Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Kapten Trumm]

Pealtnägijas eile oli väike nupuke varjendite teemal.
Remargina: saates kõlanud norm, et peldikute arvu järgi saab määrata varjendi suurust, ei ole õige - 5 varjuja kohta 1 peldik pole kuigi realistlik - 1000 kohaline varjend peaks siis omama 200 peldikukohta.

[Kapten Trumm]

Vastan A4 teemale põhjalikumalt - kiusu pärast (ei meeldi mulle selline eduraport ja eimillegitegemise õigustamine).

Teema juurde tagasi tulles – tean hästi, milline süsteem Soomes on. Hea, mõistlik, ettenägelik, pikaajaline süsteem. Lihtne on nõuda majade alla varjendite ehitamist, kui see on aastakümneid tavaks, projekteerimisel ja arendamisel algusest peale sisse arvestatud standard olnud. Võiks Eestis kah olla, või õigemini, teoreetiliselt oleks sellise võinud ka meil juba 1990. aastatel kehtestada. Sest tänaseks on paraku väga suur osa „uuest ehitamisest“ juba ära tehtud nii ning on küsitav, kas on mõtet alates nt 2023 ja edasi uutele hoonetele sellised nõuded kehtestada, kui see kogu olemasoleva, seni ehitatud taristu varjumisprobleeme ei lahenda.

Sõltumata seni tehtud möödalaskudest (mis tegelikult on tehtud mentaalsel, mitte materiaalsel põhjusel) tuleb see varjendi ehituskohustus kehtestada esimesel võimalusel ja mitte loota "erasektori initsiatiivile" nagu eilses Pealtnägijas selgus. Mis saab olemasolevast - selgitan tagapool.

Ja 1990. aastatel tehtust või tegemata jäetust võib tõesti rääkida vaid teoreetiliselt, sest nii palju kui Soome süsteem mulle isiklikult ka ei imponeeri, siis olgem ausad – meie ühiskond, ühiskonna ohutaju (või õigemini selle puudumine) ning riigi ja KOV-i suutlikkus ennast 1990. ja 2000. aastatel eraisiku üle kehtestada pole paraku tänasega võrreldav. Olgem ausad – taasiseseisvumise kahel esimesel aastakümnel ei mõelnud paraku ei riik, ühiskond ega enamus indiviide mingitele ohtudele, riskidele, sõjale, vajadusel end nende eest kaitsta ja sinna investeerida. Kurb fakt, tagantjärele seda ei muuda paraku. Oli vabadus, eraettevõtlus ja kapitalism – indiviid oma indivudaalsete huvide ja vajadustega oli esikohal. Mis oli ka normaalne ja paratamatu pärast eelnevat 50-aastast riiklikku plaanimajandust ja kollektivismi. Mingi „tsiviilkaitse“ seostus enamikele inimestele marlimaskidega ja oli sellisena üleüldiselt naeruvääristatud.

Hoonete ehitus toimub ehitusnormide ja standardite järgi, mida kehtestab riik (volitusnormi alusel VV ja MKM). Omavalitsus ei saa siin nõuda rohkemat - kui näiteks veepumbajaamale on lubatud kas kahepoolne võrguelektritoide VÕI generaator, siis nii ongi - kui teine osapool pole lisakulusid huvitatud vabatahtlikult kandma, siis saabki täpselt niivähe teha, kui normid lubavad. Nii näiteks saime kõik eile teada, et Tallinna ja lähialade 500 000 inimese kraanivesi sõltub ühestainsast generaatorist Ülemistel. Samal ajal omavalitsustes ümber Tallinna, kes on asjaga tegelenud, on ammuilma kõik suuremad asulad varutoitega (kuigi seal saanuks ka pugeda kahepoolse toite taha).

Omavalitsus ei saa praktikas nõuda hoonele keldrit - kui seda normid ette ei näe. Rääkimata varjendist. Seega granaat tuleb visata eelkõige MKM ehitusega tegelevate ametnike õuele ja poliitikutele, kes on seni tegutsenud arendajate huvides.

Ja kui mingi ime läbi oleks 1990. aastatel olnud isegi poliitilist ettenägelikkust ja soovi sedasama varjendikohustust kehtestada (ja kontrollida), siis praktiliselt oleks seda ilmselt järginud vaid murdosa inimesi. Ma siinkohal tean, millest ma räägin, sest minu arhitektist ema teenib endiselt uute majade projekteerimise kõrvalt päris head lisaraha sellega, et vormistab omavalitsuse, ehitusregistri jt „kontrollivate organite“ tarbiks individuaalelamute projekte ja dokumentatsiooni, mida inimesed endale ise 1990. ja isegi veel 2000. aastatel massiliselt ehitasid. St need on üldjuhul majad, kus enne ehitamist polnud puudu mitte 1-2 kooskõlastust vms, vaid tihtipeale polnud seal all ei KOV planeeringut, polnud mingit ehitusluba, polnud ka projekti ennast, vaid tihtipeale omaniku enda pastakaga joonistatud eskiis. Mingitest kasutuslubadest rääkimatagi. St majad või suvilate ümberehitused kerkisid nii, et KOV sai nendest teada alles siis, kui valmis olid. Ja mida inimesed nüüd erinevatel põhjustel on nt 20 aastat hiljem hakanud „legaliseerima“. Ei tulnud toona ükski ametnik inimesi nendest majadest välja tõstma, trahvima või esitama ettekirjutusi illegaalse hoone lammutamiseks. (Tõele au andes pidid enamik sellistest majadest olema täitsa mõistlikult planeeritud ja ehitatud – nende „legaliseerimisega“ üldjuhul suuri probleeme ei teki, mis omakorda on taas näiteks selle kohta, pealehakkajad ja vabad inimesed on võimelised ka ise mõistlikult asju ajama ilma riikliku plaani ja muidusööjatest bürokraatide ettekirjutuste ja kooskõlastuta).

Meil on täna aasta 2023 - sellest 2000. aastast on möödunud juba 23 aastat. Meil on täna (ja juba aastaid tagasi) eri ametkondade poolt ja nõudel isegi maju lammutatud. Ja põhiline ehitusmass oli ju 2005 alates. Kõik need tuletõrje lõputud nõudmised veemahutite, hüdrantide, sprinklerite jne jne teemal on ju täna enamasti täidetud.

Selle kõrvalepõike point on selles, et kui toona ei suutnud riik/KOV üleüldse kontrollida ja sanktsioneerida seda, et maju massiliselt ehitati, siis kuidas sinu arvates seesama riik/KOV oleks toona olnud võimeline kontrollima (ja vajadusel karistama) seda, kas kõikide uute majade all ikka määrusega ettenähtud kelder-varjend rajatakse?

Siin on Sul õigus, kuid osaliselt - täna on 2023, mitte 1993, mil kauboid ringi käisid. Väga erinevad ajastud ja vahepeal on ka kehtestatud arendajatele igasugu rahaliselt koormavaid norme, mis on ka üldiselt täidetud. Haldussuutlikkus on omajagu kasvanud.

Sa võid ju mind nimetada „senise paigaljooksu õigustajaks“, aga kuidas sa siis selle eelneva 30 aasta „vaegtööd“ varjendiehituse vallas reaalselt likvideeriksid? Peale selle jutu, et „kuidas oleks võinud olla“, millega pole täna enam midagi peale hakata kahjuks.
Ühesõnaga – kui sa enam tagantjärele ilmselgelt ei suuda kogu olemasoleva elamufondi alla neid varjendeid tekitada, siis on otstarbekam mõelda teistsuguste, mõneti kehvemate, aga reaalselt siiski ellurakendatavate lahenduste peale. Nagu nt seesama evakuatsioon – Tallinnale ida-, potentsiaalselt ka lõunasuunast läheneva vaenlase eest on võimalik siiski lahkuda veel 1-2 suunas peale Soome lahe.

Jah, pean küll õigustajaks. Mõelda tuleb viisil, kuidas saab edasi, mitte kui tublid me olnud oleme. Kahjuks kohtan siin ametnikuhingele tüüpset õpitud abitust. Olemasoleva elamu- ja muu -fondiga kahjuks pole muud võimalust, kui teha (riigieelarve) rahakott lahti (sest tagasiulatuvalt omanikule rahalisi koormisi seada ei saa) ja teha ära korralik maa- ja poolmaa-aluste ruumide kohandamine koos vajalike ümberehitustöödega. Varjendit sellest muidugi ei tule, aga tublisti paremaks saab küll - paraku aga raha kulub sinna tublisti rohkem kui see nälginud 15 miljonit, mis aastas leitud on. Eestis on tuhandeid korterelamuid ja igaühe probleemi lahendus maksab kuuekohalise arvu - sellise tempoga lolli mängimise puhul läheb selleks terve inimpõlv aega. Hetkel on meil tegeletud lihtsalt siltide panekuga, minge vaadake näiteks Laagri Maksimarketi "varjumiskohta" - kui nägin, siis mõtlesin, kas nutta või naerda- ühest küljest avatud ja kahest küljest poolavatud maapealne parkla ja "varjumiskoht"

Nagu soomlased ütlevad - neid evakuatsioonijutte kuulavad nad natuke iroonilise muigega - evakuatsioon kui peamine lahendus on riikide fantaasia, kes ei raatsi varjenditega tegeleda või kes seadsid oma linnaelanikke teadlikult tuumarelva pantvangi (NSVL, USA, enamik Lääne-Euroopa riike).

Soomes on valglinnastud suurte linnade ümbruses samuti üldjuhul keldrita (veelvähem pole neil varjendeid). Kohustus algab 1200 m3-st ehk ka väiksemad kortermajad ei pea omama. Kuid siin tuleb arvestada ka möönduse konteksti - Helsinki ruumis on muidu maa-alust taristut mitme Helsinki jagu inimeste peitmiseks (mitte tuumakindlat, aga siiski). Eks siis pagevad linna? Meil muidugi pole neil pageda kuskile.

[manjabes]

Pealtnägijas eile oli väike nupuke varjendite teemal.
Remargina: saates kõlanud norm, et peldikute arvu järgi saab määrata varjendi suurust, ei ole õige - 5 varjuja kohta 1 peldik pole kuigi realistlik - 1000 kohaline varjend peaks siis omama 200 peldikukohta.

Huvitav, kuidas omaaegsetes suurvarjendites hügieeni/nakkushaiguste küsimust adresseeriti? Kui suures varjendis maa all kükitavasse 1000-pealisse massi üks väike kõhuviiruseke lahti peaks pääsema siis võib tulemus päris vastik olla.

[Kapten Trumm]

Eks nii adresseeritigi, et oli võimalus veega WC-s käia ning tilga veega käsi pesta. Kuna varjendi pinda on 0,75 m2 inimese kohta, siis seal on igasugu õhuga levivate viiruste levik vältimatu, kuna seltskond on suht ninapidi koos. Ja küllap see veevaru seal kõvasti klooritatud oli.

Taoline väike pind inimese kohta ei tule mitte üksteise kukil olemisest, vaid saadakse 2-3 korruseliste naridega ja nende vahetustega kasutamisega (8 tundi magamist). Tänastest varjendijääkides neid enamasti ei ole, kuna need olid rauast ja metallivargad viisid need ära esimeses järjekorras.

Aga üks pisike pasanteeria oleks suht väike probleem võrreldes sellega, mis õues ees ootas. Kindlasti paljudel oli see probleem juba närvipingest.

[Fucs]

Keldriga või keldrita teemas läks vahepeal arutelu seadusandlusele.
+ eilses "Pealtnägia"-s kuuldu-nähtu kommenteerimiseks.

Esimene EV seadusandlik akt mis reguleeris ehitamist võeti vastu 11.11.1991 mis hakkas kehtima 01.01.1992

Eesti Vabariigi Ehitusministeerium. Määrus 11. 11. 91 nr. 1
Tallinn

Normatiivdokumentide rakendamine ehitiste projekteerimisel

Projekteerimise normatiivsete aluste korrastamiseks määran:

1. Valdkondades, kus on olemas endise Eesti NSV projekteerimise normdokumendid või Eesti Vabariigi Ehitusministeeriumi poolt kehtestatud normdokumendid, rakendada projekteerimisel Eesti Vabariigi territooriumile neid dokumente.

2. Valdkondades, kus p. 1 all nimetatud normdokumente pole, rakendada kuni Eesti Vabariigi omade vastavate dokumentide kehtestamiseni NSVL-s 01.jaanuarini 1991.a. seisuga kehtinud normdokumente ("Ehitusnorme ja -reegleid" (SNIP), "ehitusnorme" (SN), "instruktsioone", "juhendeid", "ehitusreegleid", "standardeid", "nõudeid" jne.).

3. Punkt 2 all esitatud normdokumentide nõuetest lugeda üldkohustuslikeks ainult neid, mis tagavad vähemalt ühe järgneva ülesande täitmist:

3.1. inimeste, varade ja keskkonna vajalik kaitse, s.h. esmajoones:
- elu- ja tervisekaitse;
- tuleohutus;
- ehitiste tugevus, jäikus, stabiilsus, ajaline püsivus;
- maastikuvormide, maavarade, pinnase, vete, õhu ja taimkatte
vajalik kaitse;
....
4. EV Ehitusministeeriumi 10.12.90.a. käskkirja nr. 123 järgi välja antud projekteerimislitsentsi omavatel juriidilistel isikutel on lubatud eirata omal riisikol ning projekti tellija ning projekti läbivaatavate instantside kirjalikul nõusolekul punkt 3 all esitatud normdokumentide kohustuslikke osi eeldusel, et eiramine ei halvenda olukorda p. 3.1., 3.2. ega 3.3. kirjeldatud valdkondades.

Seejuures peavad eiramist sisaldavad projekti osad kandma projekteerimislitsentsis esitatud vastutava inseneri või arhitekti allkirja.
....
Allikas: Fucsi arvuti kõvaketas

1992 võeti vastu ka "Eesti Vabariigi kodanikukaitseseadus" [RT 1992, 24, 334]

§ 4. Kodanikukaitse ülesanded
...
4) korraldada inimeste kaitse- ja päästeviiside ja -vahendite ettevalmistamine ja tagada nende rakendamine erakorralise olukorra tekkimisel;
...
§ 43. Vastutus kodanikukaitse nõuete rikkumise eest

Isikud, kes on süüdi Eesti Vabariigi kodanikukaitsealase seadusandluse nõuete rikkumises või kodanikukaitse varustuse, seadmete ning ehitiste rikkumises, kannavad distsiplinaar-, administratiiv-, kriminaal- või tsiviilvastutust vastavalt Eesti Vabariigi seadustele.

Järgmiseks ehitusalaseks õigusaktiks oli 14.06.1995 vastu võetud "Planeerimis- ja ehitusseadus"
See ei sisaldanud enam nõudeid varjete ega varjendite olemasolule (§3; §4; §33; §43 ja §44).
Planeerimis ja ehitusseadus (1995) kehtis kuni 31.12.2002, pärast mida hakkas 01.01.2003 kehtima uus Ehitusseadus. Ka sealt pole enam mõtet otsida midagi varjetesse ega varjenditesse puutuvat.
Ja selle seaduse asendas omakorda 2015 aastal Ehitusseadustik.

Sinnamaani (kuni 14.06.1995) kehtisid vastavalt "Ehitusministeeriumi 11.11.91. a. määrus nr. 1 „Normatiivdokumentide rakendamine ehitiste projekteerimisel” dokumendile, reguleerimata ehitusikes valdkondades, endised ENSV (vabariiklikud) ja NSVL (üleliidulised) SNIP ja SN (ehk СНиП – строительные нормы и правила ja СН – строительные нормы) määrused milleks varjendeid käsitlevates teemades olid n.ö. "kehtivad":

1970 СН 405-70. Указания по проектированию убежищ гражданской обороны.
1971 СН 427-71. Указания по проектированию противорадиационных укрытий.
1977 СНиП II-11-77. Нормы проектирования. Защитные сооружения гражданской обороны.
1984 СНиП 2.01.54-84. Защитные сооружения гражданской обороны в подземных горных выработках.

Nendest näiteks СНиП II-11-77 määras:

1.1. Neid norme tuleb järgida uute ja rekonstrueeritavate kodanikukaitse ehitiste (varjendite ja kiirgusvarjendite) projekteerimisel ja rekonstrueerimisel, mis asuvad selleks otstarbeks kohandatud ruumides tööstus-, abi-, elu- ja ühiskondlike hoonete ning muude rahvamajanduse objektide, samuti eraldiseisvate varjenditena maetud [maa-alustes] või kõrguvates [maapealsetes] ehitistes...

1.2. Varjendid tuleb paigutada hoonete ja rajatiste keldritesse, sokilorrustele ja esimestele korrustele. Varjupaikade paigutamine esimestele korrustele on lubatud ainult ministeeriumide ja osakondade loal tehnilis-majanduslikel põhjendusel.

Eraldiseisvate maetud või kõrgendatud (põrandasügavusega planeeritud maapinnast kõrgemal kui 1,5 m) varjendite rajamine on lubatud juhul, kui [hoonete] sisseehitatud varjendite rajamine ei ole võimalik, või rasketes hüdrogeoloogilistes tingimustes, kus objektide rajamine tehnilis-majanduslikel põhjendusel pole mõistlik.

Kiirgusvastaste varjendite paigutamiseks tuleks kasutada järgmisi ruume (vastavalt lisale 1):

ettevõtete, meditsiiniasutuste ja elamute tööstus- ja abihooned;
koolid, raamatukogud ja avalikud hooned;
kinod, kultuurimajad, klubid, pansionaadid, pioneerilaagrid, majad ja puhkekeskused;
laod kütuse, köögiviljade, toodete ja kodumasinate hooajaliseks ladustamiseks.

....

1.4. Kaitseehitistes on iga 500 varjendikoha kohta vaja varustada üks sanitaarpunkt, mille pindala on 2 m², kuid mitte vähem kui üks punkt kaitseehitise kohta. Varjupaikades, mis mahutavad 900-1200 inimest tuleb lisaks sanitaarpunktidele ette näha ka meditsiinipunkt pindalaga 9 m², kusjuures iga 100 varjualuse kohta mis on üle 1200 inimese, tuleks esmaabipunkti pindala lisaks suurendada 1 m² võrra.

....

1.8. Kiirgusvastaste varjupaikade mahutavus tuleb ette näha järgmiselt:

a) 5 inimest ja rohkem, olenevalt varjendi pindalast, mis on sisse seatud olemasolevates hoonetes või rajatistes;
b) 50 inimest ja rohkem uutes vastvalminud hoonetes ja rajatistes, kus on ette nähtud varjendid.

Mittetransporditavate patsientide varjendite ja tervishoiuasutuste kiiritusvarjendite mahutavus määratakse lisas 2. Sealjuures peab varjendite mahutavus olema vähemalt 80 inimest. 500 või vähema voodikohaga haiglate puhul tuleks mittetransporditavatele patsientidele tagada varjendikohad lähedalasuvates teistes haiglates, milleks tuleb ette näha vastavad kohad tervele haiglate grupile.

....

2.9. Sanitaarruumid tuleks kavandada meestele ja naistele eraldi. Sanitaarseadmete arv võetakse vastavalt tabelile 3.
.

WC potid (või need lihtsalt augud põrandas ehk nn "Stalini jalajäljed") naiste tualettruumis:
1 koht 75 inimese kohta ettevõtetes ja 50 inimese kohta õppeasutustes.
WC potid (või need lihtsalt augud põrandas ehk nn "Stalini jalajäljed") ja pissuaarid meeste tualettruumis:
Õppeasutustes 1 koht 100 inimese kohta; mujal pole eraldi ette nähtud.
Eraldi sanitaarvahend (WC pott jms) meditsiini- ja teenindavale personalile:
1 koht 20 inimese kohta õppeasutustes, mujal pole ette nähtud.
Kraanikausid sansõlmedes:
Ettevõtetes 1 koht 200 inimese kohta ja õppeasutustes 1 koht 100 inimese kohta kuid mitte vähem kui üks koht sansõlme kohta;

https://docs.cntd.ru/document/1200005851

1991 ja edasi hakati siis meil koostama ka oma projekteerimisnorme (EPN) ja standardeid (EVS).
Need ei käsitle varjeid ega varjendeid.
EPN-ide loetelu on olemas nt siin: https://dspace.tktk.ee/bitstream/handle ... sAllowed=y
EVS kohta leiab midagi siit: https://www.evs.ee/et/evs-teataja-arhiiv

****

Vaatame siis, et mis meil toimus ka nende eespool mainitud seaduste kehtimise ajal.
Niisiis kehtivad "Ehitusministeeriumi 11.11.91. a. määrus nr. 1 „Normatiivdokumentide rakendamine ehitiste projekteerimisel” määruse nõuded ja 1992a vastu võetud Eesti Vabariigi kodanikukaitseseadus

Kodumaa : nädalaleht, nr. 36, 11 september 1991 LK.8

VÄIKERIIGI KAITSEKÜSIMUS Soome näide
Hannes Walter
...
Et tõenäoliselt ei suuda [Soome] õhukaitse tõrjuda vastase massiivseid õhurünnakuid, on erakordselt suurt tähelepanu pühendatud tsiviilkaitsele. Rajatud on moodsad varjendid enam kui kahele miljonile inimesele. Erikoolituse on saanud sada tuhat päästeteenistustest. Eriolukorra puhul hõlmab tsiviilkaitse süsteem 400 000 inimest, kellele on antud vastav ettevalmistus, ja 300 000 inimest, kes on saanud nn. omaalgatusliku kaitse koolituse.

Et rahva ellujäämine on iga rahva puhul peamine eesmärk, on siis oma riik või pole, võidetakse sõda või kaotatakse, on viimane aeg lõpetada see ükskõiksus, millega meil ikka veel suhtutakse tsiviilkaitsesse kõigil juhtimise tasandeil ja avalikkuses. Võib-olla on mõne meelest vara tegelda tulevase Eesti sõjaväe kaitsedoktriiniga, kuid rahva ellujäämise probleemiga tegelemiseks ei ole kunagi liiga vara.
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=kodumaan ... ----------

Päevaleht, nr. 55, 10 märts 1993 LK.1

Valitsuse kavatsus pidada istung pommi varjendis lükkub järgmise nädala peale edasi, kuna Päästeamet vajab ajapikendust Keila-Joa ”valitsusvarjendi” ettevalmistamiseks ja aruande koostamiseks kaitserajatiste seisukorrast. Valitsus kavatseb varjendi—istungil arutada Nõukogude ajal ehitatud varjendite tulevikku, kuivõrd tegelikult on varjendid praegu oma praktilise tähtsuse kaotanud. Pealegi nõuab nende korrashoid suuri kulutusi.
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=paevaleh ... ----------

Post : rahva tõeline hääl, 19 november 1994 LK.1

Kaitseministeerium keeldub nende bilansis olevale varjenditega seonduvat kommenteerimast

1993 aasta märtsis pidas ekspeaminister Mart Laar Kose Põllumajandus kooli all paiknevas 200 ruutmeetrises pommivarjendis demonstratiivse istungi, kus räägiti ka teistest samalaadsetest maaalustest peidupaikadest. Üle Eesti pidi neid olema viiesaja ringis. Sellel istungil räägiti, et varjendid tuleb panna kuidagi Eesti Vabariigile kasu tooma. Riigikantselei andmetel on pommivarjendid kaitseministeeriumi bilansis ja kogu nendega seonduv info kantsler Tarmo Mölderi Käsutuses. Kaitseministeerium aga keeldub varjendite kohta midagi ütlemast.

"Post” on korduvalt üritanud Tarmo Möldrilt küsida andmeid varjendite kohta, kuid ministeeriumist öeldakse kogu aeg, et Tarmo Möldrit pole kohal. Paar korda on kaitseministeeriumi korrapidajad lihtsalt ülbitsenud "Posti"’i ajakirjanikuga. Viimasel ajal on kaitseministeeriumi üldtelefonil vastanud viisakas naisterahvas, et Tarmo Möldrit ei ole. Valitsuse pressiesindaja Ain Saarna referent Katrin Kaitsa ütles “Postile", et varjenditega seonduv ei ole riigisaladus ja ta ei leia põhjendust miks ministeerium andmeid salastab.
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=postrahv ... ----------

14.06.1995 võeti vastu "Planeerimis- ja ehitusseadus"

Sõnumileht : SL, nr. 31, 4 detsember 1995 LK.5

Eestimaalastel pole pommi eest kuhugi varjuda

Võimaliku tuuma- või keemiarünnaku korral puudub inimestel võimalus varjuda, sest suurem osa nõukogude ajast mahajäänud varjendeid on korrast ära ja lagunevad. Samas puudub asjaosalistel instantsidel täielik ülevaade ja huvi nende olukorra vastu. Kaitsejõudude peastaabi esimese osakonna ülema Jüri Kadaka sõnul on ülevaatlik pilt varjendite olukorrast masendav. "Nõukogude ajal ehitati iga suurema ettevõtte juurde varjend, nüüd on need lagunemas, nad vettivad ja mädanevad, neis jooksevad ringi rotid ning nii on see enamiku varjenditega,” märkis Kadak. Kadak nentis, et tänapäevase sõjapidamise juures ei saa neid kasutada kaitseks tõsisema rünnaku puhul, seda enam, et nende asukohad on Venemaale teada. "Kuid näiteks Soome ehitab varjendeid siiani ja nad on praktilises kasutuses,” sõnas Kadak. Ta tõi näiteks Helsingi lähedal oleva varjendi, mis on kasutusel spordikompleksina. "Ruumid hoitakse kogu aeg soojana ning kui näiteks Venemaal peaks juhtuma aatomielektrijaama või keemiatehase katastroof on inimestel võimalus sinna varjuda,” rääkis Kadak.

"Tallinnas on ligi viiskümmend varjendit, neist suurem osa on täielikult hooletusse jäetud, kuigi neid oleks võimalik kasutada ladudena ja sel moel korras hoida, ” nentis Kadak. Ta lisas, et mitmed neist, näiteks kino Kosmose juures asuv, on varisemisohtlikus seisus. Kaitsejõudude peastaabile kuulub Kosel asuv üks Eesti suurejoonelisemaid varjendeid. Hetkel on see Kadaka sõnul konserveeritud, kuna ei ole otsustatud, kuidas seda kasutada. "Kose varjendit on pakutud kaitseväe juhatajale residentsiks, kuid ta on sellest keeldunud. Samuti võiks sellest ehitada sõjaväe ohvitseride elamu, kuid kõik seisab rahapuuduse taga,” ütles Kadak. Üks vähestest korrasolevatest varjenditest kuulub riigi päästeametile ning seda kasutatakse ameti häirekeskusena. Rohkem pole praktiliselt säilinud varjendeid, mida saaks ohu korral kasutada. Tallinna tuletõrje ja päästeameti pressiesindaja Peeter Võsa ütles SL—le, et kõik nende ametis arvel olevad varjendid on väga halvas seisus. "Vene ajal oli varjendite korrashoid kohustuslik, pärast tsiviilkaitsesüsteemi likvideerimist kanti nad linnaosade bilanssi, kuid linn ei ole nende korrashoiuks raha eraldanud,” märkis pressiesindaja. Ta lisas, et linnavõimud suhtuvad varjendite korrashoidu ükskõikselt. Varjendid on kaotanud oma esialgse tähenduse ja muutunud peavarjuks ühiskonna heidikutele.

"Korras on need, milles asuvad firmad, kuid viis protsenti nende tulust, mis pidi laekuma meie ametile tsiviilkaitse korraldamiseks, on meil siiani saamata,” ütles Võsa. Võsa sõnul on arusaamatu, miks riigi päästeameti juhid, kellest mitmed on pärit endisest tsiviilkaitsesüsteemist, pole seda asja üles võtnud. "Tänu tegevusetusele on kodanikukaitse likvideeritud,” märkis Võsa. Linnavara ameti varahooldusosakonna juhataja Ivari Judanovi sõnul pole pärast tsiviilkaitse süsteemi likvideerimist varjenditega keegi eraldi tegelnud. "Enamik neist on välja üüritud ja neid kasutatakse hoopis muul eesmärgil, suuremad neist läksid päästeametile,” ütles Judanov. Judanovi sõnul puudub linnavara ametil ülevaade sellest, millises seisundis on linnaosadele kuuluvad varjendid. Ta nentis, et ohu korral oleks nende kasutamine keeruline. "Päästeamet peaks ilmutama huvi, töötama välja kodanikukaitse programmi ning nimestiku varjendeist, mille vastu huvi tuntakse ja sellest linnavaraametit teavitama," ütles Judinov. On ju varjendite säilitamine kasutamiskõlblikena praeguse süsteemi juures jäetud päästeameti mureks.
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=sonumile ... ----------

Sõnumileht : SL, nr. 140, 17 juuni 1996 LK.8

Kiiresti tuleb alustada kontrollimist vajavate rajatiste nimekirjade koostamist (sillad, elumajad ja muud hooned, sh. unikaalsed ja ajaloolised objektid jm.). Uued omanikud peaksid eelkõige teadma rajatiste ekspluatatsioonikindlust. Terve rida ülevõetud objekte, nende seas endised varjendid, võivad osutuda avariiohtlikuks.
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=sonumile ... ----------

Sõnumileht : SL, nr. 258, 4 november 1996 LK.6

Varjendid hakkavad kaitsma kodutuid külma eest

Tallinna kodututele tõotab eelseisev talv tulla pisut rõõmsam kui eelmine, sest osa pealinna varjendeid on kavas kohandada öömajadeks. Tallinna umbes 60 varjendist on välja valitud kümmekond, mille kasutamiseks hakatakse tegevusplaane koostama, ütles ETA-le Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima. Tema sõnul tekkis idee kohandada osa varjendeid kodututele öömajadeks juba varakevadel. ”Nüüd, vastu talve, peaksime esimesed ka avama. See, kas öömajad jäävad lahti soojemategi ilmade saabudes, sõltub juba vahenditest. Neid ööbimiskohti on ju vaja üleval pidada ning seal ka korda valvata.”

Kodututele ööbimiskohtade rajamiseks on linna lisaeelarvest eraldatud 1,8 miljonit krooni. "Sellest peaks piisama, kui ei taha lausa hotelli ehitada,” ütles Keldrima. Öömajad kavatsetakse avada linnaosades, kus tõenäoliselt neile kõige rohkem kasutajad leidub. Seepärast tulevad varjupaigad kindlasti Põhja-Tallinna, Lasnamäele ja Nõmmele. "Esialgsete plaanide kohaselt on öömajad tõesti ainult ööbimiseks. Õhtul lastakse kodutud sinna sisse, hommikul peavad nad aga lahkuma,” märkis Keldrima.

Keldrima ütles ETA-le, et hulkurite arvust neil täpset ülevaadet pole. Arvatakse, et Tallinna-suuruses linnas võiks neid olla 5000 - 10 000. Keldrima sõnul on neist suuremal osal talveks koht välja vaadatud ning seega võib öömajadele kliente koguneda paarisaja ringis. Siiani Tallinnas kodututele varjupaiku loodud ei ole, küll aga töötavad linnaosades supiköögid.

Varjendite kasutuselevõtt tekitab probleeme.

Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse nõunik Tiiu Perkes ütles, et kõik linnaosa varjendid asuvad elumajade all. "Elanike vastuseis teeb öömajade rajamise sinna võimatuks. Inimesed kardavad seda, kui palju hulkureid koguneb ühte kohta. Seega langeb varjendite variant meie linnaosas ära,” selgitas ta.

Perkes tegi eilsel linna sotsiaal- ja tervishoiuameti teabepäeval ettepaneku kohandada Laevastiku tänaval asuv mahajäetud lasteaed kodutute öömajaks. Seal ümbruses on ju elumaju väga vähe. Perkesi sõnul peaks enne külmade tulekut tegema valmis ühe öömaja. "Vaatame, kuidas ta üldse tööle hakkab. Hulkurid on ju üldiselt oma kindlad kohad leidnud - kes kuskil trepikojas, kes keldris.

Ilmselt pole mõtet kõiki öömaju kohe valmis ehitada,” arvas ta. Arutusel oli muuseas ka selline variant, et anda kodututele võimalus Erika tänava sõjaväekasarmus endale tuba välja ehitada. Eesti kohtuarstliku ekspertiisi büroo andmetel külmus eelmisel aastal surnuks kümmekond ilmselt ilma peavarjuta inimest.
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=sonumile ... ----------

SL Õhtuleht 29. märts 1999

Eestis ei ole ohu puhuks kõigile inimestele varjendeid. Neid ei peagi olema, sest nii rahuaja õnnetuste kui sõja korral pannakse rõhk inimeste evakueerimisele linnast.

"Viimati tundis ajakirjandus varjendite vastu huvi Lahesõja ajal," muigab riigi päästeameti peadirektori asetäitja Kalev Timberg Tallinnas Rannavärava lähistel mäekõrguse mulla ja paarimeetrise betooni all asuvas juhtimiskeskuses. Päästeameti süda ei asu vabariigiaegse kindralstaabi ja nõukogudeaegse tsiviilkaitsestaabi varjendis mitte seepärast, et ehitis peab vastu kilomeetri raadiuses plahvatavale tuumapommile, vaid eelkõige seepärast, et vene ajast jäid sinna maha heal tasemel sideliinid.
Tallinnas varjendeid 30 000 inimesele

"Jugoslaavias ei ole sõda. See on surve avaldamine sõjaliste vahenditega," ei usu Kalev Timberg võimalust, et konflikt laiemaks võiks paisuda. Samas rõhutab ta riigi vajadust olla valmis suurteks rahuaja õnnetusteks. Sest kui hakkama ei saada rahu ajal, siis sõjatingimustes ammugi mitte.

Pärast külma sõja lõppu on varjendite ehitamisest loobunud peaaegu kõik Lääne- riigid. Eestis ehitati viimased varjendid kaheksakümnendate algul tuumarakettide sihikul olnud Tallinnas, Tartus, Narvas ja Kohtla-Järvel asuvate suurte tehaste juurde. Erinevalt näiteks Rootsist ja Norrast, kus olid linnades varjendid kogu elanikkonnale, nägi Nõukogude Liidu kaitsedoktriin ette suurlinnade evakueerimist maale, jättes linna vaid strateegiliselt oluliste tehaste töötajad.

Päästeameti peadirektori asetäitja andmeil on Tallinnas praegu arvel 128 varjendit, kuhu mahuks umbes 30 000 inimest. Mõistagi ei ole erastatud tehased huvitatud oma keldreid tühjalt hoidma. Sinna on ehitatud saunu, riietusruume või kohvikuid, ent kodanikukaitse asjatundjate hinnangul saab neist 6-48 tunniga taas varjendi. Täiesti kasutatav varjend on ka näiteks Tallinna lennujaamal.....
https://www.ohtuleht.ee/82447/kuhu-minna-soja-ajal

SL Õhtuleht/BNS, 1. august 2000

Eestis on varasemast alles vaid mõni varjend, kuhu mahuksid heal juhul vaid tähtsamad valitsustegelased. Siseministeeriumi varjend on Paunkülas ning päästeametil üks Harjumaal ja teine Tallinnas, mida kasutab valitsuse kriisikomisjon.

Peale nende on varuks veel valitsuse ja kaitseministeeriumi kaitstud juhtimispunktid. Maakondadest on varjendid vaid Jõgeva-, Rapla-, Põlva- ning Tartumaal, kuid neidki kasutatakse praegu muul otstarbel.
https://www.ohtuleht.ee/94698/varjendis ... -riigiisad

Objektide loetelu, mille tuleohutusülevaatus viiakse päästeasutuste poolt läbi vähemalt üks kord aastas, kinnitamine
Vastu võetud 02.08.2000 nr 46

§ 1. Kinnitatakse alljärgnev objektide loetelu, mille tuleohutusülevaatus viiakse riigi ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuste poolt läbi vähemalt üks kord aastas:
...
...
19.4. Varjendid
https://www.riigiteataja.ee/akt/83163

Our Home : Australian Estonian weekly, 13 juuni 2001 LK.3

Kaitseminister Jüri Luige sõnul peaks välja töötama programmi, mis võimaldaks juba olemasolevaid varjendeid nüüdisajastada ja kasutada. Kolmapäeval riigikogu liikmete küsimustele vastanud Luige sõnul peaks olema ehitusnormidesse lisatud sellised aspektid, mis võimaldavad keldreid kasutada varjenditena või ehitada ka spetsiaalseid väljendeid.

"Loomulikult ei saa me seda teha sellisel moel, nagu seda tehti nõukogude ajal: hiigelvarjendid, mis olid ette nähtud tuumarelva või keemiarelva löögi jaoks," nentis Luik. "Kuid teatav võimsus Eesti elanikkonna kaitseks peaks meil olema ja ma möönan, et sellega on hetkel liiga vähe tegeletud."

