Kliimamuutustest

[MadMan]

Seega 17 milku eest ligikaudu paarkümmend maja toetusperioodis saab ära teha.

Ideoloogiline osa eemaldatud.

[MeelisV]

Majade arv võib selline ollagi. Siia tulevad ju juurde kõik individuaalelamud, avalikud hooned, kontorihooned, osa tootmishooneid jne.

olen aru saanud et see direktiiv käib siiski vaid elumajade kohta
jah eramud, paarismajad, ridamajad ja kortermajad

avalikud hooned, kontorid, tootmine jms. ei käi sinna alla.

vaatasin statistika lehele ja sealt vaatas vastu nr. 739000 AGA see on eluruumide koguarv.
siis tulid targad ajakirjanikud ja keerasid oma loogikaga asja pea peale ja saime, et eluruum = maja ja saime müstika

olen siiani arvamusel et kui see 739000 jagada nüüd majadeks muutub see arv ikka kordades väiksemaks ja need kõik siiski ei käi selle direktiivi alla ju.

[Kriku]

Sul vist on õigus, näiteks:

STRASBOURG (dpa-AFX) - The EU Parliament has voted in favor of stricter requirements for the energy efficiency of buildings. Specifically, residential buildings are to achieve at least energy efficiency class "E" by 2030 and "D" by 2033. Similar to household appliances, energy efficiency is to be indicated on a scale from "A" to "G". In addition, MEPs on Tuesday voted 343 in favor, 216 against and 78 abstentions to ensure that, from 2028, only houses that emit virtually no additional greenhouse gases will be built.

https://www.marketscreener.com/quote/st ... -43240827/

[MeelisV]

kinnistusregistriosakonndade statistika jaanuari seisuga 2021 aastal annab korteriomandite numbriks 534112 ühikut
seega läheb majade kui hoonete arv ikka päris väikeseks kui need korterid majadeks jagada - aga ohkimine on suur
pole insenere, pole ehitajaid, pole ....
sest seni räägiti 300...500...700000 arvudega.

[mart2]

kinnistusregistriosakonndade statistika jaanuari seisuga 2021 aastal annab korteriomandite numbriks 534112 ühikut
seega läheb majade kui hoonete arv ikka päris väikeseks kui need korterid majadeks jagada - aga ...

Kui korteriomandused jagada majadeks ja võtta keskmiseks 100 (tugev liialdus!), siis saame 5341 maja.
Praeguste tempode ja rahastuse juures oleks ka see ülejõu nii elanikele kui tööde läbiviiatele - 500+ saja korteriga elamut aastas!

Isiklik arvamus.

[Kriku]

Eestis on umbkaudselt 14 000 korterelamut, mis vajavad hädasti rekonstrueerimist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pikaajalise renoveerimisstrateegia kohaselt peaksid olema kõik eesti nõukaaegsed korterelamud rekonstrueeritud aastaks 2050, selle saavutamiseks tuleks tänaseid mahtusid vähemalt kolmekordistada.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Ivo Jaanisoo andmetel on Eestis kokku suuremal või vähemal määral remonditud ca 5000 korterelamut. Neist ca 3000 on enam-vähem rahuldavalt rekonstrueeritud, ca 1000 on tehtud KredExi toetusel täielikult korda ning ca 1000 puhul saame rääkida võibolla akende vahetusest või mõnedest muudest väiksemamahulistest töödest, mis tegelikult suurt kasuefekti ei oma. Kokku on Eestis kortermaju umbes 23 000, mis tähendab, et ca 4000-5000 maja saatuseks on tõenäoliselt lammutamine.

https://majandus.postimees.ee/7642289/e ... ammutamine

[Taaniel Tina]

Eestis on umbkaudselt 14 000 korterelamut, mis vajavad hädasti rekonstrueerimist.

Kuna täpseid andmeid hetkel ei jõua otsida, siis veidi oletame.

AKF Fucs eelnevalt märkis

Ma sain 60 korteriga viiekorruselise elamu (SNP 3620 m2) täisrenoveerimise hinna 713 000.00 EUR + KM ja 75 korteriga viiekorruselise elamu (SNP 4414 m2) hinna 848 000.00 EUR + KM.

Kui võtta keskmiselt korterelamu reki hinnaks 750 000.00 EUR, saame siis summaks 10,5 miljardit. Kui jagada see 10 aasta peale, siis veidi üle 1 miljardi aastas.

Võrdluseks kogu Eesti ehitusturu maht hetkel on Statistikaameti andmetel suurusjärgus 4 miljardit (kõik tsiviilehitus, tööstusehitus, teede ehitus, trassid jne). Sellest 4 miljardist moodustab eluhoonete ehitustööd suurusjärgu 1,1 miljardit.

