NSVL ja Venemaa tankimootoritest

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
kaupo51
Liige
Postitusi: 194
Liitunud: 19 Juun, 2022 12:46
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas kaupo51 »

Räägite siin tankimootori väntvõllist, aga mina arvan, et venelased ei ole siiani õppinud kõrgsurvepumpa ja pihustiotsi tegema. Common Railist ehk ühisanumpritsest rääkimata. Kui sa ei oska tänapäeva diiselmootorile valmistada tänapäevast toitesüsteemi, siis sa ei oska valmistada ka tänapäevast diiselmootorit.
rainer.k
Liige
Postitusi: 169
Liitunud: 23 Mär, 2022 0:48
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas rainer.k »

kaupo51 kirjutas: 25 Mär, 2023 22:19 Räägite siin tankimootori väntvõllist, aga mina arvan, et venelased ei ole siiani õppinud kõrgsurvepumpa ja pihustiotsi tegema. Common Railist ehk ühisanumpritsest rääkimata. Kui sa ei oska tänapäeva diiselmootorile valmistada tänapäevast toitesüsteemi, siis sa ei oska valmistada ka tänapäevast diiselmootorit.
Kuidagi ei tahaks uskuda, et tankimootorile keegi commonraili, muutuva geomeetriaga turbot ja muud moodsat kunagi teeb.
See peab olema töökindel ja veelkord töökindel, et kui midagi läbi lastakse ja mõni juhtmekimp ette jääb siis jääb mootor käima.
Mehaaniline pump, kus on gaasihoob ja kui see viga saab jääb mootor kasvõi tühikäigul käima ja teisest trossist jäetakse seisma ning kui mootorist just auku läbi ei lasta see töötab.
Väntvõll aga on päris jupp inseneritööd kui mootor on suurusjärk 30 liitrit.
1500 hj jaoks ta sinnakanti tüürib sest töö ja lollikindla diisli võimsus liitrile ei saa üle 50 hj olla.
Kõrgsurvepumpa venelased õppisid tegema aga see oli aastal 1940 ja peale seda pole praktiliselt juurde õpitud. Kõik käib neil sinise suitsuga sest peenemaid pihustiavasid kui 0,3mm ei osata puurida.
Saab ka nii aga see esitab mootorile lisatugevuse nõudeid kui kütus "visatakse" silindrisse siis ta süttib viivitusega ja põleb järsult.
Muu maailm on läinud väiksematele avadele ja pikemale pritsele mis on mootorile märksa sõbralikum.

Konfiguratsioonist niipalju, et ega seal variante väga polegi 12 silindri ja 30 liitrise mahuga.
2,5 liitrit silinder on päris suur ja ridamootor oleks tankiga pea samakõrge ja ebareaalselt pikk.
V oleks parem, kuid 60 kraadise nurgaga pea sama kõrge kui ridamootor ning võit oleks vaid pikkuselt.
Bokser oleks juba parem sest kuigi mootor on lai on ta ka madal, mis väimaldab näiteks radikad ja turbo tema kohale panna ja ma täiesti saan aru mõttest teha ta X kujuline.

Ülelaadimine tsentrifugaalkompressoriga tankimootoril on ka aktsepteeritav, kuna 30 liitrine mootor ei saa teha palju üle 2000 pöördeid ja alla 1500 pöörde ta nagunii tanki ei liiguta.
500 pööret aga on piisavalt väike vahemik, et seal tunneb mehaaniline ülelaadimine ka end hästi ja suure eelisena puudub tal turboviivitus mis võiks halvasti lõppeda kui vaja põgeneda aga jõudu pole.

See praegune V2 edasiarendus suudab kindlasti teha selle 1500 hj aga mitte pikalt ja pealegi on tegu uskumatult keeruka mootoriga mis loodi täiesti teistel alustel.
Teadsite näiteks, et tal pole kepsu alumisel peal polte vaid tiftid hoiavad kepsukaant küljes?
Tiftide valikuks on spetsrakis, kust kukub alla raskus ja mõõdetakse kuipalju tift edasi liikus.
Väntvõlli õlikorgid soveldatakse sisse ja neid hoiavad koos poldid mille tihendamiseks on...siidniit mis keritakse ettenähtud arv keerde ümber poldi.
Ühesõnaga selle mootori tootmine on väga töömahukas ja nõuab oskustöölisi koostama sest teda ei saa niisama kokku lahmida.

