Keldriga või keldrita

[Madis Reivik]

Keldriga maja vundamendisoojustusel on üks pluss veel - niiskusisolatsioon. Vene ajal ehitatud majades on vundamendiplokid enamasti niisked ja keldri kliima kah vastav..

Endal vastav kogemus, peale vundamendisoojustust kelder soe ja kuiv (kütet seal pole).

Aga tööde maht on jah päris suur - olenevalt pinnasest ja sellest kas tagasitäide tuleb midagi uut või jääb vana pinnas. Vaja on väga kainet kopajuhti ja kahte meest kes "kaevikus" mastiksi ja penoga maadleks. Kui maja perimeeter on nt 50 meetrit ja vundamendisügavus 2m, kaeviku mõistlik laius 1m siis on 100 kanti pinnast vaja lahti-kinni kaevata.

[Kapten Trumm]

Keldriga maja vundamendisoojustusel on üks pluss veel - niiskusisolatsioon. Vene ajal ehitatud majades on vundamendiplokid enamasti niisked ja keldri kliima kah vastav..

Endal vastav kogemus, peale vundamendisoojustust kelder soe ja kuiv (kütet seal pole).

Aga tööde maht on jah päris suur - olenevalt pinnasest ja sellest kas tagasitäide tuleb midagi uut või jääb vana pinnas. Vaja on väga kainet kopajuhti ja kahte meest kes "kaevikus" mastiksi ja penoga maadleks. Kui maja perimeeter on nt 50 meetrit ja vundamendisügavus 2m, kaeviku mõistlik laius 1m siis on 100 kanti pinnast vaja lahti-kinni kaevata.

Selle kontseptsiooni toimivus sõltub ikkagi sellest, kui kõrgel on su krundi pinnases vesi ja kas sa kasutad ka reaalselt veekindlat peno, kui kvaliteetselt seda pannakse (vuugivahed!). Muidu enamik penosorte pole tegelikkuses veekindlad, ajapikku imbuvad vett täis ja selle käsna soojapidavus pole ka suurem asi.

Taoliste tööde tegemist raskendab paljugi sõda Ukrainas, mis on korraliku hüdroisolatsioonimastiksi (bituumeni põhine) saadavuse muutnud....imelikuks. Ehituspoed pakuvad mingit "keskkonnasõbralikku" pruuni pläga, mis on vesipõhine ja mis minu kogemuste põhjal praguneb peale esimest kuivamist peno vuukide kohapeal ära (peno elab soojuse toimel omajagu) ja mis peale seda vett ei pea.

Aga paljast peno soovitaks ma keldri seina välisküljele panna siis, kui maja asub kuskil liivases ja kuivas männikus. Kui see asub mõnel rikutud drenaaziga Tallinna lähedasel põllul, kus sügisel veetase murupinnast -15 cm on, siis tuleb see penovärk hüdroisoleerida ja seda korraliku bituumenmastiksiga. NB! Mitte kasutada katustele mõeldud, sarnase tünni ja sisuga mastiksit, see "sööb" penoplasti.

[Kriku]

Nii vähe kui mina aru saan, võiks märjemates kohtades sedalaadi projekte alustada drenaažist.

[Kilo Tango]

Üleüldse on arukam maa sisse panna suletud pooridega XPS-i, mitte EPS-i.

[Kapten Trumm]

Nii vähe kui mina aru saan, võiks märjemates kohtades sedalaadi projekte alustada drenaažist. Aga see kõik on juba teemast kaugel.

Drenaaziga on see häda, et seda vett peab saama kuhugi juhtida. Ehk maja peaks olema kõrgemal ülejäänud soost. Kui see pole võimalik, siis tuleb seda vett hakata ära pumpama, võimalik, kuid ebatöökindel ja kulukas. Kui mul maja keldri ehitusel drenaazipump töötas, läks 50-70 eurot kuus veel madalate elektrihindadega ainuksi sellele.

Ja keldri ehitusel, kui vesi on kõrgemal alusplaadist tuleb nagunii hoida auk kuivana, seal on pumpamine vältimatu. Olen sedasi ehitanud ja pumbanud. Pärast hüdroisoleerisin ära ja lõpetasin pumpamise, kuna isevoolselt pole seda kuskile juhtida.

Täiskeldri ehitusel on ju põrandaplaat maapinast pea 3 m allpool, drenaaz tuleb panna veel sügavamale, peab ikka päris jõhker kraav lähedal olema - või hoone kuskil künka otsas, et seda võimalik isevoolselt ära juhtida. Lisaks peab drenaazitorustiku äravoolamiseks olema ikka mõni millimeeter kallet iga torustiku meetri kohta, mis tähendab, et iga 100 m kohta peab see 25-50 cm langema.

Kui seda võimalust pole ja pumbata ei taha, on mõistlik teha vaid ehitusdrenaaz - mis on mõeldud ehitustöö ajal augus tingimuste hoidmiseks. Selleks paned ümber vundamendi, taldmiku kõrgusest natuke sügavamale 110 mm pilutorud, filterkangas ümber, kaevud nurkades (pumbakaev peab olema küllalt suur, ujukiga pumba jaoks vähemalt 630, teised nurgad piisab ka 200-sest. Pärast, kui hüdroisolatsioon on tehtud, ajad kraavi kinni ja lõpetatud pumpamise.

Olen seda kõike praktikas teinud - ja proovinud rumalused ka ära. Üks rumalus on alustada vundamendikraavis igat päeva mootorpumbaga 60 m3 vee väljapumpamisest, milleks kulub tunde ja mis tuleb pumpamise lõppemisel mõne tunniga tagasi.