Ehk siis oleks tulevane aastane rekonstrueerimise maht sama suur kui praegu kogu elamuehituse maht. Seega kui me tahaks renoveerida 10 aastaga need korterelamud ära, oleks vaja sama palju tsiviilehitajaid juurde või peab kuskilt mujalt ehitustegevust koomale tõmbama.

[Kapten Trumm]

Sellise tempoga renoveerimine on võimalik, kuid selle eelduseks on nii 20% omafinantseeringu määraga tagastamatu EL abi. Nii nagu on ära tehtud meie torud, teed ja paljugi veel.

Kui see abina tuleb, siis sellist võimalust meile teist korda ei pakutaks ja see kinnisvaraärikate jutt et "pole mõtet" tuleb jätta tähelepanuta. Muidugi, kui turule tekib suurel hulgal korralikud renoveeritud majade kortereid, läheb uute kaardimajakeste müümine raskemaks. Praegu kolivad paljud uude korterisse just seepärast, et need virelevad ühistute majad slummistuvad ja seal elavad sellised kaadrid, et renoveerimisraha ei saadagi eales kokku.

[parkija]

Paljudes vanemates majades elavad eakad inimesed ehk pensionärid , tulevad kuidagi toime , mingist pangalaenust kokkuhoidlike inimestena nad midagi kuulda ei taha , see on meie praeguse aja reaalsus ja kedagi lumpeniks nimetada , palun väljendeid valida .

[Fucs]

Eestis on umbkaudselt 14 000 korterelamut, mis vajavad hädasti rekonstrueerimist.

Kuna täpseid andmeid hetkel ei jõua otsida, siis veidi oletame.

[/quote]

Loenduse andmetel on Eestis kokku 266 475 elamiseks mõeldud hoonet. Nendest 77,5% (206 529) on ühepereelamud, 18% (47 847) korterelamud, 3,2% (8572) paariselamud ja 1,3% (3527) mitte-elamud, kus asub vähemalt üks eluruum.

Eesti kõige suuremad kortermajad asuvad Narvas: seal on ühes majas keskmiselt 64 korterit. Samuti leidub Narvas Eesti kõige suurem kortermaja, milles on kokku 360 korterit. Kõige väiksemad kortermajad asuvad Hiiumaal, kus keskmine korterite arv hoones on 9,05. Eestis on vaid üks vald – Ruhnu –, kus ei ole ühtegi kortermaja.

https://www.stat.ee/et/uudised/eluruumi ... ember-2021

AKF Fucs eelnevalt märkis

Ma sain 60 korteriga viiekorruselise elamu (SNP 3620 m2) täisrenoveerimise hinna 713 000.00 EUR + KM ja 75 korteriga viiekorruselise elamu (SNP 4414 m2) hinna 848 000.00 EUR + KM.

Kui võtta keskmiselt korterelamu reki hinnaks 750 000.00 EUR....

eee..eeeeee..EEE..

Sellise hinnaga, nagu ma ära tõin, ei saanud enam juba viis-kuus kuud hiljem (2019 lõpust/2020 algusest alates).
Ehitajad, kes pidid alustama töödega ca pool aastat hiljem ja polnud omale enne materjale jm kokku varunud, ei suutnud enam pool aastat varem pakutud hinnaga maju ära rekkida. Kohu 2020 aastal toimus lisaks pidev ehitusmaterjalide hinnatõus ja omakorda veel pool aastat hiljem olid hinnad juba "kosmilised". Räägiti 1,5 ja isegi 2 x hinnatõusust ning raha materjalide eest küsiti ette (varem said ehitajad materjale ka krediiti). osad majad jäidki seisma, sest raha otsas. Osad ehitajad taganesid pakkumistest, maksid leppetrahvi ja loobusid rekkimistöid pakutud hinnaga ette võtmast.
Ühistud korraldasid uusi suuri üldkoosolekuid (suur = kohal vähemalt niipalju, et poolthääle on andnud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest), et muuta juba vastu võetud ja kinnitatud laenude ja ehitamise piirihindasid ning võtta eraldi juurde tavalist laenu, millega katta hinnatõusust tulenevad jamad...

Sellisesse "turunõudluse tõttu langenud hindade" hinnaklassi said ainult käputäis maju. Toetust (15% väiksemad tööd, 25% keskmises mahus rekkimine ja 40% ... 50% täisrekkimise kogumaksumusest) said sellest meetmest umbes 45-50 maja (ca 400 000 EUR toetust maja kohta keskmiselt anti siis). Toetusmäärad olid ja on ka piirkonniti erinevad.

Tallinnas ja Tartus on [täisrekkimise] toetuse määr 30%
Nende kahe linnaga külgnevate valdade asustusüksustes amuti Elva linnas, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ja Viljandi linnas on [täisrekkimise] toetuse määr 40%.
Ülejäänud Eestis saab [täisrekkimise] toetust 50% ulatuses.

2020 aastaks sai Eestis aastate peale kokku renoveeritud ca 450 korterelamut. Need tuleb kogu korterelamute arvust maha lahutada.
https://kredex.ee/sites/default/files/2 ... ruanne.pdf

60 korteriga sama suure maja täisrekkimine maksis sama aasta novembris-detsembris juba jämedalt võttes "odavalt saades" 1 mill kuni 1,2milli.
Kallimalt saades keskmiselt 1,5milli.

Siin on kuni 2019 oktoobrini EU 2014-2020 toetusperioodi rahadest (mis said 2017 otsa) toetust saanud elamute nimekiri koos summadega ja toetusprotsentidega. Seal ei ole maju, mis said 2019 mais eraldi rahastuse (ehk, et meie ja teisi 2019-2020 rekitud maju, mis said raha 2019 mais seal nt pole). Suurim toetussumma 40% üldmaksumusest on seal 1 200 000 EUR kuigi tegemist on n.ö. "vanade ehitushindadega" (hinnapakkumised võetud ja toetustaotlused tehtud enne 2017 oktoobrit).
https://kredex.ee/sites/default/files/2 ... test_1.xls

Edasi on kõik Kredexi Exceli tabelid "salajased" ja mingeid tabeleid avalikult ei leia ma linki ei tea (ka see eelmine Exceli tabel on "salajane" ja kättesaadav vist ka ainult siis, kui linki tead )

Mingi ülevaate uuematest hindadest ja rekkimistoetustest saab siit:
https://eas.ee/toetatud-projektid/?s%5B ... %5D=Taasta#

Nt. võtame meie väiksema majaga umbes sama suured elamud...
Tallinn, Siili tn 7a ; SNP 3765.6 ; rekkimis maksumus 1 334 705.78 riiklik toetus sellest 409 625.38
Viljandi linn, Reinu tee 12; SNP 3567.8; rekkimismaksumus 1 414 737.97 riiklik toetus sellest 570 083.19

Et siis ca 1mill tuleb rahval endal välja käia (laen) ja + ca 400 000-500 000 on riiklik toetus maja kohta.

[Some]

Hmm, sellised miljonilised renoveerimised suudetakse vast Tallinnas ette võtta aga mida teha kortermajadega, mis asuvad tühjaks jooksnud endistes kolhoosikeskustes, Kiviõlis vms mittetõmbekeskustes? Eesti on tühje ja pooltühje korterelamuid täis.

[Health]

Tühjad tuleks maha tõmmata ning ilmselt pooltühjadega on mingit mänguruumi - see ei tähenda, et omanikud kuuse alla.

Ilmselt annaks nende hooneid veel elamufondina kasutada, aga reaalsus on, et väga suure tõenäosusega need endised töölisasulad, kolhoosikeskused ning muud toredad nõukapärand asumite elanikkond ei taastu kunagi sellisele tasemele. Seega vast oleks need mõistlik loodusele tagasi loovutada. Mõningates kohtades on muidugi loodus meist ette jõudnud, töö raames sattusin hiljuti uurima Suurpea elamislinnakut ning seal on ilusasti näha kuidas paneelikas vaikselt looduse osaks saab.

[Manurhin]

Paljudes vanemates majades elavad eakad inimesed ehk pensionärid , tulevad kuidagi toime , mingist pangalaenust kokkuhoidlike inimestena nad midagi kuulda ei taha , see on meie praeguse aja reaalsus ja kedagi lumpeniks nimetada , palun väljendeid valida .

Täna just üks tuttav sai renoveerimispakkumise. Tartu Annelinna 9-korruseline maja, kolmetoaline korter, 195€ kuus. Järgmised 30 aastat. Mees oli tõsiselt mures, et mis nüüd siis saab? Pensionist nii palju üle ei jää. Kõik oli kenasti välja prinditud paberi peal kirjas, muidu ma poleks uskunudki.

[Kriku]

Lohuta teda, et kinnisvara väärtus tõuseb.

[Walter2]

Kui pensionist ei piisa siis saab alati KOV poole pöörduda toetuse saamiseks, täiesti rutiinne protseduur.