Samas võib see ka teisiti olla ja alati võib vastu vaielda.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

https://www.cia.gov/readingroom/docs/CI ... 0001-4.pdf

CIA kokkuvõte Korea sõjas trofeeks saadud T-34 tankist (tegu oli juba peale sõda lõppu valmistatuga). Mootori kvaliteedi kohta kohtab hinnangut "üllatavalt hea".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Zuslik
Liige
Postitusi: 516
Liitunud: 14 Mär, 2008 23:34
Asukoht: Harjumaa
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Zuslik »

Kilo Tango kirjutas: 24 Mär, 2023 11:21
JimLaheyUnlimited kirjutas: 24 Mär, 2023 10:21 Video oli tõesti väga humoorikas nagu tal alati. Kuigi tekkisid mõned küsimused, millele googel väga ei oska vastata - on tõesti mingit seost vana saksa IIMS aegse tiigri-mootoriga? See oleks küll äärmiselt irooniline :lol:
Suure tõenäosusega on tegu analoogia põhjal tehtud järeldustega. Nimetatud Porsche Type 205 mootor oli bensiinimootor ja ei jõudnud kunagi prototüübist kaugemale.
Mõeldakse ikka Porsche Type 203 X-16 mootorit mis oli õhkjahutusega diisel. Ja paigaldati üks katsemootor Panzerjäger Tiger Ausf B peale. Oli mõeldud tulevikus varustada selle mootoriga Tiger kahed kuid seeriatootmiseni ei jõutud sest kuuke ennem sai sõda läbi kui esimesed mootorid oleks liinilt pidand tulema.
Tahad joosta õpi kõigepealt käima !
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: NSVL tankimootoritest

Postitus Postitas Kapten Trumm »

1500 hj jaoks ta sinnakanti tüürib sest töö ja lollikindla diisli võimsus liitrile ei saa üle 50 hj olla.
V-2 ja talle järgnevate (sh tsiviilsete D-12 tüüpi) diislite töömaht on 38,8 liitrit, 50 hj liitrist asetab selle piiri lausa 1940 hobujõu juurde.

Eksperimentaalsetel rasketankidel 1940ndate lõpus, kuhu toona saadaolev V-2 ca 600 hobust väheks jäi, kasutati M50F tüüpi mootorit, mille töömaht oli lausa 63 liitrit (antud diisel oli tegelikult mõeldud kaatritel). Videol on näha ka väntvõlli otsast käitatav mehhaaniline tsentrifugaalkompressor nagu lennukitel kasutati. Antud mootori võimsus oli tagasihoidlik 1000 hobujõudu.

https://www.youtube.com/watch?v=NvrS4U_q3SA

See on vana tõde, et kui su mootorid pole piisavalt head, et kasutada pöördeid või suurt ülelaadimist (mõlemad esitavad kõrgeid nõudeid), siis kasuta suuremat töömahtu.

Nõuka kiirekäiguliste diiselmootorite tipp olid Ossa-tüüpi kaatritele pandud M-503/4 diiselmootorid, mis 143 liitrist töömahust turboülelaadimise abil arendasid kuni 5000 hobujõudu. Tagasihoidlik 35 hobujõudu liitrist. Märkimisväärse elemendina kaalub selle mootori paljas turbo 450 kilo :shock:
https://oldmachinepress.com/2016/09/05/ ... l-engines/

Väidetakse, et kui neid kaatreid kasutanud Aasia riigid hakkasid mootorites kasutama ameerika imperialistide mootoriõlisid, siis olevat mootori ressurss sellest kasvanud 10 korda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
rainer.k
Liige
Postitusi: 169
Liitunud: 23 Mär, 2022 0:48
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas rainer.k »

Kapten Trumm kirjutas: 27 Mär, 2023 10:49 V-2 ja talle järgnevate (sh tsiviilsete D-12 tüüpi) diislite töömaht on 38,8 liitrit, 50 hj liitrist asetab selle piiri lausa 1940 hobujõu juurde.

Eksperimentaalsetel rasketankidel 1940ndate lõpus, kuhu toona saadaolev V-2 ca 600 hobust väheks jäi, kasutati M50F tüüpi mootorit, mille töömaht oli lausa 63 liitrit (antud diisel oli tegelikult mõeldud kaatritel). Videol on näha ka väntvõlli otsast käitatav mehhaaniline tsentrifugaalkompressor nagu lennukitel kasutati. Antud mootori võimsus oli tagasihoidlik 1000 hobujõudu.

https://www.youtube.com/watch?v=NvrS4U_q3SA

See on vana tõde, et kui su mootorid pole piisavalt head, et kasutada pöördeid või suurt ülelaadimist (mõlemad esitavad kõrgeid nõudeid), siis kasuta suuremat töömahtu.

Nõuka kiirekäiguliste diiselmootorite tipp olid Ossa-tüüpi kaatritele pandud M-503/4 diiselmootorid, mis 143 liitrist töömahust turboülelaadimise abil arendasid kuni 5000 hobujõudu. Tagasihoidlik 35 hobujõudu liitrist. Märkimisväärse elemendina kaalub selle mootori paljas turbo 450 kilo :shock:
https://oldmachinepress.com/2016/09/05/ ... l-engines/

Väidetakse, et kui neid kaatreid kasutanud Aasia riigid hakkasid mootorites kasutama ameerika imperialistide mootoriõlisid, siis olevat mootori ressurss sellest kasvanud 10 korda.
Mitte et V2 diislist ei saaks 1500 hj aga see pole kuigi töökindel lahendus ja toota teda massiliselt on väga ressursimahukas.
Niisama nagu selle remont on väga spetsiifiline ja nõuab kõvasti aega nii tanki seest kättesaamise kui tagasipaneku jaoks.
Oma suure kõrgusega pole ta kuigi praktiline sest tema kohale enam midagi ei mahu ja kujundada tema baasil kompaktne agregaat mida saab kiirelt eemaldada pole reaalne.
Vähegi kaasaegsemad diislid tankil kipuvad olema kas bokser või V suure nurgaga et mahutada abiseadmed mootori kohale.
Ruumiga probleemi poleks siis võiks muidugi olla töömaht tohutu kuid siiski tundub mõistlikum jääda silindrimahuga 1,5-2 liitri piiresse ja panustada forsseerimisse.

Siin näide, kuidas 1500 hj on koos siduri, käigukasti ja külgsiduritega ära pakitud nõnda, et isegi jahutusvedelik ja õli ei hargne kuhugi laiali...
https://www.youtube.com/watch?v=YoDHs9yjLY8
Kuidas seda vene tankimootoriga teha oleks ilmselt ulme.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: NSVL tankimootoritest

Postitus Postitas Kapten Trumm »

1500 hj saamiseks tuleb see V-2 tüüpi asjandus totaalselt re-engineerida ja kaotada sealt siidiniidid, kepsu tihvtid ja muu arhailine jama. Võibolla tuleb isegi uus malmist mootoriplokk luua (ei nähe põhjust, miks peaks seal aluplokk olema).

Muidu pikendab selle ürgmootori eluiga muidugi see ammune 50-tonnine massipiirang vene tankidele, mis on seotud raudteeveeremi kandevõimega.
See sunnib tootma üsna kasinalt soomustatud ja pigem kergevõitu tanke, mis ei esita(nud) nii suuri nõudeid mootori võimsusele ja pöördemomendile (erinevalt Leopardist, Abramsist jne). See asjaolu võimaldas tiksutada seda tootmist edasi ja saada seejuures üsna rahuldava dünaamikaga masinaid.
Viimati muutis Kapten Trumm, 27 Mär, 2023 13:25, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist