Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Kapten Trumm]

Hea näide meie mõtteviisist, kriisiajal koondame Tallinna ja osade Tallinna-lähedaste valdade veevarustuse ühte punkti (Ülemiste jaama), siis piisab ühest Iskanderist, et 500 tuhat inimest veeta jääksid. Sest investorid ei raatsi kümnekonnasse puurkaevpumplasse genekaid osta.

https://tallinnavesi.ee/nomme-veevarust ... oogiveele/

Antud uudise peale valatakse VF relvajõudude luure peavalitsuse balti osakonnas midagi armeeniapärast kohvitassidesse ja rõõmustatakse, et ühe pealinna mõjutamine on NII lihtsaks tehtud.

Puurkaevud mitmel pool Tallinnas ja Tallinna ligidal ongi ju Tallinnas ainus realistlik tagavara veeallikas, et inimesele elavas järekorras ämbritäis vett anda.

Selle vea proovisid ukrainlased juba ära, Dnepri äärsete suuremate linnade veevarustus käib ka Dnepri (ehk pinna-) veest, mida puhastatakse ja antakse võrku suurtes tsentraalsetes veepuhastusjaamades. Paar raketti sinna ja sajad tuhanded on seniks ilma, kui rususid koristatakse. Või lähed ja võtad ämbriga lähimast kraavist (selle massiline kasutamine kätkeb nakkushaiguste riski, sest enamasti siis ei tööta ka kanalisatsioon).

[Walter2]

Eesti oma firma pakub mil.otstarbega varjendeid
https://terramil.ee/images/pdf/Terramil_2015.pdf
edit. Siin oli kuskil üks väikevarjendite lõim - vahest saab mode sinna ringi tõsta.

[Kapten Trumm]

Betooni ei ole vajagi, saab ka plastikust. Jääb ära igasugu hüdroisolatsioonid ja muu säärane lõbu. Tundub kõige lihtsam lahendus.

Plastist tünni kaitseomadused on võrreldes betooniga nõrgavõitu, tuleb matta üsna sügavale. Meil läheb see enamasti sügavusele, kus vesi juba olemas on, eraldi teema on veel selle ankurdamine (et vee surve ei tõstaks seda õngekorgina pinnale).

Harjumaa oludes võib samade kaitseomadustega poolmaapealne betoonehitis tulla lõpuks odavam kui näiteks 4 m sügavune auk pae sisse piigata, mida tuleb kuni tagasitäiteni kuivendada-dreenida. 4 m auk siis arvestusega, et 2 m läbimõõduga tünn, peal 1,5 meetrit pinnast ja alla 0,3-0,5 augu ebatasasuseks, ankurdusplokkidele ja killustikpadjale.

Vesimentori pakutava umbes 7,5x 2,5 m plastmassist "pommikeldri" paigaldamiseks on vaja välja piigata 100-120 m2 paekivi ainuüksi mahuti pärast (eeldusel, et kopp ulatub augu servalt seal all õiendama. Selline töö kohas, kus on juba olemasolevad majad, võib kergesti lõppeda majade pragunemisega ja pole seepärast praktikas teostatav.

Muidugi on ka võimalik tegeleda enesepettusega ja tekitada ka selline tünn, millest esimene kuulipildujavalang läbi jookseb. See on märksa odavam.
Suure 33-35 tonnise roomikkopa suutlikkus on päevas sõltuvalt oludest ja teistest mehhanismidest 50-100 m3. Kui ma 2a tagasi keldri auku kaevasin (ca 120 m3 sinist paekivi), siis selleks läks umbes 3 tööpäeva. Suur kopp paugutas ja õngitses august välja, väike rataskopp vedasi eest minema.

[Kapten Trumm]

Eesti oma firma pakub mil.otstarbega varjendeid
https://terramil.ee/images/pdf/Terramil_2015.pdf
edit. Siin oli kuskil üks väikevarjendite lõim - vahest saab mode sinna ringi tõsta.

Ega see nüüd niiväga mobiilne polegi - et selle rajamise valudest näiteks Harjumaa geoloogilistes oludes allpool kirjutasin. Lihtsalt selle püstipanek on ajaliselt kiirem kui betoonist valada.

