Kliimamuutustest

[ahto42]

Ma olen tegelikult juba ammu aru saanud, et kuidas sa lilleke siia said, käib tegelikult Simsoni kohta.
Jah, haridustee on muljetavaldav, aga mis sest kasu on?

[Kriku]

Mulle ei avalda muljet.

[Madis Reivik]

Mis sorti haridusteest me räägime ?

Eluülikool vihmavarju serval ?

[Sho]

Ma ei saa aru sellest ažiotaažist tubade arvu üle. Ükskôik kui palju neid tube on, arvestatakse ju hoopis ruutmeetreid inimese kohta. Üksikule inimesele on praegu ette nähtud 32 ruutu, pensionäridel kuni 51 ruutu. Nii et luksus on see, mis on üle selle ja pensionär vôib endale lubada isegi suuremat elupinda, sealhulgas kolimist rohkema tubade arvuga korterisse.

[Kriku]

Mis sorti haridusteest me räägime ?

Eluülikool vihmavarju serval ?

TÜ ajaloo baka, Londonist politoloogia magister. Ei midagi erilist.

[ahto42]

Ok "muljet avalaldav" oli selge liialdus

[Kriku]

Samal ajal kui Eestis protestiti valjul häälel Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni „sundrenoveerimise“ ajakava vastu, saavutas Saksamaa selle, et muudeti veelgi tähtsamat EL-i rohepöörde osa – plaani, et alates 2035. aastast Euroopas uusi sisepõlemismootoriga autosid enam müüda.

Võib juhtuda, et 2035. aastast neid sellegipoolest enam ei müüda, aga vähemalt saavutas Saksamaa koos Itaalia, Poola ja Bulgaariaga selle, et avatuks jääb elektriautodele tehnoloogilise alternatiivi arendamise tee. Kui auto- ja kütusetootjad suudavad tootma hakata saastenormidele vastavat CO2-neutraalset kütust – nn e-kütust –, siis on sisepõlemismootoriga sõidukitel (ja nende teenindamise taristul) endiselt tulevikku. Kui mitte, siis tuleb elektriautode teenindamise taristusse rohkem investeerida ning elada kahtluste ja ebakindlusega, mis ulatusliku elektriautodele üleminekuga osal kasutusaladel vähemalt esialgu kaasnevad.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120163450 ... -pole-halb

[Jaanus2]

See e-kütus saab olema üle mõistuse kallis (kui tõesti on süsinikuneutraalne, mitte ainult jutu järgi ja näiliselt). Üks võimalus süsinikuneutraalselt ringi sõita on juba täna - gaasigeneraator. Neid on pärast II MS edasi arendatud ja täiustatud ka. Kui kasutada puusütt, on selle ehitus veel lihtsam, ei teki tõrva, mille peaks välja filtreerima (ja mis autol palju ruumi võtab). Kodus gaasitad puujupid ära, saad toasooja ja järele jäänud puusöega käitad sisepõlemismootorit. Sakslased on ka vana hea asja (Imbert) ära unustanud, sõja ajal kasutasid massiliselt.

[Kapten Trumm]

Sisepõlemismootorite lampi keelamine on tõepoolest lollus. Seda enam, et Euroopa istutamisest akuautodele ei piisa ei vaske ega muldmetalle.
Diiselmootor suudab edukalt põletada biodiislit (toiteaparatuur vajab arendamist) ja ottomootor etanooli, biogaasi ja tegelt ka sama puugaasi.
Need asjad tahaks üks 10a intensiivset arendamist ja võiks hakata tootma.

Täna on selliste asjade järele (kui biogaasi söövad gaasiautod kõrvale jätta) puudunud piisav nõudlus, et autofirmad oleks ise omal algatusel raha kulutanud (ei tea ju, järsku Brüsseli kõiketeadjad keelavad kõik).

Biodiisli probleemiks on täna selle "toorus", mis tekitab ummistusi toitesüsteemis, etanooliga pole lahendatud selle agressiivne toime peegelpidade suhtes ja puugaasi puhul on probleemiks aparatuuri suur mass/mõõtmed kombineerituna kehva gaasitootlusega. Kõik need asjad tahaks tõsist tegelemist ja vähemalt osa saadakse tööle, arvan. Nendel sõjaaegsetel gaasimootoritel oli probleemiks vähem kui pool algsest võimsusest pluss väike autonoomsus. 1950ndatel kasutati veel Siberis neid, teede ääres on veel säilinud "tankimisplatse", kus said kaseklotse laadida.

Üldiselt pole ülearuse puit- ja muu biomassi ise laguneda laskmine kuigi roheline mõte, selle tulemusena tekib samamoodi kasvuhoonegaase.

[Kapten Trumm]

Ma olen tegelikult juba ammu aru saanud, et kuidas sa lilleke siia said, käib tegelikult Simsoni kohta.
Jah, haridustee on muljetavaldav, aga mis sest kasu on?

Simsoni puhul tuleb tõdeda vana asja - teatud keerukad valdkonnad nagu energiasjandus vajavad ikka mingit minimaalset levelit teadmistes/kogemustes, muidu tekivadki hurraa-põhised otsused. Eks see sisepõlemisautode keelamise lollakas kampaania ole üks näide sellistest.
Kui inimene elust midagi ei tea, kust ta peaks teadma, et sisepõlemismootorid tarvitavad ka biokütuseid (mida muidu looduses mädaneda lastes samuti kasvuhoonegaase toodetakse).

[Madis Reivik]

"Üldiselt pole ülearuse puit- ja muu biomassi ise laguneda laskmine kuigi roheline mõte, selle tulemusena tekib samamoodi kasvuhoonegaase."

Selles osas, akf KT, jäävad paljud metsateadlased eriarvamusele. GIYF !

[Manurhin]

puugaasi puhul on probleemiks aparatuuri suur mass/mõõtmed kombineerituna kehva gaasitootlusega.

1950ndatel kasutati veel Siberis neid, teede ääres on veel säilinud "tankimisplatse", kus said kaseklotse laadida.

Aga kuidas oleks, kui puugaas nt. kusagil teeäärses tanklas suures generaatoris valmis teha, mahutisse pumbata ja sealt juba autode balloonidesse täpselt nagu CNG-d? Oleks auto peal ainult balloon ja igasugu suured kolakad seadmed+klotsivaru jääksid ära. Palju tuleohutum lahendus ka kui autol kuskil pidevalt elav tuli ei põle.
Aga puugaasigeneraatoriga autot nägin mina viimati siinsamas Tartus ringi sõitmas millalgi üheksakümnendate algul. Oli GAZ 52. Ju mõni mees oli üleminekuaja kütusekriisi ajal valmis meisterdanud. Hiljem pole enam seda autot näinud, sellest midagi kuulnud ega netist piltegi leidnud. Porteluukidele olid veel maalitud kirjad "Puugaas" (või oli äkki "Puugaasigeneraator", enam täpselt ei mäleta).

[Jaanus2]

Puugaas on mitme gaasi segu, suur osa on mürgine vingugaas. Lahja gaas, suur osa lisaks lämmastikku, mis midagi ei anna. Siin mainitud biogaasi unustasin hoopis ära, selle kokkusurumisega ja kasutamisega mootoris pole probleemi ja suures mahus tootmisega ka mitte. Sakslased teevad seda elektri tootmiseks, kasvatavad eraldi maisi selle jaoks (mis ei ole süsinikuneutraalne). Aga kui edaspidi ka põllutehnika sellesama biogaasiga töötab, siis peaaegu on. Lämmastikväetist peab ka siis kuidagi taastuvenergia tootma.

[Kapten Trumm]

"Üldiselt pole ülearuse puit- ja muu biomassi ise laguneda laskmine kuigi roheline mõte, selle tulemusena tekib samamoodi kasvuhoonegaase."

Selles osas, akf KT, jäävad paljud metsateadlased eriarvamusele. GIYF !

Üks CO2 allikas atmosfääris on muide looduslik kõdunemine, mina õppisin seda umbes 7. klassis umbes samal ajal, kui jutt on fotosünteesist.
Samal kursusel muide sain ka selle ergastava teadmise, et Co2 on fotosünteesiks vajalik. Koos valgusega. Muide siin peitub ka see vastuolu (jama), mida padurohelised metsateadlased meil sihilikult levitavad. Ehk siis ärme metsa raiu, las elurikkus kasvab. Väike koolilapse loogika ütleb, et fotosünteesis osalevad (ehk õhust CO2 tarbivad) vaid need taime osad, mis on rohelised. Sest lehtedele ja rohulibledele annab rohelise värvi klorofüll.

Ehk siis metsade vananeda laskmine, mille tulemusena tekib üks suur tüvejurakas, mis juba otsapidi mädaneb (ehk emiteerib Co2), mille otsas on natuke lehti, ei saa olla ei "CO2 neutraalne". CO2 tarbivad ju taimede rohelised osad. Ehk siis raielangil kasvav noor, üleni roheline puu, millel on peal näiteks 10 tuhat lehte, on palju produktiivsem, kui optimaalsest raie-east üle läinud puu, milllel on näiteks 1000 lehte.

Ehk siis, 7. klassi bioloogia kursuse järel on võimalik kergesti mõista, et OSA meie metsateadlasi ajab teadlikult avalikkusele jama oma rohelise usu kaitseks. Raiemahu piiramisel tekkiv metsa tunduv vananemine tekitab tegelikult väiksema CO2 sidumise ja suurema CO2 heitme (kuna mädanevad puud muutuvad ise CO2 allikaks ega seo suurt midagi). Ehk siis mets peab olema võimalikult roheline ja kõige vähem on meil vaja ülekasvanud, ümber kukkunud puid risti-rästi täis "elurikkust", mis toodab vaid CO2.

Refereerin enda bioloogia tunnis õpitut.

[Kriku]

Muide siin peitub ka see vastuolu (jama), mida padurohelised metsateadlased meil sihilikult levitavad. Ehk siis ärme metsa raiu, las elurikkus kasvab. Väike koolilapse loogika ütleb, et fotosünteesis osalevad (ehk õhust CO2 tarbivad) vaid need taime osad, mis on rohelised. Sest lehtedele ja rohulibledele annab rohelise värvi klorofüll.

Ehk siis metsade vananeda laskmine, mille tulemusena tekib üks suur tüvejurakas, mis juba otsapidi mädaneb (ehk emiteerib Co2), mille otsas on natuke lehti, ei saa olla ei "CO2 neutraalne". CO2 tarbivad ju taimede rohelised osad. Ehk siis raielangil kasvav noor, üleni roheline puu, millel on peal näiteks 10 tuhat lehte, on palju produktiivsem, kui optimaalsest raie-east üle läinud puu, milllel on näiteks 1000 lehte.

On küll, aga see ei tähenda, et vana mets oleks CO2 netoemiteerija.

110-aastases ehk vanimas uuritud männikus oli aastane süsinikubilanss praktiliselt tasakaalus ehk mets sidus sama palju süsinikku kui sellest orgaanilise aine kõdunemise käigus eraldus.

https://rohe.geenius.ee/rubriik/metsama ... ed-metsad/