Bundeswehr

[ruger]

Sakslased hakkavad taastama üksusega kaasa käivat lühimaa õhutõrjet.
Bundeswehr has now officially approved new mobile SHORAD concept, reversing decision from 2011 to dissolve Army-based capability and passing all assets to Luftwaffe. Army is set to receive new Boxer with Iris T-SLS & also Boxer-based SPAAG.
Timeframe: Most urgent requirement is for Iris T-SLM, which will remain with Luftwaffe, IOC set for 2025. Iris T-SLS for Army to follow. Exact schedule for SPAAG remains uncertain, as does the exact type selection, though Boxer-based solution again appears to be a favorite.
Combined with requirement to supplement PUMA IFV with wheeled IFV this case again illustrates why selection of Australia as supplier for the "Heavy Weapons Carrier" Boxer fire support vehicle was opportune. Euro capacity will probably struggle delivering this fleet, if approved.

Bundeswehr on nüüd ametlikult heaks kiitnud uue mobiilse SHORADi kontseptsiooni, tühistades 2011. aasta otsuse kaotada armeel põhinev võimekus ja anda kogu vara Luftwaffele. Armee saab uue Boxeri koos Iris T-SLS-iga ja ka Boxeril põhineva SPAAG-iga.
Ajakava: kõige pakilisem nõue on Iris T-SLM, mis jääb Luftwaffe'ile, ROK-ile, määratud aastaks 2025. Armee Iris T-SLS-i järgi. SPAAG-i täpne ajakava, nagu ka täpne tüübivalik, on endiselt ebakindel, kuigi Boxeri-põhine lahendus näib taas olevat lemmik.

Koos nõudega täiendada PUMA IFV-d ratastega IFV-ga, illustreerib see juhtum taas, miks Austraalia valimine tuletoetussõiduki "Heavy Weapons Carrier" Boxer tarnijaks oli õige. Kui see heaks kiidetakse, on selle laevastiku tarnimisel tõenäoliselt raskusi euro suuruse võimsusega.
https://twitter.com/AlexLuck9/status/16 ... 2774302723

[ruger]

Saksa kaitseminister tunnistab, et suudetakse taastada oma varud aastaks 2030 ...

Saksamaa kaitseministri Boris Pistoriuse hinnangul suudab Bundeswehr tekkinud augud varustuses likvideerida alles aastaks 2030.

Väljaandele Welt am Sonntag antud usutluses ütles Pistorius, et rahastuses ja varude täiendamises tekkinud auke tuleb Saksa armeel lappida veel aastaid.

Käesoleva aasta algusest kaitseministri ametisse astunud Pistorius on lubanud hoogustada kaitsekulutusi ja moderniseerida Saksa armee pärast aastaid kestnud alarahastamist.

Pistorius on olnud ka vastu mõttele suurendada Ukrainale sõjalise abi saatmist Bundeswehri varudest.

Saksa kaitseministeeriumi seniste arvutuste kohaselt vajaks armee täiendavaid investeeringuid 300 miljardi euro ulatuses, et oma varusid taastada.

Pistorius tõdes, et Saksamaal tuleb valida prioriteetide vahel ja üks neist on NATO idapiiri kaitse. Saksa kaitseministri sõnutsi tuleb Saksamaal esmalt luua aastaks 2025 täieliku varustusega divisjon ja seeläbi panustada NATO-sse.

Mullu kuulutas Saksa kantsler Olaf Scholz välja erifondi loomise Bundeswehri tarvis. Seda ei ole aga veel kasutusele võetud, märgib Deutsche Welle.

Eelmisel nädalal kiitis Saksa valitsus heaks otsuse eraldada Ukrainale eeloleva üheksa aasta jooksul 12 miljardit eurot sõjalist abi. See läheks Venemaaga sõdivale riigile aga otse tootjailt, mitte enam Bundeswehri varudest.
https://www.err.ee/1608934505/pistorius ... 30-aastaks

[kaugeltuuriv]

Vaatasin DW videot sellest,mida plaanib Saksa poliitiline eliit teha Saksa armeega.Kuna kooskõlastada tahetakse Saksa armee ümmberrelvastumine vaatamata sellele,kes valitsuses on,siis nõusolekud kaitsepoliitika osas tahetakse enam vähem saada paika igalt suuremalt poliitiliselt jõult,kes oleksid valitsuses.Selline lähenemine nagu Eestil on,kus kaitsepoliitiline dokument annab protsendid ja suunad.
Saksamaa poliitikud olevat valmis lõppude lõpuks panustama selle 2 protsendiga ning taastama kaitsevõimekuse vähemalt sellises ulatuses,mis tagaks nendega arvestamise nii NATO-s,kui ka vajadusel kuumades kolletes.Selleks läheks vaja jah,video väitel minimaalselt 300 miljardit eurot ning seda ka tahetakse rahandusliku eralduse poolt saavutada.
King pidi kõige rohkem pitsitama lennuväe,soomustehnika ja õhukaitsega.
Väga halvad on moonavarud ning laevastikku peetakse väga väikese võimekusega.Alused on liiga kalli maksumusega ja ei oma võrreldes teiste suuremate NATO riikide alustega samasuguseid võimekusi,puudu on allveelaevadest ning nende hooldused venivad,jällegi varuosade tõttu.Jne.,jne.Igatahes on ikka mülgas,kust välja ronida.
Videost selgus ka miks Saksa kaitsevõime muutmine on nii aeglane ja mida tuleks teha selle lahendamiseks.Suur bürokraatia.Relvastuse ostmiseks ja hoonete hooldamiseks-remontimiseks vajalike hangete üle on olemas nii Kaitseministeeriumi vastav osakond ning ka otseselt sõjaväe oma komisjon,mis sisaldab kõiki väeliike.Väeliigid omal vahel eriti läbi ei saa ja proovivad nii õelda tekki endale krahmata.Lisaks sellele tahavad sõjaväelased alati erilisi tingimusi,mis puudutab relvastust,mingeid erividinaid ja asju,mis ajab hinna tehnikale kõrgeks.Eksperdid soovitavad kärpida komisjone,teha ühine ning alustada standardiseeritud varustuse ostmist,et vähendada kulusid.Asju,mida vähesuse tõttu ei ole kasulik Saksamaalt osta,kuna sellised väikepartiid ajavad hinna kõrgeks,tuleks osta teistest riikidest,mis on analoogse tehnika maasitootjad ning ka kasutajad.Vihje vist otseselt USA-le.Väga kulunud kasarmud ja infrastruktuur(lennuväljad,poligonid,kütusemahutid),mida ei ole aastaid remonditud.Lisaks tuleks uuesti ehitada juurde uusi kasarmuid ja tehnikale mõeldud hooneid,sest vajadus on suurendada reaalselt valmisolekus üksuste suurust.
Eksperdid tunnistasid vist esimest korda avalikult(ma ei ole näinud enne),et NATO missioonide(ka Baltikumi missioonide) jaoks korjatakse tehnikat,nii õelda laenates seda teistest väeosadest kokku.Mis on absurd,seda tunnistavad isegi Saksa Kaitseministeeriumi töötajad.Nii,et jällegi,selles vaidluses leedukatega oli leedukatel õigus ütelda välja tõde.
Huvitav oli vaadata ka tänavaküsitlust:
1.Nooremapoolne mees,nii 20 aastane vahest.Ütles,et siiani peetu Saksa armeed siseriiklikult naljanumbriks ja vahest tuleks nüüd asjad muuta,vaadates,mis toimub maailmas.
2.40-nendates naine,nuttis,et jah tema ei ole eriti militaarsuse pooldaja aga tuleks midagi teha,kuna sõda on Euroopas.
3.Mingi pensionärist paarike,pakun,et eelmise Külma sõja ajal olid suured rahuvõitlejad.Nähvatasid väga teravalt küsimuse peale a ala meie ei taha armee taastamist,meie tahame rahu oleme sõja vastu.
4.Välimuse järgi põgenike esivanematest järeltulija.Vastus,meil Saksamaal on mujalegi raha panna ja armeed ei peaks olema.
5.Silma järgi 40-nendates mees.Ütles,et asjad on tõesti armees käest lastud ning tuleks need põhjalikult ümber teha.
Nii,et viiest kolm olid valmis oma makse armeele kulutama,kaks mitte.Kui nüüd viia protsentidesse ja see kanda Saksamaa rahvastikule,siis kuskil 70 protsenti on mures ja nõus armeega tegelema aga 30 protsenti on raudselt vastu.

[ruger]

sakslased jätkavad Puma soomukitega, mis peaks asendama Marderit. Hangitakse 50 masinat.
Saksa parlament otsustas eile alustada PUMA soomustransportööride 2. partii hankega. #eelarvekomisjon kiitis heaks 50 soomustransportööri hanke. Relvasüsteem asendab enam kui 50 aastat vana soomustransportööri Marder.
https://www.spartanat.com/2023/05/das-z ... beschafft/

sakslaste loiust huvist tegeleda riigikaitsega

Saksamaa ja Eesti erinevad ühes põhimõttelises küsimuses ja see on riigikaitse, kirjutab Süddeutsche Zeitungi ajakirjanik Kolja Haaf.

Kui sõbralikud riigid teineteisest räägivad – ja on igati kohane öelda, et Eesti ja Saksamaa seda on –, käib jutt valdavalt asjadest, mille puhul eksisteerib ühisosa. Selle lühikese aja kestel, mis olen ajakirjanikuna Eestis viibinud, olen märganud tervet hulka sarnasusi: samasugused nägusad keskaegsed linnasüdamed, ühtemoodi ihnus tunnete välja näitamisel, kohusetundlik ootamine punase tule taga, mis siis, et tänav on tühi, ning komme väärtustada õlut ja – ütleme siis – lihtsat köögikunsti.

Kuid nagu iga sõpruse puhul, võib selline järjepidev ühisosale toetumine viia selleni, et teineteist kaotatakse silmist. Märkamatult hakatakse elama paralleelelu, mida kumbki pool märkab alles siis, kui kriis on juba käes.

See kriis kestab praeguseks juba enam kui aasta, mistõttu on nüüd viimane aeg kõnelda ka erinevustest. Suurimaid erinevusi Eesti ja Saksamaa vahel väljendub minu jaoks järgmises kahes arvus: 11 ja 66.

Saksa arvamusuuringute instituut YouGov esitas 2023. aasta veebruaris elanikele järgmise küsimuse: «Oletame, et Saksamaa vastu toimub sõjaline rünnak, mis on võrreldav 2022. aasta veebruaris alanud Venemaa kallaletungiga Ukrainale. Mida te isiklikult sellises olukorras kõige tõenäolisemalt teeksite?»
11 protsenti sakslastest vastas, et nad oleks «valmis oma riiki relvaga kaitsma».

Samas on Eesti kaitseministeeriumi mullu tellitud uuringu kohaselt 66 protsenti eestlastest valmis tõenäoliselt või kindlasti osalema ise kaitsetegevuses.

See võrdlus nõuab mõlemalt poolelt mõningast laiemat konteksti selgitamist. Kuigi neid arve ei saa uuringuküsimuse erineva sõnastuse tõttu üks ühele kõrvutada, ei peegelda need mitte ainult kahe riigi erinevat kaitsepoliitikat, vaid selgelt ka elanikkonna mõtteviisi erisusi.

Kui näidata neid arve eestlastele ja sakslastele, vangutab neist enamik arusaamatusest pead. Mõistagi tuleb märkida, et suhtumine riigikaitsesse sõltub ka sellest, kellega vestelda.

Kui käisin aprilli keskel Kaitseliidu õppusel, siis sealsed osalejad suutsid vaevu uskuda, et ainult 11 protsenti sakslastest on valmis haarama kodumaa kaitseks relva. Eriti šokeeriv tundus neile asjaolu, et neist 11 protsendist ainult pooled annaks end vabatahtlikult sõjaväeteenistusse üles.

Teisalt, kui helistasin Berliinis töötavatele pigem vasakpoolse maailmavaatega ajakirjanikele, olid nad eestlaste kaitsevalmidusest kuuldes hämmingus ning lihtsal värisesid hirmunult, kui rääkisin neile metsas kuulipildujamulaažiga ringi jooksvatest teismelistest. Seejuures kõlavad just nimed Kodutütred ja Noored Kotkad sakslaste kõrvadele kui miski, mis pärineb meie indentiteeti kõige enam kujundanud süngest ajalooperioodist.

Ja see toob meid ka nende kahe väga erineva arvu põhjuse juurde – selleks on ajalugu. Pärast natsirežiimi lõppu ja eriti pärast 1968. aasta sotsiaalprotestide lainet on Saksamaal valitsenud kui mitte tingimata patsifistlik, siis vähemalt antirahvuslik ja antimilitaristlik hoiak. Minu täisealiseks saades kehtis Saksamaal veel kohustuslik ajateenistus, kuid näiteks minu keskkooli lõpuklassi noormeeste seas oli iseenesestmõistetav, et sõjaväes teenimisest keelduti ja selle asemel mindi asendusteenistusse.

Sakslaste suhtumist märgib üks konkreetne väljend: «Mitte kunagi enam!» Ning me oleme õppinud, et oma riigi üle uhkuse tundmine on põhimõtteliselt midagi loogikavastast. Sest kui me aktsepteerime põhimõtet, et kõik inimesed on võrdsed, siis sõltuvad iga rahva edusammud asjaoludest, millel ei ole midagi pistmist elanike väidetava erilise julguse, intelligentsuse või üleolekuga teistest. «Asi ei ole selles, et keegi oleks parem või halvem, vaid erinevuste, kultuuriliste eripärade esiletõstmises,» kuuleb sageli. Kuid meie ajalugu näitab ka, et juba tunne, et ollakse lihtsalt teistest erinevad, pakub harva pikemaks ajaks rahulolu.

Huvitaval kombel on sakslased samas tavaliselt ühed esimesed, kes tunnistavad teiste riikide õigust rahvuslikule uhkusele – seda eriti väikeste riikide puhul, kelle ajalugu on kantud eksistentsiaalsetest hirmudest. Nagu näiteks Eesti. Meile tundub, et meie kohus on olla kehvemas seisus olijate poolel, vähemuste poolel.

Kuid praegustes oludes toob see omakorda kaasa dilemma: kui tahta aidata liitlasi nende iseseisvuse, väärtuste ja elu kaitsmisel, tähendab see ühtlasi, et Saksamaa peab ise relvastuma ning muutma oma hoiakuid sõjaväe ja riigikaitse suhtes, mis siis, et vastumeelsus nende teemadega tegeleda on sügavalt juurdunud. Kuidagi tuleb Saksamaal hakkama saada ka ebamugavustundega, mida tekitab see, et nende maade kaitsele suunatud patriotismi ühe kõrvalmõjuna tõrjutakse vähemusse jäävaid eriarvamusi.

Sakslaste silmis käib rahvuslik uhkus paratamatult alati käsikäes konservatiivse õhkkonna ning ühiskondliku normi ja sellest kõrvale kalduva vahele joone tõmbamisega.

Kui ma räägin Saksamaal, et 66 protsenti elanikest oleks valmis Eesti kaitsmiseks relva haarama, küsitakse minult sageli: «Ja keda peetakse silmas, kui räägitakse Eestist? Kas see hõlmab ka vene keelt kõnelevaid eestlasi? Kas see hõlmab LGBTQ-kogukonda?» Mul pole sellele head vastust, sest paljude erineva taustaga eestlastega vestlemise järel on minu mulje, et vastus sõltub sellest, kellele küsimus esitada. Millist põlvkonda ta esindab, millise poliitilise maailmavaatega on, millisesse sotsiaalsesse kihti kuulub.

Selle kirjutisega ei ürita ma kuidagi anda hinnangut eestlaste kodumaa-armastusele või suhtumisele sõjaväkke ja riigikaitsesse. Püüan pigem selgitada sedavõrd suuri kääre sakslaste ja eestlaste arusaamades – mida kardab Saksamaa sedavõrd, et keelata enda jaoks tugev patriotism? Loomulikult ei saa ma kõnelda kõigi sakslaste eest.

Mainida tuleks veel sedagi, et rahvusliku uhkuse millekski irratsionaalseks pidamine ei tähenda sugugi, et inimelu ei nähtaks Saksamaal millegi kaitsmisväärsena. Kui kohendada väheke sakslastele arvamusuuringus esitatud küsimust, muutub minu kogemuse põhjal vestluse toon oluliselt. Kui küsimusele «Kas te kaitseksite Saksamaad relvaga?» vastas jaatavalt 11 protsenti inimestest, siis palju rohkem oleks neid sakslasi, kes ütleks «jah» vastuseks küsimusele «Kas te kaitseksite relvaga süütuid inimesi, keda ähvardavad kannatused, terror ja surm?».

Kolja Haaf on Saksamaa ajakirjanik, kes töötab Postimehes ajakirjanike vahetusprogrammi IJP stipendiaadina.
https://arvamus.postimees.ee/7772340/ko ... va-haarama

[ruger]

Sakslased hankimas liikursuurtükke juurde
According to unnamed government sources Bundeswehr is to receive another 12 Pzh 2000 from framework contract in addition to 10 ordered already. Germany had previously passed on 14 guns to Ukraine. Existing contract allowed for total of 18 options.
https://twitter.com/AlexLuck9/status/16 ... 6613640194

[kaugeltuuriv]

Sakslased hankimas liikursuurtükke juurde
According to unnamed government sources Bundeswehr is to receive another 12 Pzh 2000 from framework contract in addition to 10 ordered already. Germany had previously passed on 14 guns to Ukraine. Existing contract allowed for total of 18 options.
https://twitter.com/AlexLuck9/status/16 ... 6613640194

See uudis on nagu mingi naljanumber.Saksa armee ostab 12 Pzh 2000.Võrrelge Eesti rahvastiku suurust ja Saksa rahvastiku suurust ja ametlike numbreid armeede suuruste kohta.Kas Eesti mitte ei ostnud 24 liikurit?Ning kaitsevägi tahab teha ka lisatellimuse 12 Lõuna-Korea mudeli osas või olen ma aru valesti saanud?
Uudis oleks,kui number sisaldaks arvu 120.Siis ma saan aru,et asjad on hakanud liikuma.Mingi Saksa pärane pokazuhha?
Lugesin selle artikli Saksa ajakirjaniku sulest läbi ja tuleb tunnistada,et enamus sakslasi ongi sama vaadetega.
Ma olen filosoofiliselt mõtelnud,et mis oli Saksamaa ühendamise ja tõusu taga,ikka sõjavägi.Preisimaa tollase kantsleriga viis edukalt läbi sõja Prantsusmaaga ja lausa Pariisis kuulutati välja Saksa Keisririik.
Aga samas Bismarck tajus selgelt seda,et ainult militariseeritusega ei saa Saksamaad muuta sarnaseks Suurbritanniaga,kes olid tollel hetkel maailma domineerimise tipus.Armee ei saa olla konsolideerimise alus pikas perspektiivis.Oma elu viimastel aastatel,kui oli tegevpoliitikast eraldumas,tundis ta sügavat muret,et Saksamaa ei suuda oma raskust kanda.mis muutus ka tõeks.Siis ei olnud veel USA tõusu ja kahte maailmasõda.Nüüd ollakse justkui Saksamaal ringiga tagasi,kus majandushuvid ja oma nina esise sees sonkimine ongi poliitika.Nagu omaaegsetes Saksa vürstiriikides enne suurt ühendamist.Poliitiline klass nagu ei saa aru,et normaalne kaitsetahe on eduka riigi tunnus,selleks ei ole vaja minna naabritele kallale,et tõestada armee vajadust.Kurb.Lõpetasin just minu arust fundamentaalse dokumendiga,mis kannaks tõlkes nime Norra kuningriigi julgeolekustrateegia.Ei mingit keerutamist.Tunnustatakse ohte Norra riigile ja tema majandushuvidele.Pakutakse lahendusi,mis tuleb pikaks ajaks vastu võtta ja kiirelt.Kaitsekulutuste tõstmist kahele protsendile,täiendavad maaväeüksused,laevastiku laiendamine,õhuturbe parandamine.Koostöö Skandinaavia ja Läänemere regiooniga.Tihe suhe USA ja UK-ga.Jne.jne.
Mis keelab Saksamaad sama tegema?Tundub,et lihtsalt pole mune,parem on ennast naerualuseks teha,saates NATO õppustele Põhja-Norrasse Mardereid,kus kuulipilduja asemele pandud harjavars

[Kriku]

Saksamaa peab arvestama oma minevikuga. Küsigem endalt, kas Euroopa tõesti soovib Saksamaad, millel on 24 liikursüürtükki?

[Lemet]

See uudis on nagu mingi naljanumber.Saksa armee ostab 12 Pzh 2000.Võrrelge Eesti rahvastiku suurust ja Saksa rahvastiku suurust ja ametlike numbreid armeede suuruste kohta.

Palju see 37 miljoni elanikuga Poola neid MLRSe telliski? 500??

[ruger]

Sakslased plaanivad osta Iisraelist õhutõrjesüsteemi Arrow 3

The German lawmakers on Wednesday announced plans to purchase Israel’s Arrow 3 anti-ballistic missile system.

The German Bundestag earmarked 560 million € ($607 million) ahead of a possible purchase of an Arrow-3 missile defense system for almost 4 billion euros ($4.30 billion) in total, according to Reuters.

The Arrow-3 is designed to intercept ballistic missiles outside of the earth’s atmosphere.

Israel Aerospace Industries, which is the prime contractor of the system, has been developing Arrow 3 together with Boeing since 2008 with considerable financial and other support from the U.S. government.

Berlin aims to strike a government-to-government deal with Israel on the purchase of the Arrow-3 system at the end of the year, according to procurement documents by the finance ministry that were prepared for parliament.

The German air force is supposed to take delivery of Arrow-3 by the fourth quarter of 2025.
https://twitter.com/Defence_blog/status ... 9208655873


Iisraeli firma Elbit tarnib Saksamaa kopteritele EW süsteemid
Israel’s Elbit Systems announced on Wednesday that it was awarded an additional contract to deliver Electronic Warfare (EW) systems for German Air Force helicopters.

As noted by the company, the contract was awarded by Airbus Helicopters for the Federal Office for Bundeswehr Equipment, Information Technology and In-Service Support, for the provision of Airborne EW self-protection systems for the CH‑53GS/GE transport helicopters, as part of the platform upgrade program led by Airbus Helicopters.

Under the contract, Elbit Systems, supported by Elbit Systems Deutschland, will provide digital Radar Warning Receivers (RWR), EW Controllers (EWC) and Counter Measure Dispensing Systems (CMDS).
https://defence-blog.com/israels-compan ... licopters/

[kaur3]

Saksamaa hakkab välja vahetama oma roomikutel mitmikraketiheitjaid M270 MARS. Lockheed ja Rheinmetall tahavad pakkuda nende asemel ratastel variandi. Võrreldes HIMARS-iga 6 "toru" asemel 12.
https://www.defensenews.com/global/euro ... -launcher/

[lamba-ants]

NATO reeglite kohaselt peaks Saksamaal olema tagavaras 230 000 suurtükimürsku. Paar nädalat tagasi selgus, et Bundeswehri reservis on vaid 20 000 mürsku.
https://www.err.ee/1609042946/saksamaal ... tukimursku

[teeline35]

Kusjuures ega need varud ennegi suured polnud;

Saksamaa on Ukrainale saatnud pea 30 000 155mm kaliibriga mürsku ning lisaks sellele ka sama kaliibriga täppismoona.

samas kui ainuüksi Rheinmetall suudab peagi toota

Pappergeri sõnul suurendab Rheinmetall on suurtükimoona tootmise mahtu 600 000 mürsuni aastas

Probleem ikkagi tahtmises.

Spiegel meenutas, et isegi peale Krimmi annekteerimist Venemaa poolt 2014. aastal tellis Saksamaa laskemoona vaid väikeste koguste kaupa ning ei kasutanud täiel määral ära moonalepingute mahtu. Samuti suleti mitmed laskemoonalaod, kuna nende ülalpidamist peeti liiga kalliks.

Peagi vast asi paraneb

Bundestag kiitis juunis heaks mitmed suurtükimoona ja tankimoona tootmise lepingud ning tellitud moona esimesed saadetised peaksid Saksa relvajõudude kätte jõudma 2023. ja 2024. aastal.

[Smith]

NATO reeglite kohaselt peaks Saksamaal olema tagavaras 230 000 suurtükimürsku. Paar nädalat tagasi selgus, et Bundeswehri reservis on vaid 20 000 mürsku.
https://www.err.ee/1609042946/saksamaal ... tukimursku

Sai mõni kuu tagasi Saksamaal kolleegidega veidi tööasju aetud ja sellega seoses ka mõni õhtu klaasike õlut ohtusöögi kõrvale joodud. Mitmed olid endised bundeswehri liikmed ja kõik nad olid sealt ära tulnud, sest tegemist on “vaestemajaga”, paljud tiksuvat seal ainult palga pärast ja ideelisi olevat väga vähe jäänud. Üks Oberst ütles korduvalt:”tulekahju ju pole, võiks tuletõrje ka laiali saata (või nih, naljanumbriks kärpida)”. Minule vahemalt jätsid nad suht teravate pliiatsite mulje.

Aga see 2MS taak, see on lihtsalt piinlikult õudne. Kohati tundub sama ajupestud rahvas kui venelased, lihtsalt propaganda on teine olnud. 70 aastat möödas juba, võiks vaikselt tänasesse päeva tulla.

[ruger]

Saksamaa ei kavatse täita 2% SKP kulutamisest riigikaitsele soovitust. See punkt kustutati valitsuse eelarveprogrammist.

Saksamaa valitsus on taganenud plaanist võtta juriidiliselt kohustus täita NATO sõjaliste kulutuste 2% eesmärki igal aastal, ütles valitsusallikas kolmapäeval Reutersile.
Allika sõnul kustutati kolmapäeval kantsler Olaf Scholzi kabinetis vastu võetud eelarve rahastamise seaduse eelnõust vastav punkt lühikese etteteatamisega.
https://twitter.com/WarMonitors/status/ ... 4069061824

[Smith]

Saksamaa ei kavatse täita 2% SKP kulutamisest riigikaitsele soovitust. See punkt kustutati valitsuse eelarveprogrammist.

Ukraina täiemastaapse sõja esimene ehmatus on saksa poliitikutel järelikult mööda läinud. Ega neid ilmselt keegi muu mõistusele suudagi raputada kui mõni USA kauboist pontus. Kui see loll Trump peaks võitma, siis tõenäoliselt teebki seda.