[davidsoniharald]

Betooni ei ole vajagi, saab ka plastikust. Jääb ära igasugu hüdroisolatsioonid ja muu säärane lõbu. Tundub kõige lihtsam lahendus.

Plastist tünni kaitseomadused on võrreldes betooniga nõrgavõitu...

Kas me räägime siin keldrist või pommivarjendist?

[Kapten Trumm]

Tänases olukorras pole ehk eriti arukas hakata ehitama keldrit, mis pole kasutatav varjendina või mis? Kuigi jah, on tarkasid, kes seda teevad. Aga selles ma olen ka kindel, et kui ehitasite varjendina kasutatava keldri, siis teie toredad naabrid, kes seni mööda sõites hambad irevil teie tegevuse üle nalja tegid, on teil uksetaga esimestena

[Kapten Trumm]

Üks firma pakub monteeritavaid betoonist "maakeldreid". Väliselt näeb välja nagu traditsiooniline mullakünkaga kelder. Selline peaks olema kasutatav ka kergemat sorti varjendina, tuumarünnaku jaoks keegi keldrit tegema ei hakka ka. Keldrina toimib ka hästi, majaalused keldrid on harilikult liiga soojad kui tahta midagi säilitada.

Mis sellest tuumarünnakust siis välistada, kui juba kaevama hakata? Soomlaste varjendiprogramm igal juhul arvestab sellega tänini (ja on kogu aeg arvestanud). Kui peab tuumarünnaku mingis mõistlikus stsenaariumis vastu, siis peab ka ülejäänu.

Muidugi, majaväliste "suvakeldrite" puhul pole kriitiliseks faktoriks mitte niivõrd põhikonstruktsiooni tugevus/nõrkus, vaid avatäited (uksed-luugid) ja nende poolmaapealsete puhul on kindlasti probleem ka läbistava kiirguse kustutamise võime (mis sõltub enamasti konstruktsiooni paksusest). Sama käib muidu ka keldrikorruste kohta (tõsi, siin lisandub riskifaktorite hulka varing).

Näiteks üks ENSV aegne väikemajade ehituse käsiraamat, mis mul käepärast oli, ütleb, et juba pinnase survega toime tulekuks peab keldri sein olema 0,5 m paksune. Täpselt sama paksud on ka Soomes S2 klassi varjendi seinad (+2,0 bar).

[Kapten Trumm]

Üks firma pakub monteeritavaid betoonist "maakeldreid". Väliselt näeb välja nagu traditsiooniline mullakünkaga kelder. Selline peaks olema kasutatav ka kergemat sorti varjendina, tuumarünnaku jaoks keegi keldrit tegema ei hakka ka. Keldrina toimib ka hästi, majaalused keldrid on harilikult liiga soojad kui tahta midagi säilitada.

Kas mõtled seda? https://homeandgarden.ee/maakeldrid/ Kusjuures, seda saab ka täielikult maa alla matta, siis tuleb langev betoonist trepp juurde osta. Aga minu arust kaitseb plastist kelder, millele meeter pinnast peale kuhjatud ka päris hästi, lihtsalt otsetabamust ei elaks üle.

Meeter (tihendatud) pinnast ongi miinimum nii tulirelvade kui ka läbistava radiatsiooni vastu. Minu õpilased pidid selliseid arve peast teadma ja kontrolltöös õigesti vastama. Kui palju konkreetsel juhul teha tuleb, tuleks ise analüüsida. Kui lähim 100 km ühtegi olulist sihtmärki pole, siis võibolla piisab ka maja keskosas varjumisest. Muidugi tuleb arvestada, et tänapäevane kergmaja eriti kuulide eest ei kaitse, 7,62 lendab sellest läbi otseses mõttes. Ja teine asi - kui realistlik on lähedal lahingutegevus. Suured teed, sillad jne on ohtlikumad kui suva kükametsa raba.

Suur-Tallinna piirkonnas on vähemalt kaks üsna strateegilist objekti, Paldiski sadam ja Ämari lennuväli - enamlevinud tuulesuunaga tuleb sealt saastapilv kenasti üle Tallinna lähivaldade ja linna enda. Ja sama jutt - need moodsad kerghooned ei paku ka märkimisväärset kaitset läbistava radiatsiooni eest.

Ja üks asi veel - omades taolist "objekti", saab sinna vajalikul hetkel tahtjaid palju olema. Eriti neid, kes teie ehituse peale paar aastat tagasi irvitada võtsid. Kuna aga varjendi või varjumiskoha maht on piiratud (eelkõige õhuvarustusega seoses), siis tuleb olla valmis võõraid eemale ajama. Näiteks püssi abiga. Ja see tuleb ehitada selliselt, et sinna jõuga sisse murda pole võimalik. Mingite valmisveinikeldrite kasutamisel on abiks juba see, kui sinna ette panna korralik turvauks (millel on turvasulused, mis lähevad sulgedes lengi sisse) ja kui mõni idioot võtab ukse pihta käsirelvast tulistada, oleks arukas selle väliskülg varustada kuuli pidava terasplaadiga ja korralikke riividega seespool, et väljastpoolt püstolist ukse pihta tulistades lukustust puruks lasta ei õnnestu. Tuleks aegsasti läbi mõelda, et keda te sinna võtate ja keda mitte.

Poolmaaaluste objektide puhul tuleb arvestada selle "aerodünaamilise" kujuga ehk et plahvatuslaine (ükskõik mis allikast lähtuv) ei omaks eriti palju mõjutatavat pinda - ning uks oleks suunatud võimalust ohu suunast vastassuunas - ehk siis asulas olema suunatud asulast väljapoole, ohtlike objektide puhul sellega vastassuunas.

[2korda2]

Tänases olukorras pole ehk eriti arukas hakata ehitama keldrit, mis pole kasutatav varjendina või mis?
...
Ja üks asi veel - omades taolist "objekti", saab sinna vajalikul hetkel tahtjaid palju olema. Eriti neid, kes teie ehituse peale paar aastat tagasi irvitada võtsid. Kuna aga varjendi või varjumiskoha maht on piiratud (eelkõige õhuvarustusega seoses), siis tuleb olla valmis võõraid eemale ajama. Näiteks püssi abiga. Ja see tuleb ehitada selliselt, et sinna jõuga sisse murda pole võimalik. Mingite valmisveinikeldrite kasutamisel on abiks juba see, kui sinna ette panna korralik turvauks (millel on turvasulused, mis lähevad sulgedes lengi sisse) ja kui mõni idioot võtab ukse pihta käsirelvast tulistada, oleks arukas selle väliskülg varustada kuuli pidava terasplaadiga ja korralikke riividega seespool, et väljastpoolt püstolist ukse pihta tulistades lukustust puruks lasta ei õnnestu.

hea akf,
sa oled siin öelnud muuhulgas ka seda, et sul on peres mitu autot. Ma saan aru, et nad kõik on vähemalt 7,62 vastu soomustatud aga mind huvitab pigem: kui mitmel neist on tehtud ettevalmistus kuulipilduja torni paigaldamiseks? Sest tänases olukorras pole ehk eriti arukas sellega arvestamata jätta?
Mida ma öelda tahan: su mõttemaailm on totaalselt katki, kui vaatled kõike läbi "kohe läheb sõda lahti". Kui nüüd aga selgub, et ükski su auto ei pea isegi püstolikuuli ja sul tegelikult ei olegi isiklikku soomustatud uksega betoonpunkrit... ptüi, keldrit, siis on tegu lihtsalt targutamisega ("tehke mu sõnade, mitte tegude järgi").

Kelder on hoiuste jaoks. Tänapäeval oluliselt vähem vajalik kui ennemuiste. Põhjused:
a) hoiuste tegemise oluline langus: kaubandusest on vajalikku saada aastaringselt, mistap ise kasvatamine ja sisse tegemine pole enamuse jaoks lihtsalt mõistlik;
b) igasugu külmutus/jahutusseadmete suur valik.

PS. Keldri ust ei seata mitte "asulast väljapoole" (millisest suunast sulle mürsk pigem sisse lendab?) vaid uks peab olema põhja suunas. Kiidusõnu saanud esivanemad seda üldjuhul teadsid ja nii toimetasid.

[Kapten Trumm]

Mida ma öelda tahan: su mõttemaailm on totaalselt katki, kui vaatled kõike läbi "kohe läheb sõda lahti". Kui nüüd aga selgub, et ükski su auto ei pea isegi püstolikuuli ja sul tegelikult ei olegi isiklikku soomustatud uksega betoonpunkrit... ptüi, keldrit, siis on tegu lihtsalt targutamisega ("tehke mu sõnade, mitte tegude järgi").

Kelder on hoiuste jaoks. Tänapäeval oluliselt vähem vajalik kui ennemuiste. Põhjused:
a) hoiuste tegemise oluline langus: kaubandusest on vajalikku saada aastaringselt, mistap ise kasvatamine ja sisse tegemine pole enamuse jaoks lihtsalt mõistlik;
b) igasugu külmutus/jahutusseadmete suur valik.

PS. Keldri ust ei seata mitte "asulast väljapoole" (millisest suunast sulle mürsk pigem sisse lendab?) vaid uks peab olema põhja suunas. Kiidusõnu saanud esivanemad seda üldjuhul teadsid ja nii toimetasid.

Ma vaatlen nagu soomlased vaatlevad. Vähemalt minuvarused (20ste klounide kohta ei oska öelda).
Soomlaste seltskonnas järgneks sinu tarkusele üsna vali homeeriline naer, mis ei vaibu kergesti.
Mis sinu plaan oma kergmajas oleks, kui sõjategevus algab? Minul on kelder ehitatud, kus minu pere leiab varju, kui mina sõtta pean minema.
Sinu ainus plaan saab olla minna koos tuhandete samasuguste lillelastest ullikestega maanteid ummistama ja olematu "tsiviilkaitse" peale loota.

PS: poest saadaolevad paksendajast ja suhkrust koosnevad "moosid" ei kuulu üle natukenegi tervisest huvituma inimese menüüsse.

PS. Keldri ust ei seata mitte "asulast väljapoole" (millisest suunast sulle mürsk pigem sisse lendab?) vaid uks peab olema põhja suunas. Kiidusõnu saanud esivanemad seda üldjuhul teadsid ja nii toimetasid.

Varjendina kasutatava ehitise uks ehitatakse võimalikust rünnakuobjektist või sellise puudumisel asulakeskusest eemale vaatama, kiidusõnu pälvinud vene tsiviilkaitseõppes oli see sees (olen seda veel koolis õppinud).

[A4]

Sellele võimalikule tagantjärele hoogtöö korras keldrite-varjendite rajamise teemale võiks muidugi mõelda ka n-ö teistpidi.

Nimelt – kui kelder juba majapidamises olemas on, siis on loomulikult keldriga parem kui ilma. Aga kui keldreid pole eelneva 20 aasta jooksul uusehitiste (või ka vanemate alla) massiliselt rajatud põhjustel, et pole väga vaja olnud, oleks ehitise hinna liiga kõrgeks ajanud, vesi tuleb vastu jne, siis ilmselt ei hakka keegi neid keldreid tagantjärele ka juba olemasolevate majade alla uuristama. Kui „alternatiiviks“ peaksid tulema massiliselt kas kergkonstruktsiooniga või minu poolest ka betoon-elementidest n-ö standar-ühe-pere-varjendid, siis hakataks neid ilmselt rajama n-ö muldkattega, vähemalt poolest saadik maa peale. Kah iseenesest lahendus, mis teatud olukordades aitab elanikke paremini kaitsta. Ainult et siis võib tekkida olukord, kus iga suurema Eesti tõmbekeskuse ümber laiuvad, üldjuhul suurte magistraalide läheduses olevat „põllu peale ehitatud külad“ on äkki täis selliseid toredaid väikseid künkaid, millede puhul on (ükskõik kummal sõdival osapoolel) tegelikult keeruline teha lahinguolukorras, distantsilt jne vahet, kas tegemist tsiviilisikute varjendiga, või armee poolt rajatud KP-punkriga. Kui sellisele „künkakülale“ läheneb lahinguolukorras tanki- ja mehhaniseeritud vägede üksus, siis võib potentsiaalseid tagajärgi igaüks ette kujutada – teatud hetkedel on kindlam ja turvalisem n-ö igaks juhuks igale sellisele künkale üks tankimürsk otse kümppi põrutada.

Seda silmas pidades oleks võibolla kokkuvõttes mõistlikum ja säästlikum, et n-ö õhu- või kaudtulelöökide korral peaks – kui keldrit või varjendit maja all pole – teha seda, mida soovitatakse teha nii Iisraelis, Ukrainas kui ka Eesti viimase aja tsiviilkaitsejuhendites – varjuda esmajoones ilma akendeta siseruumidesse (esmajoones vannitoad), et seal end pisut paremini kaitsta õhusurve, klaasi- jm kildude jms eest. Aga kui linnale või asulale hakkab lähenema maavägede lahing, siis on kokkuvõttes otstarbekam elanikkonnal sealt pigem lahkuda-evakueerida – kõigil niimoodi lihtsam ja „mugavam“ sõdida.

Jah, evakueerimise mõttes pole Eestimaa kummist, ka riigist välja evakueerumine võib erinevalt Ukrainast olla keeruline ja ohtlik, aga võibolla on see evakuatsiooni-teema tihti siiski mõistlikum ja realistlikum, kui tohutu hulga tsiviil-elanike „kinnistamine“ otse lahingutegevuse keskmesse „tänu“ punkritele, keldritele ja varjenditele.

[Kapten Trumm]

Tuletan A4 sulle meelde, et Soomes tehtud uuringute kohaselt on üsna pika ajaloo jooksul varjendikohustus (mitte keldri, vaid varjendi) suurendanud kinnisvara hinda ca 7%. Tänane kinnisvaramull ja hinnaralli tõstavad seda kaks korda niipalju igal aastal - ja pole see kinnisvara ostmata jäänud.

Seega, empiiriliselt võib täiesti väita, et kuni 10% ehituse kallinemine "varjendikampaania" pärast praktiliselt kinnisvaraturgu ei mõjuta. Kui ostjad neelavad alla Mustamäe paneelikate kahekordse hinnatõusu lihtsalt mullistumise põhjusel, neelatakse alla ka see 10%.

varjuda esmajoones ilma akendeta siseruumidesse (esmajoones vannitoad), et seal end pisut paremini kaitsta õhusurve, klaasi- jm kildude jms eest

See soovitus omab praktilist väärtust tugeva konstruktsiooniga paneelmajades, mitte õhukestes karkassmajades, kus 7,62 kuul lendab läbi.
Ja noh, sõjaline konflikt VF ja NATO vahel toob üsna suure tõenäosusega kaasa ka tuumarelvad. Selles stsenaariumis (suurte alade kiire saastumine) igasugu kergehitused samahea kui ei kaitse.

Miks soomlased ei ehita mingeid maapealseid betoonputkasid? Tasub mõelda. Sa A4 mõtled "teistpidi" tegelikult põhjusel, et sinu jutu eesmärk on senist paigaljooksu põhjendada ja õigustada.

[Fucs]

võibolla on see evakuatsiooni-teema tihti siiski mõistlikum ja realistlikum, kui tohutu hulga tsiviil-elanike „kinnistamine“ otse lahingutegevuse keskmesse „tänu“ punkritele, keldritele ja varjenditele.

No üks asi on elanikkonna evakueerimine rindelt ja selle lähitagalast (kuni 30-40KM; STV löögiulatusest), kus ilmselt põhiprobleemiks saavad olema suurtükivägi, MLRS, STV ja MLRS süsteemide pidev mürsu- ning raketirahe, ning vbl ka vaenlase lennuvägi.

Teine teema on see, et meie riigi "suurust" arvestades on vastase rakettide poolt kättesaadav ja äralastav iga vähegi vaenlasele huvipakkuv punkt ja territoorium ka siis, kui moona või laskeseadmeid on vähe, sest territooriumi suurust arvestades ei pea vastane hakkama valima, mida lasta ja mida peab moona puudusel välja jätma (UKR-ga pole siin meil midagi võrrelda). Oleneb õhukaitse efektiivsusest ja võimekusest ning liitlaste õhujõududest, kuid ka vastase lennuvahenditele on iga punkt põhimõtteliselt vajadusel kättesaadav.
Eraldi teema on veel igasuguste võimekamate ründedroonide võidukäik ja nende võimekus ning tegevusraadius.

Seega ilmselt pole sõja puhul meie ainus probleem rindelähedastelt aladelt "otse lahingutegevuse keskmest" elanikkonna evakueerimine. Midagi tuleb ette võtta ka n.ö. "tagalas" ehk meie suuruse puhul praktiliselt kogu EV territooriumil. Ma ei tea kui mõeldav on kõikide või enamus linnade ja suuremate alevike evakueerimine (kuhu?), kuhu vastane oma rakette, pomme ja droone summima hakkab. Kindlasti saavad regulaarset tümitamist ka tagalas näha rünnaku põhisuundades asuvad asustatud punktid kus asub nt raudtee, teede sõlmpunktid, väeosade (sh asustatud punktides asuvad kaitseliidu staabid) paiknemis- ja võimalikud formeerimiskohad, laod ja tööstus, kütusehoidlad, elektrijaamad ja alajaamad jm. Nagu UKR näha siis võib VF ka "niisama" mõnuga summida tagalas suvalisi elamurajoone ja tsiviiltaristut.

Ainuüksi "ida põhisuunda" vaadeldes jäävad Jaanilinnast 40km kaugusele nt.
Narva [sulgudes elanikke ca] (53500), Narva-Jõesuu (linnas 2600 ; vallas 4800 sh. Olgina (400), Sinimäe (300)), Vaivara vald (1900), Sillamäe (12200), Toila (alevikus 800 ; vallas 4800 sh. Voka (800)). Kokku mingi 75000-80000 tsivilisti, kes tuleks rinde vahetust lähedusest ja lähitagalast evakueerida kohe.

Edasi 50km sisse jääb Jõhvi (10500) + rida alevikke ja 60km sisse jääb Kohtla-Järve (33500) koos rida alevike jms (Kohtla-Nõmme, Mäetaguse, Iisaku, Vasknarva jne).

Kaugemal asuvate linnade ja keskuste tsivilistid ilmselt jääksid vähemalt esialgu mingiks ajaks paigale (neid ei evakueeritaks) + nendega ilmselt liituks mingi osa idapoolt Jaanilinnast 40km kauguselt evakueerituid. Kui nüüd vastane hakkab kohe tava STV-st vähe võimekamate relvadega summima ka nt Kunda linna (sadam ja ca 3000 elanikku), Rakvere linna (raudtee ja maanteede ning vägede ja logistika liikumise sõlmpunkt ida suunal; ca 15000 elanikku), Tapa linna (pole vist vaja põhjendada, miks; ca 11000 elanikku, sinna vahele jääb veel Kadrina 2000+ elanikku) ja Tamsalu linna (raudtee ja maanteede ning vägede ja logistika liikumise sõlmpunkt lõuna suunal; ca 2500 elanikku), siis kusagil peaks neil olema võimalus ka võimalikult sihipäraselt ja tulemuslikult varjuda.

Kui vaadelda ida ja lõunasuunas kohe sõja alguses esmasesse ohtu sattuvate alade tsiviliste kõiki kui esimeses otsas evakueeritavaid, siis nt Ida-Viru elanike arv kokku on umbes 132000 (neist 75000-80000 linnades ja alevikes); Lääne-Viru elanike arv 59000; Tartu maakonna elanike arv 157000; Jõgeva maakonna elanike arv ca 28000 (Avinurme, Mustvee, Lohusuu, Torma, Sadala jpt suuremad alevikud jäävad 30-40km Peipsi taguse STV tule alasse) ja Võru maakonna elanike arv ca 34000, siis kokku saame ca 410000 inimest. Kui kriitilisele alale (kõige ägedamad lahingu- ja/või pommitamiste suunad) jääb ka neist ainult 50%, siis 200000 jääb ikkagi, mis ei ole väike number. Kui nendest evakueeritakse ka omakorda ainult pooled, siis pooltel (100000) jääb vajadus mingite elanikkonnakaitse võimaluste ja vahendite järele ikkagi. Ehk, et olukord ei ole IMHO kiita ja probleeme nii evakueerimise kui evakueerimata jäänutele kohtadega, kuhu elanikkond saaks varjuda, on tegelikult kuhjaga.

Ma ei tea kui palju need igasugused tavakeldrid olukorda päästaks (midagi ilmselt ikka), aga see Soome näide varjendite rajamise kohustuslikkuse kohta, mida akf Kapten Trumm siin erinevates teemades pidevalt esile toob, on (oleks) asjakohane ka meil rakendada igal juhul.


https://www.elvl.ee/elanike-arv-2020
https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvasti ... iewLayout2

[Kapten Trumm]

Ma ei tea kui palju need igasugused tavakeldrid olukorda päästaks (midagi ilmselt ikka), aga see Soome näide varjendite rajamise kohustuslikkuse kohta, mida akf Kapten Trumm siin erinevates teemades pidevalt esile toob, on (oleks) asjakohane ka meil rakendada igal juhul.

Soomlased arvestavad, et (suur)linnade evakueerimiseks kulub päevi ja kiiresti areneva "olukorra" tingimustes ei ole selleks aega. Kõige hullem variant on siis, kui inimesed tabatakse kuskil ummikus, ükskõik mis relvadega siis tegu.

Pealegi tuleb siin arvestada, et pealinnade olukord saab sõja korral olema analoogne - nii nagu Helsinkile lähenevate venelaste eest pagetakse peamiselt Suur-Helsinki ruumi, hakatakse meil pagema Tallinna ruumi. Edasi on seljataga meri, pole evakueeruda kuskile. Edasine vahe on selles, et Helsinkis on piisavalt maa alust ruumi, et sinna panna mitu Helsinki elanikkonda, Tallinnas seda pole.

Ja loomulikult tuleb rakendada - ja ära lõpetada need postidele ehitatud majad ja parkla-jama, kus inimest kaitseb ohtu eest ainult mingi metallvõrk ja pole isegi õhukest betoonplokki.

[A4]

Tuletan A4 sulle meelde, et Soomes tehtud uuringute kohaselt on üsna pika ajaloo jooksul varjendikohustus (mitte keldri, vaid varjendi) suurendanud kinnisvara hinda ca 7%. Tänane kinnisvaramull ja hinnaralli tõstavad seda kaks korda niipalju igal aastal - ja pole see kinnisvara ostmata jäänud.

Seega, empiiriliselt võib täiesti väita, et kuni 10% ehituse kallinemine "varjendikampaania" pärast praktiliselt kinnisvaraturgu ei mõjuta. Kui ostjad neelavad alla Mustamäe paneelikate kahekordse hinnatõusu lihtsalt mullistumise põhjusel, neelatakse alla ka see 10%.

varjuda esmajoones ilma akendeta siseruumidesse (esmajoones vannitoad), et seal end pisut paremini kaitsta õhusurve, klaasi- jm kildude jms eest

See soovitus omab praktilist väärtust tugeva konstruktsiooniga paneelmajades, mitte õhukestes karkassmajades, kus 7,62 kuul lendab läbi.
Ja noh, sõjaline konflikt VF ja NATO vahel toob üsna suure tõenäosusega kaasa ka tuumarelvad. Selles stsenaariumis (suurte alade kiire saastumine) igasugu kergehitused samahea kui ei kaitse.

Miks soomlased ei ehita mingeid maapealseid betoonputkasid? Tasub mõelda. Sa A4 mõtled "teistpidi" tegelikult põhjusel, et sinu jutu eesmärk on senist paigaljooksu põhjendada ja õigustada.

Teema juurde tagasi tulles – tean hästi, milline süsteem Soomes on. Hea, mõistlik, ettenägelik, pikaajaline süsteem. Lihtne on nõuda majade alla varjendite ehitamist, kui see on aastakümneid tavaks, projekteerimisel ja arendamisel algusest peale sisse arvestatud standard olnud. Võiks Eestis kah olla, või õigemini, teoreetiliselt oleks sellise võinud ka meil juba 1990. aastatel kehtestada. Sest tänaseks on paraku väga suur osa „uuest ehitamisest“ juba ära tehtud nii ning on küsitav, kas on mõtet alates nt 2023 ja edasi uutele hoonetele sellised nõuded kehtestada, kui see kogu olemasoleva, seni ehitatud taristu varjumisprobleeme ei lahenda.

Ja 1990. aastatel tehtust või tegemata jäetust võib tõesti rääkida vaid teoreetiliselt, sest nii palju kui Soome süsteem mulle isiklikult ka ei imponeeri, siis olgem ausad – meie ühiskond, ühiskonna ohutaju (või õigemini selle puudumine) ning riigi ja KOV-i suutlikkus ennast 1990. ja 2000. aastatel eraisiku üle kehtestada pole paraku tänasega võrreldav. Olgem ausad – taasiseseisvumise kahel esimesel aastakümnel ei mõelnud paraku ei riik, ühiskond ega enamus indiviide mingitele ohtudele, riskidele, sõjale, vajadusel end nende eest kaitsta ja sinna investeerida. Kurb fakt, tagantjärele seda ei muuda paraku. Oli vabadus, eraettevõtlus ja kapitalism – indiviid oma indivudaalsete huvide ja vajadustega oli esikohal. Mis oli ka normaalne ja paratamatu pärast eelnevat 50-aastast riiklikku plaanimajandust ja kollektivismi. Mingi „tsiviilkaitse“ seostus enamikele inimestele marlimaskidega ja oli sellisena üleüldiselt naeruvääristatud.

Ja kui mingi ime läbi oleks 1990. aastatel olnud isegi poliitilist ettenägelikkust ja soovi sedasama varjendikohustust kehtestada (ja kontrollida), siis praktiliselt oleks seda ilmselt järginud vaid murdosa inimesi. Ma siinkohal tean, millest ma räägin, sest minu arhitektist ema teenib endiselt uute majade projekteerimise kõrvalt päris head lisaraha sellega, et vormistab omavalitsuse, ehitusregistri jt „kontrollivate organite“ tarbiks individuaalelamute projekte ja dokumentatsiooni, mida inimesed endale ise 1990. ja isegi veel 2000. aastatel massiliselt ehitasid. St need on üldjuhul majad, kus enne ehitamist polnud puudu mitte 1-2 kooskõlastust vms, vaid tihtipeale polnud seal all ei KOV planeeringut, polnud mingit ehitusluba, polnud ka projekti ennast, vaid tihtipeale omaniku enda pastakaga joonistatud eskiis. Mingitest kasutuslubadest rääkimatagi. St majad või suvilate ümberehitused kerkisid nii, et KOV sai nendest teada alles siis, kui valmis olid. Ja mida inimesed nüüd erinevatel põhjustel on nt 20 aastat hiljem hakanud „legaliseerima“. Ei tulnud toona ükski ametnik inimesi nendest majadest välja tõstma, trahvima või esitama ettekirjutusi illegaalse hoone lammutamiseks. (Tõele au andes pidid enamik sellistest majadest olema täitsa mõistlikult planeeritud ja ehitatud – nende „legaliseerimisega“ üldjuhul suuri probleeme ei teki, mis omakorda on taas näiteks selle kohta, pealehakkajad ja vabad inimesed on võimelised ka ise mõistlikult asju ajama ilma riikliku plaani ja muidusööjatest bürokraatide ettekirjutuste ja kooskõlastuta).

Selle kõrvalepõike point on selles, et kui toona ei suutnud riik/KOV üleüldse kontrollida ja sanktsioneerida seda, et maju massiliselt ehitati, siis kuidas sinu arvates seesama riik/KOV oleks toona olnud võimeline kontrollima (ja vajadusel karistama) seda, kas kõikide uute majade all ikka määrusega ettenähtud kelder-varjend rajatakse?

Sa võid ju mind nimetada „senise paigaljooksu õigustajaks“, aga kuidas sa siis selle eelneva 30 aasta „vaegtööd“ varjendiehituse vallas reaalselt likvideeriksid? Peale selle jutu, et „kuidas oleks võinud olla“, millega pole täna enam midagi peale hakata kahjuks.

Ühesõnaga – kui sa enam tagantjärele ilmselgelt ei suuda kogu olemasoleva elamufondi alla neid varjendeid tekitada, siis on otstarbekam mõelda teistsuguste, mõneti kehvemate, aga reaalselt siiski ellurakendatavate lahenduste peale. Nagu nt seesama evakuatsioon – Tallinnale ida-, potentsiaalselt ka lõunasuunast läheneva vaenlase eest on võimalik siiski lahkuda veel 1-2 suunas peale Soome lahe.