus asunud VFTS-i tehase kohta - kui ta alustas sõitmist, siis oli autol nukkvõll tähisega 6. Kui ta oli NSVL meister, siis võitles välja tähise 3. Tähiseid 2 ja 1 pole eestlased kunagi näinud, arvatakse, et nr 2 nukkvõll oli Tumalavicuse autol ja nr 1 siis Brundza enda autol. Leedu värk ühesõnaga. :D Bolsihhid küllap pidid ka nr 3-ga leppima :D

Tundub, et need autod tulid sealt VFTS-i värkstoast siiski "vastavalt nägudele", "sõitja rahva hulgast" sai auto, millel hobuseid vähem kui Leedu enda meistritel. Ja Eesti meistrid said autod, mis jäid natuke alla Leedu omadele.

Vihur, kes samuti ralliautosid ehitas, ei olnud jälle sellise klassi tegija nagu VFTS, mistõttu nende autod ei saanud valuuta eest ostetavaid juppe nagu Bilsteini gaasamordid, Weberi horisontaalkarbussid, rehvid jne. Nii pidid Vihuri autod hakkama saama topelt paigaldatud (iga ratta kohta 2 tk) seeria õliamortidega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Fuchs
Liige
Postitusi: 290
Liitunud: 22 Nov, 2005 14:02
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Fuchs »

Kapten Trumm kirjutas: 03 Mai, 2023 11:19 Päris huvitav kommentaar oli vist Raissaril selle Leedus asunud VFTS-i tehase kohta - kui ta alustas sõitmist, siis oli autol nukkvõll tähisega 6. Kui ta oli NSVL meister, siis võitles välja tähise 3. Tähiseid 2 ja 1 pole eestlased kunagi näinud, arvatakse, et nr 2 nukkvõll oli Tumalavicuse autol ja nr 1 siis Brundza enda autol. Leedu värk ühesõnaga. :D Bolsihhid küllap pidid ka nr 3-ga leppima :D
Filmi pole näinud veel aga huvitav kommentaar tõesti. Kõlab täpselt nii, nagu oleks kiire auto loomiseks vaja ainult ühte maagilist krüptoniidist komponenti, mille loomisega ainult üks mees terves nõukogude liidus hakkama sai.
Minuteada neid sportnukkvõlle valmistati käsitöönduslikult (pealekeevitamise teel ja siis anti nukale õige profiil) mitme tegija poolt Eestis, kui õieti mäletan siis Jaanus Ligur valmistas neid veel selle sajandi alguses soovijatele.
Tegelikult jooksis see Lada mootori võimete piir rallika kontekstis seal 160Hj kandis (ehk siis ca 100Hj liitri kohta) ja juba sellise erivõimsuse juures oli detailide vastupidamisega tõsiseid probleeme. Sealt edasi on juba tarvis suur osa mootori sisemusest tugevamate ja kergemate komponentide vastu vahetada, plokikaan hakkab piirama jne korralik nõiaring.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Raissar väitis, et neid Brunza võlle tehti ka siin järgi. Võibolla siis ka paremaks.
Ma väga ei usu, et keegi peale keevitas, seda tehakse ikka siis kui nukis on räme soon sisse kulunud ja vaja taastada. Tänapäeval igatahes käiatakse maha, vajalik nukatõus saadakse nuka tagaküljelt metalli eemaldamisega, vajaduse kasutada teistsuguseid reguleerimisjuppe.

Eks see sõltub juhtumist, ma olen ühe kaunis kulunud BMW nuka lasknud sakslastel teha ja tulemus oli see, et nuki vastasraadiust oli nii palju maha võetud, et mul tuli tellida uued (suuremad) reguleerimise ekstsentrikud (vajad ei ulatanud enam) ja kohu rahaline sääst lendas tühja. Oma nukk teha lasta oli tunduvalt odavam kui valmistoode osta. 296 kraadine siis.

Krüptoniit on seal ikkagi arenduse kogemus ja know-how. Selleks, et teada kuipalju, on vaja pikemat kogemust ja katsetamist, alati pole nii lihtne, et suurem on parem. Näiteks Samara kaanega pidi nii olema, et mingist klapitõusust hakkab voolavus vähenema, üle pingutada pole mõttekas. Meil sellise võimsusega kopika mootoreid seerias ei ehitatud, VFTSi kogemus ja võimalus klientide peal katsetada oli kindlasti suurem.

Ja muidugi, 5 hobujõudu kuskil 7500 poordel mõjutab praktilist kiirendust vähem kui 5 Nm kuskil 4000 ja 7500 vahel. Filmis ütlesid tegijad, et mootori eluiga oli 1000 km ehk siis kui hästi läks, siis hooaja pidas vastu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Fuchs
Liige
Postitusi: 290
Liitunud: 22 Nov, 2005 14:02
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Fuchs »

Kapten Trumm kirjutas: 05 Mai, 2023 17:22 Krüptoniit on seal ikkagi arenduse kogemus ja know-how. Selleks, et teada kuipalju, on vaja pikemat kogemust ja katsetamist, alati pole nii lihtne, et suurem on parem.
Just täpselt.
Mind natuke häirib see, et seda va sportnukka kiputakse hea ja võimsa mootori arenduses üle tähtsustama, seda eriti selliste 70-80 aastate rallikamootorite kontekstis. Näiteks korralikud karpad ja täpne süütesüsteem on vähemalt sama olulised hea tulemuse saavutamiseks.
Ma kujutan ette, et seal Brunza tiimis oli mingeid teadlase taustaga inimesi ka palgal, ja nagu nõuka ajal ikka pidi häid sidemeid olema erinevate tehastega.
ahto42
Liige
Postitusi: 478
Liitunud: 06 Mär, 2022 13:46
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas ahto42 »

Nukkvõll ja plokikaas on mootori(raua) "aju", rääkis Lauri Tõnspoeg, kui ühte Lada mootorit kokku pani. Ülejäänud on nö toetav. Süütega annab muidugi seadistada ja palju ära teha, aga kusagilt tuleb piir ette. Et kuidas silinder täitub ja gaasid voolavad, määrab ära ikkagi nukkvõll ja kaane voolavus.
Kahjuks ei leia seda videot enam üles.
Ja kui mootor juba hingab, siis ongi vaja rohkem kütet ja süüdet regullida.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Fuchs kirjutas: 06 Mai, 2023 12:19
Kapten Trumm kirjutas: 05 Mai, 2023 17:22 Krüptoniit on seal ikkagi arenduse kogemus ja know-how. Selleks, et teada kuipalju, on vaja pikemat kogemust ja katsetamist, alati pole nii lihtne, et suurem on parem.
Just täpselt.
Mind natuke häirib see, et seda va sportnukka kiputakse hea ja võimsa mootori arenduses üle tähtsustama, seda eriti selliste 70-80 aastate rallikamootorite kontekstis. Näiteks korralikud karpad ja täpne süütesüsteem on vähemalt sama olulised hea tulemuse saavutamiseks.
Ma kujutan ette, et seal Brunza tiimis oli mingeid teadlase taustaga inimesi ka palgal, ja nagu nõuka ajal ikka pidi häid sidemeid olema erinevate tehastega.
Vägagi võimalik, et nende kahe esileeduka mootoritega nähti natuke rohkem vaeva kui auto suvakliendi mootoriga. Sh ka ülalnimetatud teadusliku know-how kasutamine. Teine asi, et mida tollased seadmed võimaldasid, olen näiteks osalenud TTÜ autokateedris Lada mootori dünomises, kus tulemused tulid siia-sinna - lihtsalt tollane tehnika täpsemat ja paremat taasesitust ei võimaldanudki :) Mis peenhäälestust sa seal ikka teed, kui mõõtmistulemused kõiguvad 20% siia-sinna :shock:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

ahto42 kirjutas: 08 Mai, 2023 11:32 Nukkvõll ja plokikaas on mootori(raua) "aju", rääkis Lauri Tõnspoeg, kui ühte Lada mootorit kokku pani. Ülejäänud on nö toetav. Süütega annab muidugi seadistada ja palju ära teha, aga kusagilt tuleb piir ette. Et kuidas silinder täitub ja gaasid voolavad, määrab ära ikkagi nukkvõll ja kaane voolavus.
Kahjuks ei leia seda videot enam üles.
Ja kui mootor juba hingab, siis ongi vaja rohkem kütet ja süüdet regullida.
Eks tõde on siin vahepeal - et karmist nukkvõllist ja kaanest pole suuremat kasu, kui seda ei toideta piisavalt või väljalase takistab liigselt. Aga jah, paljalt toitest, süütest ja väljalaskest on efekti vähe, kui kaan ei lase piisavalt õhku läbi. Näiteks on proovitud panna 45seid Webereid seeriakorras mootori külge ja efekt on seal peamiselt visuaalne. Ja tekivad sõidetavuse probleemid madalatel pööretel, samas kõrgetel võimu lisandub minimaalselt.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Fuchs
Liige
Postitusi: 290
Liitunud: 22 Nov, 2005 14:02
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Fuchs »

Kapten Trumm kirjutas: 09 Mai, 2023 9:23 Näiteks on proovitud panna 45seid Webereid seeriakorras mootori külge ja efekt on seal peamiselt visuaalne. Ja tekivad sõidetavuse probleemid madalatel pööretel, samas kõrgetel võimu lisandub minimaalselt.
Nende horisontaalweberite hingeelust meiemaal on palju legende ja ka valestikasutamist. See kui tekkisid sõidetavuse probleemid näitab just ilmekalt seda, et saadi ilmselt kuskilt kätte näiteks 2.5 liitrise mootori pealt karpad ja siis pandi 1.5 peale. Horisontaalweberid on nagu konteiner, kuhu laod siis sisse vastavalt kubatuurile ja muudele parameetritele sobivad jupid. Suure kubatuuriga mootorilt tulnud karpal on sees ka suuremad "kõrid" (ingl k. choke), düüsid, venturid jne, sellises seades karpa kasutamine väiksema kubatuuriga mootori peal tekitabki olukorra, kus mootor töötab ainult ON / OFF reziimis.

Kurvilise tee legendide filmis üks tegelane ütleski, et sai kuskilt soome ajakirjast karpade seadistamiseks juhendi, kõik teised olevat seadistanud katse-eksitus meetodil ja kobasid pimeduses.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist