Keldriga või keldrita

[Alexy]

Aga miks keldri uks peab põhja olema? Meil on reas kolm ennesõja aegset talu ja kõigi keldrite üksed on itta, asula suunas(ehk maja)poole. Üks on vene ajal lisaks ehitanud ja see vahib hoopis "lõuglõunasse". Kõik sõjajäljed oma kaitsekraavide jms. asuvad meil põhjas, hoonete ja mere vahel(pankrannikuni ca kilomeeter).

[Kapten Trumm]

Kipub vist nüüd maailmavaateliseks vaidluseks kippuma, aga mina väidan, et valglinnastumise ja „põllukülad“ on endaga kaasa toonud justnimelt ühiskonna (õigemini kodanike) tegelikud vajadused ja võimalused. Kui inimesed Eestis (ja tegelikult kogu arenenud maailmas) tahavad esmajoones elada individuaalelamutes, siis see ongi ühiskonna normaalne vajadus. Sina ise elad ju kah miskipärast kuskil linnast väljas eramajas, kuigi „rentaablim“ oleks hoopis elada Mustamäe 4-toalises äkki? Sama moodi võimalustega – „edevuse“ eest sa endale maja ei osta, vaid ostad seda ikka raha ehk reaalse võimaluse ja võimekuse eest. Kui linnad ise on täis, siis ongi paraku loogiline areng minna linnast välja „põldudele“.

Ma olen mõned aastad tagasi ühe Tallinna-lähedase põlluküla pidanud kinnistusraamatus kinnistu kinnistu kaupa läbi lappama ja seal avanev pilt rääkis hästi, kuidas taoline asustus võimetele vastab. Kui umbes pooled krundid on olnud korra kohtutäituri poolt sundmüügis ja sellest omakorda mingi kolmandik lausa kaks korda. Kõik umbes perioodil 2008-2010. Ehk siis taoline asutus on tegelikkuses päris võimete piiril ja "naabrist parem". Ja kui traagiline see kuuse alla minek olla võis. Osta endale maja, millest sa esimese raskuse tekkimisel ilma jääd, ongi ju ostetud makaronidieedi arvelt.

Mis mind puudutab, siis sa unustad, et ma ehitan ise, mitte ei osta õhku täis hinnaga ehitust laenuga. Ainult materjalide ostmiseks pole aga laenu tarvis. Kui ma ise ehitada ei oskaks, siis küllap valiksingi "rentaablima" Mustamäe 4-toalise, sest ma olen oma elust nii 20 aastat pidanud nägema taolise uusasustusega seotud hädasid ja sinna sisse ise ei kipu. Nagu piiblis öeldakse, et õndsad on need, kes ei tea, kui köögipoolt tead ja oled kogenud, siis tundubki asi palju mustem kui tavainimesele. Alates räägitud hädadest ühiskondliku infraga kuni eluks vajalike asjade asumisest "kuskil". Soovitan ka teistele - väljakutsetega elu on palju põnevam ja selle raha eest, mis arendaja müüb sulle koerakuudi taskuräti suurusel krundil, kus naaber aknast sisse vahib, saad normaalse suurusega maatüki ja ehitada nii nagu vaja, mitte nii nagu pank laenu andma valmis on.

[Kilo Tango]

...

Ma olen mõned aastad tagasi ühe Tallinna-lähedase põlluküla pidanud kinnistusraamatus kinnistu kinnistu kaupa läbi lappama ja seal avanev pilt rääkis hästi, kuidas taoline asustus võimetele vastab. Kui umbes pooled krundid on olnud korra kohtutäituri poolt sundmüügis ja sellest omakorda mingi kolmandik lausa kaks korda. Kõik umbes perioodil 2008-2010. Ehk siis taoline asutus on tegelikkuses päris võimete piiril ja "naabrist parem". Ja kui traagiline see kuuse alla minek olla võis. Osta endale maja, millest sa esimese raskuse tekkimisel ilma jääd, ongi ju ostetud makaronidieedi arvelt.

...

See periood on muidugi ka eriti "representatiivne". 2008 vahetas omanikku ka terve hulk kortereid Lasnamäel jms. Uusarendustes on tüüpkäitumine selline, et lisaks kruntide müümisele ehitab arendaja vastavalt võimenduse võimalustele välja ka hulga maju. Kui nüüd 2008 täie rauaga sisse lõi läks ka arendaja haamri alla, sest majad jäid müümata ja võimendus teenindamata. Ise elan sellises kohas, kus terve arendus (ilma ühegi müüdud krundi- ja ehitatud majata) läks haamri alla. Hilisem arendaja ehitas alles kommunikatsioonid välja ja sai hakata krunte müüma. Ja jäi ehitajale võlgu nii, et kõrval olev sarnane maalarakas panditi ehitajale ja on nüüd lõpuks selle oma.

Kokkuvõte: sellel perioodil toimus igasugu imeasju ja selle põhjal küll mingeid järeldusi ei saa teha.

[Health]

Kipub vist nüüd maailmavaateliseks vaidluseks kippuma

Läheb vist jah maailmavaateliseks kätte ära. Kuigi see vastus oli vast pigem Trummile suunatud noriksin ka ühe asja kallal kui lubatakse.

valglinnastumise ja „põllukülad“ on endaga kaasa toonud justnimelt ühiskonna (õigemini kodanike) tegelikud vajadused ja võimalused. Kui inimesed Eestis (ja tegelikult kogu arenenud maailmas) tahavad esmajoones elada individuaalelamutes, siis see ongi ühiskonna normaalne vajadus.

Võimaluste punktiga isegi nõustun, aga vajaduste argument tundub rööbastelt maha sõitvat. Minu vaatevinklist ei tundu eestlastel väga suurt vahetolevat, kas maja või korter. See on ema või tütar sorti vaidlus, ehk natukene mingit uhkust on kui saad öelda, et elad majas mitte korteris, aga kui su majaks on 8+ boksiga ridakas siis ei saa ma väga sellest vahest aru. Seega räägime me individuaalelamu eelistusel pigem inimeste soovidest kui vajadustest.

Vajadus aga tõesti on inimestel olemas. Inimene vajab peavarju, kuhu mahuks pere/leibkonnaga normaalselt elama ning mis oleks piisavalt lähedal töökohale. Viimase üle saab küll vaielda, aga lõpeks on kuidagi vaja ka elamu eest maksta seega pigem on see vajadus. Lõpeks võib ning saab ka Rakverest Tallinnas tööl käia, on sugulasi kes niimoodi koroonaaja alguseni igapäev ka tegid, aga selleks peab taaskord olema võimalus.

Kuna Tallinna elamispinna ostmine on suures piires enamikele alla keskmise ning ka suurele hulgale keskmist teenivatele hetkeks kättesaamatu, siis ei jäägi üle kui kolida kaugemale. Seal kaugemal on aga nood põllukülad kuhu arendajad ehitavad seda, mis neile kõige rohkem kasumit toob. Suuresti on see hetkel olnud eramajad, kuigi on ka kohti kus on hakkatud püsti ajama kortermaju kus üks korter on keskmise eramaja pinnaga. Seega ei räägi me inimese eelistusest, vaid sellest et turul ei olegi tal teist valikut.

[Kriku]

Kuna Tallinna elamispinna ostmine on suures piires enamikele alla keskmise ning ka suurele hulgale keskmist teenivatele hetkeks kättesaamatu, siis ei jäägi üle kui kolida kaugemale. Seal kaugemal on aga nood põllukülad kuhu arendajad ehitavad seda, mis neile kõige rohkem kasumit toob.

Ega need ka odavad ole.

[Kilo Tango]

...

Kuna Tallinna elamispinna ostmine on suures piires enamikele alla keskmise ning ka suurele hulgale keskmist teenivatele hetkeks kättesaamatu, siis ei jäägi üle kui kolida kaugemale. ...

Isiklikul näitel olid küll muud põhjused, miks ma oma elamist Tallinnasse ei sättinud. Hind oli pigem 2-3 järgu teema. Olulisem on elamiskeskkond. Mulle Tallinn linnana täitsa meeldib. Laste kasvatamise kohana mitte nii väga.

[Health]

Ega need ka odavad ole.

Kaalusin kas seda lisada või mitte, jätsin ära ja kohe võeti vahele.

Aga jah on tõesti kallid. Olen isiklikust huvist tutvunud nende arendustega, millega töö raames natukene kõrgemal tasemel kokku puutun. Päris kaineks ei ole ehmatanud, aga ilusad need numbrid pole. Eks selle ning ka teiste põhjuste, näiteks veepuudus, hakkabki varsti kiiremalt arenema nö teise ringi vallad. Reaalsuses see aga ainult süvendab valglinnastumise probleeme.

[Kapten Trumm]

Isiklikul näitel olid küll muud põhjused, miks ma oma elamist Tallinnasse ei sättinud. Hind oli pigem 2-3 järgu teema. Olulisem on elamiskeskkond. Mulle Tallinn linnana täitsa meeldib. Laste kasvatamise kohana mitte nii väga.

Eks paljude põllupeale kolijate motiiv ongi see, et see tundub rahaliselt söödav, kuigi tihti ei arvestata seda, milliseid jooksvaid lisakulusid see kätkeb.
Ma käisin ka vaatamas krunte Tallinnas, kuhu ehitada. Nõmmel vähegi enda nime vääriv krunt, lobudik peal, oli 100 tuhat eurot. 10 km eemal põlluarenduses, sai selle raha eest toona kolm krunti. 35 km linnast, väljaspool põlluarenduste "täieliku purustuse vööndit" sai selle krundi hinnaga juba krundi, tiigi ja esimese hoone püsti.

Mis aga Tallinna laste kasvatamiseks puudutab, siis vaidlen vastu. Kuuldes lähivaldade probleeme lasteaia- ja koolikohtadega (ühes Tallinna gümnas, kus ma õpetasin, käis lapsi Kohilast Keilani), siis Tallinna elanikuna oli mul kõikide lastega valida lasteaedade vahel. Ühe lapsega lausa kolme lasteaia vahel. Tõsi, antud mikrorajooni piires oli toimivaid lasteaedu 2, kolmandasse minekuks tuli 700 m jalgsi kõndida. Lähim oli 200 m ja vahepealne umbes 300 m jala käimist. Ei ole tekkinud ja probleeme huvitegevusega, alati on valida. Ja hinnad trennidele-ringidele on soodsamad. Ja mänguväljakud, mida lähivaldades aeg-ajalt orkestriga avatakse, on Tallinnas juba kaua aega olemas. Meil oli majast nii 100 m. Ja sünnitoetus oli ka suurem. Ja ühistransport on tasuta.

Kui laps on suurem ja ise ringi kondab, muidugi nii kena enam pole. Maas vedelevad süstlad, ringi töllav kriminaalne element, koolivägivald jne pole Tallinnas just erandlikud. Aga lähivaldades on lastega seotud ressursse jätkuvalt napilt (õigemini nende loomine ei käi ühte jalga ehitustempoga).

[Kilo Tango]

Isiklikul näitel olid küll muud põhjused, miks ma oma elamist Tallinnasse ei sättinud. Hind oli pigem 2-3 järgu teema. Olulisem on elamiskeskkond. Mulle Tallinn linnana täitsa meeldib. Laste kasvatamise kohana mitte nii väga.

Eks paljude põllupeale kolijate motiiv ongi see, et see tundub rahaliselt söödav, kuigi tihti ei arvestata seda, milliseid jooksvaid lisakulusid see kätkeb.
...

Teistele selgituseks
Minu väide: Muud põhjused on olulisemad, kui hind.
Trumm loeb: Eks ta ole jah, hind on kõige tähtsam

[Kapten Trumm]

Ma siis refraseerin - põlluküladesse kolimise põhjuseks (enamik neist ei ole kuigi väärtuslikud) ongi kinnisvara kättesaadev hind, seda kuskile teise- või kolmandajärguliseks pidada on selge fantaasia. Enamik 60ndatel ehitatud Mustamäe mikrorajoone on ka väärtuslikum keskkond kui kõrghaljastuseta põld kuskil kõrgepingeliinide kõrval. Neid, kes Eestis võivad elukohta valida vaid selle keskkonna järgi, on üsna tühine protsent. Enamik saab endale lubada kinnisvaraobjekti teatud summa väärtuses (rohkem laenu ei saa) ja see määrabki laias laastus asja sisu. Kui valikud on pisike kolmetoaline korter kuskil Mäepealse tänaval tööstusrajooni kõrval või vähe suurem kergmaja 15 km Tallinnast, siis "kilohinda" kalkuleeriv ostja valib enamasti maja kasuks. See, et sellega kaasnevad täiendavad (üllatuslikud) kulud hiljem, alguses ei mõelda, see tuleb siis, kui esmane eufooria möödas on.

Ma on paar aastat Viimsis elanud ja mind näiteks see mereäär ja natuke rohelust ei veennud, kui iga päev sai liiklusummikus "kvaliteetaega" veedetud.

Panen siia ühe pildi ja konteksti loomiseks - mis kvaliteeti taoline elukoht täpsemalt pakub? Ehedam endine Ülemiste järve tagune soine heinamaa.

[A4]

Kipub vist nüüd maailmavaateliseks vaidluseks kippuma, aga mina väidan, et valglinnastumise ja „põllukülad“ on endaga kaasa toonud justnimelt ühiskonna (õigemini kodanike) tegelikud vajadused ja võimalused. Kui inimesed Eestis (ja tegelikult kogu arenenud maailmas) tahavad esmajoones elada individuaalelamutes, siis see ongi ühiskonna normaalne vajadus. Sina ise elad ju kah miskipärast kuskil linnast väljas eramajas, kuigi „rentaablim“ oleks hoopis elada Mustamäe 4-toalises äkki? Sama moodi võimalustega – „edevuse“ eest sa endale maja ei osta, vaid ostad seda ikka raha ehk reaalse võimaluse ja võimekuse eest. Kui linnad ise on täis, siis ongi paraku loogiline areng minna linnast välja „põldudele“.

Ma olen mõned aastad tagasi ühe Tallinna-lähedase põlluküla pidanud kinnistusraamatus kinnistu kinnistu kaupa läbi lappama ja seal avanev pilt rääkis hästi, kuidas taoline asustus võimetele vastab. Kui umbes pooled krundid on olnud korra kohtutäituri poolt sundmüügis ja sellest omakorda mingi kolmandik lausa kaks korda. Kõik umbes perioodil 2008-2010. Ehk siis taoline asutus on tegelikkuses päris võimete piiril ja "naabrist parem". Ja kui traagiline see kuuse alla minek olla võis. Osta endale maja, millest sa esimese raskuse tekkimisel ilma jääd, ongi ju ostetud makaronidieedi arvelt.

Mis mind puudutab, siis sa unustad, et ma ehitan ise, mitte ei osta õhku täis hinnaga ehitust laenuga. Ainult materjalide ostmiseks pole aga laenu tarvis. Kui ma ise ehitada ei oskaks, siis küllap valiksingi "rentaablima" Mustamäe 4-toalise, sest ma olen oma elust nii 20 aastat pidanud nägema taolise uusasustusega seotud hädasid ja sinna sisse ise ei kipu. Nagu piiblis öeldakse, et õndsad on need, kes ei tea, kui köögipoolt tead ja oled kogenud, siis tundubki asi palju mustem kui tavainimesele. Alates räägitud hädadest ühiskondliku infraga kuni eluks vajalike asjade asumisest "kuskil". Soovitan ka teistele - väljakutsetega elu on palju põnevam ja selle raha eest, mis arendaja müüb sulle koerakuudi taskuräti suurusel krundil, kus naaber aknast sisse vahib, saad normaalse suurusega maatüki ja ehitada nii nagu vaja, mitte nii nagu pank laenu andma valmis on.

Vast mäletad ise kah, mis meil 2008-2010 majanduses toimus, mis osaliselt nende tühjade majade põhjuseks oli. Aga iseenesest on muidugi tõsi – ja seda on kõik asjaosalised ka ise tunnistanud, et enne 2008. aasta majanduskriisi andsid pangad eluasemelaene kohati liiga kergekäeliselt, suuri riske võttes, või inimestele liiga väikest laenumaksete-järgset „puhvrit“ lubades. See tänaseks paljuski muutunud.

Aga isegi kui ei oleks muutunud, siis kas kuni 2010. aastani kinnisvaramaailmas toimunu on iseenesest tohutu fundamentaalne katastroof ja probleem? Nagu olemuslikult ja pikas perspektiivis? No leidus neid, kes oma uue maja nimel makaronidieedil olid – alati on teatud kogus lolle, kes päris õigeid valikuid ei oska teha, no kuidas sa seda takistad? Tõmbus majandus lühikese aja jooksul 20% võrra kokku koos kõige sellega kaasnevaga. Mingi hulk inimesi, kes olid ennast lõhki laenanud ja üle jõu elanud muutusid maksejõuetuks ja pidid oma uusarendustest välja kolima. No vabade kodanike vabas riigis elu kahjuks võibki selline olla. Pole ausalt öeldes kuulnud, et keegi olekski kuuse alla kolinud või sinna kuuse alla jäänud. Ei, enamus inimesi leidsid endale aasta-paari jooksul uue töö või sissetuleku-allika (tööjõupuudus on meil pidev probleem), kolisid ka vastavalt sellele odavamale või kaugemal asuvale elupinnale ja elavad enamvähem normaalselt edasi. Normaalne nähtus – majanduskriis pidi ka selle mulli lõhki lööma. Mina näiteks ise kah pidin masu ajal mitmete palgakärbete järel kolima odavamale üüripinnale eelistatud piirkonnast kaugemale, et kulud ja tulud tasakaalus oleksid – normaalne nähtus minu arust. Tänaseks on enamus nendest põlluküladest ja uusarendustest jälle elanikke täis ja uued külad kerkivad – aga mõnevõrra kindlamalt antud laenude najal.

Mis ise maja ehitamist puudutab, siis müts maha, et oled sellise asja ette võtnud. Enamikel inimestel tänapäeval selliseid oskuseid (ei meil ega mujal arenenud maailmas) eriti pole ega ka soovi-tahtmist aastaid põhitöö kõrvalt ise maja valmimist oodata. Mis pangast laenamist puudutab, siis kuskil pole iseenesest kirjas, et pead laenuraha ostma esimese ettejuhtuva põllu peal oleva karbi. Tean omast käest, et on laenurahaga võimalik endale ise lasta ehitada täiesti korralik ja „minu enda käe järgi“ maja, mulle sobilikku asukohta – see on olemuslikult odavam ja potentsiaalselt ka kvaliteedi mõttes kontrollitavam, kui kinnisvara-arendajalt ostetud „põllumaja“, sest ehitamine maksab kokkuvõttes ikka sama palju, küll aga pole vaja kinni taguda arendaja kasumimarginaale, turunduskulusid jms.

Ja veel – Tallinna-äärsetele põlluküladele on kah tegelikult odavamad või olemsulikult mõistlikud alternatiivid. Mul on päris mitu tuttavat, kes viimaste aastate jooksul on endale eluaseme soetanud (ja seal on uusarendusi, aga mitte ainult) mitte otse Tallinna külje alla, vaid nt Kohilasse, aga ka Paidesse. Hind „põlluga“ võrreldes odavam, transport muidugi kallim, aga tee-ühendused on tänaseks päris head. Ja valmis ja viimistletud üldine elukeskkond on nendes kohtades kah juba ammu olemas. Aga taaskord – vabade kodanike vabad valikud vabas ühiskonnas. Normaalne.

[2korda2]

Aga miks keldri uks peab põhja olema? Meil on reas kolm ennesõja aegset talu ja kõigi keldrite üksed on itta, asula suunas(ehk maja)poole. Üks on vene ajal lisaks ehitanud ja see vahib hoopis "lõuglõunasse". Kõik sõjajäljed oma kaitsekraavide jms. asuvad meil põhjas, hoonete ja mere vahel(pankrannikuni ca kilomeeter).

Põhja suunas olev keldri uks ei pea ruumi sooja suvepäikese eest kaitsma. Loomulikult pole reegel absoluutne - kui ruumi vähe, pinnas/reljeef ebasobiv vms, siis saab hakkama ka muudmoodi. Lõunasse vahtivat keldriust aga nägi ennevanasti ikka päris harva. Vene aeg ei ole enam "ennevanasti". Tollal tehti imelikke asju imelikel põhjustel. Muuhulgas võis lõunasse vahtiv keldriuks olla põhjusel "sedasi ei pane ehk mööda sõitev kontrollorgan keldrit tähele". Ma tean üht keldriküngast, millel kasvatati kõrvitsaid - tee poolt vaadates paistis lihtsalt pisut suurem kompostihunnik, kaetud kõrvitsatega.

Küll võiks eraldiasetsevat keldrit planeeriv peremees mõelda ka võimalusele, et vanaduspõlves oleks vaja keldrist kartuleid tuua ka siis, kui tuisk värskelt õuele 40+cm lund toonud. Ma olen ise üht eidekest lumerohkel talvel sedasi üle elada aidanud. Iga kord ~25 meetrit rada kühveldada ei olnud mõnus.

[Kapten Trumm]

Seetõttu on ju arukas rajada kelder elumaja alla, ühildades keldri konstruktsioonid vundamendiga (keldri seinad on ühtlasi maja vundamendiks.
Selline lahendus omab (lisaks miinukseks peetavale ehitustehnilisele keerukusele) ka mitmeid plusse, näiteks puudub ilmastiku/kinnituiskamise risk ja sinna minna saab samahea kui toast. Ka puudub A4 poolt väljatoodud probleem, et igasugu kahtlasi "künkaid" ei hakka vastane tulistama. Kasutusel varjendina aga on selline kelder üsna konfidentsiaalne - kui naabrid ehk teavad, siis lähivaldadesse valguvad linnaelanikud või muu põgenike mass ei oska otsidagi (viitan sellele, et tõsises kriisis võib nõudlus taoliste asjade järele ületada tublisti pakkumist).

Maja alla saab rajada ka "tünnikeldri", lihtsalt siis ei saa keldri seinu ühildada vundamendiga, vaid vundament tuleb põhimõtteliselt ehitada tünni ümber peale selle paigaldust. Või plaatvundamendi korral tünni peale.

Varjendina kasutuse kontekstis aga tuleb siis läbi mõelda teie pääsemisvõimalused, kui maja keldri peal on muutunud rusuhunnikuks (luuk on kinni varisenud) või maja keldri peal näiteks põlema läheb. Sellise stsenaariumi korral pole "tünnikeldri" võimalused kuigi head, see PE torust valmistatud sissepääsuava põleb/sulab, asi dehermetiseerub ja mingi käsiventilaatoriga ei õnnestu teil peatada kuumade põlemisgaaside pääsu teieni.

Kogu ürituse konstruktsioon vajab natuke rohkem läbimõtlemist kui vaid pakkumiste võtmine ja neist odavama valimine. Mis ohud teid täpsemalt ohustavad (ja lõppeks on ka variant, et teie plaan on ootus ja lootus ning selliste asjade raha kulutate ägeda soojamaareisi peale.

Täiesti maa-alune kelder, kas siis betoonist piisavalt paksude seinte-laega või tünn piisavalt sügaval pakutav tegelikult tohutut kaitset ohtude kontekstis, mis teid ähvardavad. Küsimuse lõplik vastus sõltub muidugi uste-luukide ja ventilatsiooni "pidavusest", aga selline üritus ise tagab teie terveks jäämise ka siis, kui teie naabermaja Iskanderiga peaks pihta saama. Pluss muidugi tagab see teie terveksjäämise ka siis, kui Kremli idioot otsustab, et maailm ei vääri olemist ilma Vene impeeriumita ja annab ennetava tuumalöögi näiteks NATO sõjaliste sihtmärkide pihta ning järgmise tunni- kahega kattub Harjumaa korraliku tuumasaastaga. Ka ei saa kliimaekstreemsuste puhul välistada ekstreemseid torme või tornaadosid (USA keskläänes purustavad sellised paar asulat iga aasta).

[Kilo Tango]

Ma siis refraseerin - põlluküladesse kolimise põhjuseks (enamik neist ei ole kuigi väärtuslikud) ongi kinnisvara kättesaadev hind, seda kuskile teise- või kolmandajärguliseks pidada on selge fantaasia. ...

Põlluküladega võib see nii olla. Võib ka mitte. Ise elan hoopis metsas ise ehitatud majas. Minu väide oli, et inimeste kolimine "linnalähedasse kalurikülla" võib olla tingitud muudest põhjustest, mitte ainult hinnast. Minu isiklikes valikutes ei olnud Tallinn mitte hetkegi. Kunagi, kui ma Viimsis oma teise korteri ostsin, siis oli selline hetk, kus Viimsi ja Tallinna korterite hinnavahe oli ebaoluline. Ikkagi ei tulnud Tallinn üldse kaalumisele ehkki korteri mõttes ahvatlevaid pakkumisi oli. Ka Viimsist linna saamine ei ole pärast Reidi teed enam mingi probleem. Elektriautoga lisandub veel võimalus kasutada bussirada ehkki enamasti ei ole isegi mingit põhjust seda teha.

Long story short: ei saa kõiki ühe lauaga lüüa. Ka ei valideeri see põllukülade jutt kuidagi sinu väidet, mis põhines moonutatud perioodi (2008-2010) andmetel.

Sellega võiks selle offtopicu lõpetada.

[Kriku]

Sellega võiks selle offtopicu lõpetada.

Toetan.