Kuna keldri ehitusel vesisemas kohas on vältimatu kasutada ka töövuugi tihenduslinti (põrandaplaadi ja seina liitekohas), siis selle tööle hakkamiseks tuleb enne hüdroisolatsiooni seda valandi alumist osa (peale kivistumist) mõni aeg vees ligundada, sest need tihendusained vajavad tööle hakkamiseks vett, betoon aga (eriti suvekuudel) tahkub kiiremini (ja sealt kaob enamik veest) kui see lint paisub.

[wolfgang]

Kui vanemaid maju vaadata siis majaaluse keldri puhul need olidki künka(Eesti mõistes) otsas või nõlval. Künkad(looduslikud) on meil jääaja pärandus - liiv või kruus, mis dreenib hästi. A üldjuhul tavamats(kui just mulk ei olnud) omale maja alla keldrit ei teinud vaid veeretas kivid nelinurka ja ladus palgid peale. Kelder oli veids eemal madalal või päris maapinnal turba ja pinnasega kaetud.
Nii märga kohta, kui sa kirjutad mingi "veekindel" peno, ega ka suletud pooriga PUR keldrit rajades veekindlust ei anna ja lehenduseks olekski dreeniv killupadi ja ring ümber keldri koos äravoolu lahendusega(drenatorud, kaevud ülepumpla) või betoonist kessoon. Mingi tohutu membraan võibolla ka oleks lahendus, aga kindalsti mitte olol maja puhul, kuna põranda alla sa sedad kleepima ei pääse.

[Madis Reivik]

XPS saigi pandud, unustasin seda varem märkida.
Ja loomulikult ka drenaazh.

Poolikuid asju pole mõtet teha - kaevetööd on suur osa kogukulust ja drenaazhi osa (kalts ja torud) jääb alla 10%

[Kapten Trumm]

Kui vanemaid maju vaadata siis majaaluse keldri puhul need olidki künka(Eesti mõistes) otsas või nõlval. Künkad(looduslikud) on meil jääaja pärandus - liiv või kruus, mis dreenib hästi. A üldjuhul tavamats(kui just mulk ei olnud) omale maja alla keldrit ei teinud vaid veeretas kivid nelinurka ja ladus palgid peale. Kelder oli veids eemal madalal või päris maapinnal turba ja pinnasega kaetud.
Nii märga kohta, kui sa kirjutad mingi "veekindel" peno, ega ka suletud pooriga PUR keldrit rajades veekindlust ei anna ja lehenduseks olekski dreeniv killupadi ja ring ümber keldri koos äravoolu lahendusega(drenatorud, kaevud ülepumpla) või betoonist kessoon. Mingi tohutu membraan võibolla ka oleks lahendus, aga kindalsti mitte olol maja puhul, kuna põranda alla sa sedad kleepima ei pääse.

Endistele soistele heinamaadele uusarenduste rajamine on ikka Eesti Vabariigi ajastul leiutatud rumalus (raha räägib). Seda vältisid efektiivselt nii ENSV maa-asulate planeerijad, rääkimata Pätsu-ajastu talumeestest - et maja ei ehitata sohu, oli tarkus isalt pojale

Tallinna külje all asub üks ca 500 krundiga rajoon, mis on rajatud endisele kolhoosi juurviljapõllule, mis hoolimata dreenimisest oli nii pehme, et sügisel jäi osa saaki maha, kuna isegi laiade lintidega roomiktraktorid uppusid seal. Ja täna elavad seal inimesed ning on ehitatud majad. Natuke eemal asuvad EW aegsed talumajapidamised on aga ehitatud küngastele. Ja loomulikult nende majade ja võrkude ehitamise käigus lõhuti ära viimasedki ENSV aegsed drenaaziliinid.

[Kriku]

Minu maja otseselt soos ei ole, aga kui meetrisügavune auk kaevata, on vesi ikka vastas.

[Some]

Tegelikult oleks ju praegugi päris hea idee teha kõrge kelder majast eemale - pool meetrit maast kõrgemale ja siis paksu mullakihiga ära katta. Ei mingit probleemi niiskusega ja mullakiht hoiaks temperatuuri stabiilsena. Ei tea, miks seda tänapäeval ei harrastata?

[Kriku]

Muidugi harrastatakse.

[mart2]

Tegelikult oleks ju praegugi päris hea idee teha kõrge kelder majast eemale - pool meetrit maast kõrgemale ja siis paksu mullakihiga ära katta. Ei mingit probleemi niiskusega ja mullakiht hoiaks temperatuuri stabiilsena. Ei tea, miks seda tänapäeval ei harrastata?

Mul ühed tuttavad tegid just sellise, sest nii sai lisaks rajatud lastele talveks liumäg ning perenaine suveks künka taha kõrvaliste pilkude eest varjatud peesitamise platsi!

[Kriku]

Tänapäeval ostad betoonist mooduli, tuuakse kohale, pannakse paika ja aetakse muld ümber.

[davidsoniharald]

Betooni ei ole vajagi, saab ka plastikust. Jääb ära igasugu hüdroisolatsioonid ja muu säärane lõbu. Tundub kõige lihtsam lahendus.

[Leino]

Betooni ei ole vajagi, saab ka plastikust. Jääb ära igasugu hüdroisolatsioonid ja muu säärane lõbu. Tundub kõige lihtsam lahendus.

Mingid suuremõõdulised truubid või mõtled valmislahendust a´la https://pood.motohoov.ee/et/a/kelder-ti ... -veekindel ?