Kaitseminister lisas, et praeguseks on paljudes omavalitsustes tehtud revisjon selle kohta, kui palju väljendeid on nõukogude ajast säilinud. "Näiteks Tallinna puhul räägime kokku 72 varjendist, mis on põhiliselt ehitatud 1970. aastatel," rääkis ta. "Suurem osa neist väljenditest on põhimõtteliselt kasutamiskõlblikud, kuigi neid kasutatakse praegu muudel eesmärkidel." Kaitseministri sõnul vajaksid olemasolevad varjendid remonti ja eelkõige korralikke filtreid, mis tagavad korraliku õhuvahetuse pikemaajalisel varjendis viibimisel. Luik märkis, et olemasolevate väljendite ehituslik olukord ei ole iseenesest halb, kuid kitsaskohaks ongi ventilatsioonisüsteem.
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=meiekodu ... ----------

... jne jne jne

2014 kirjutas Järva Teataja artiklis "Varjendid seisavad kasutuseta"

Türi kesklinnas 39 000 euroga müügis olev varjend on vaid üks paljudest, mis on Järvamaale rajatud nõukogude ajal. Enamik varjendeist seisab kasutuseta ja on isegi vett täis valgunud.....

....2001. aastal müüs Eesti Energia varjendit kirjalikul enampakkumisel. Eesti Eks­press kirjutas toona, et ehitis oli kasutusel energia juhtimiskeskusena ning sinna sobiks rajada puuviljakeldrit või ka kartulisalve.

See varjend tekitas elavat keskustelu ka militaarajaloo huviliste foorumis. Männaru punkriks kutsutav Eesti Energia varujuhtimispunkt Väätsa vallas on osa foorumis sõna võtnute teada kindlalt omal ajal ENSV juhtkonna varjendiks ehitatud. Teised välistavad selle võimaluse, kinnitades, et 450ruutmeetrise pindalaga kinnistu oli ENSV juhtkonna mahutamiseks liiga väike.....
https://jarvateataja.postimees.ee/29321 ... kasutuseta

[Kapten Trumm]

Varjendi väärtuse määrab põhiliselt see, kas ja kuipalju on vesi seda kahjustanud. Seinte ja katuse hüdroisolatsioon on võimalik uuendada. Tuleb lahti lihtsalt kaevata. Kas see on ehitatud 1940 või 1990, on tegelikult sekundaarse tähtsusega. Vanus on pigem seotud selle kaitseklassiga, need Pätsu ja Stalini aegsed varjendid on kas klass IV või klass V. Rannavärava bastionis asunud juhtimispunkt (mis enne Kose varjendi valmimist 80ndatel pidi olema ka "nomeklatuurivarjend" omas mälu järgi IV klassi (vastupidavus 1,0 bar ja läbistava kiirguse nõrgendamine 1000 korda). Taolisi väiksemaid ja nõrgemaid objekte on kesklinn, Lasnamäe vana osa, Kalamaja-Kopli ja Kristiine täis. Uuslinnajagudesse neid elamute juurde enam ei ehitatud (ainult kriitilised objektid) ja osa neist võidakse varjendiks pidada ekslikult (tegelikult on lihtradiatsioonivarje, tüüp A-200).

Need varjendid, mis 1970ndatel rajatud on, seal tundus ehituskontroll ikka toimivat, sellist rohkest tsemendist sinakat betooni ja tohutut armatuuri hulka toonasest tsiviilehitusest naljalt ei leia. Ehk arvan, et nende konstruktsioon on tegelikult OK, kui leida raha hüdroisolatsioonile, ventilatsioonile ja seadmetele, mis varastatud on. Lihtsalt häda on selles, et ega seal tehaste territooriumitel täna inimesi eriti pole, elamukvartalitest asuvad need aga kaugel ja nende maht on üsna väike.

[Siki]

Muinsuskaitse ei luba hauakambrisse varjendit teha:

https://www.ohtuleht.ee/1082709/muinsus ... endit-teha

[davidsoniharald]

Käisin jalutamas.
Elva tee ääres Motohoovis oli suurem kogus maa-alla paigutatavaid plastmassist keldreid.
https://www.google.ee/maps/@58.3443243, ... 384!8i8192
https://motohoov.ee/keldrid/

Need ei kõlba, sest nendest võtab kuulipilduja läbi

Plastist tünni kaitseomadused on võrreldes betooniga nõrgavõitu, tuleb matta üsna sügavale. Meil läheb see enamasti sügavusele, kus vesi juba olemas on, eraldi teema on veel selle ankurdamine (et vee surve ei tõstaks seda õngekorgina pinnale).

......................

Muidugi on ka võimalik tegeleda enesepettusega ja tekitada ka selline tünn, millest esimene kuulipildujavalang läbi jookseb. See on märksa odavam.
Suure 33-35 tonnise roomikkopa suutlikkus on päevas sõltuvalt oludest ja teistest mehhanismidest 50-100 m3. Kui ma 2a tagasi keldri auku kaevasin (ca 120 m3 sinist paekivi), siis selleks läks umbes 3 tööpäeva. Suur kopp paugutas ja õngitses august välja, väike rataskopp vedasi eest minema.

[mart2]

... Need ei kõlba, sest nendest võtab kuulipilduja läbi

Plastist tünni kaitseomadused on võrreldes betooniga nõrgavõitu, tuleb matta üsna sügavale. Meil läheb see enamasti sügavusele, kus vesi juba olemas on, eraldi teema on veel selle ankurdamine (et vee surve ei tõstaks seda õngekorgina pinnale).
......................
Muidugi on ka võimalik tegeleda enesepettusega ja tekitada ka selline tünn, millest esimene kuulipildujavalang läbi jookseb. See on märksa odavam.
...

Nojah, mina omas lolluses arvasin, et kui kelder on üleni maa all, siis kuulipildujaga seinu sõelaks lasta on keeruline. Aga kui spetsialistil on sellised "sukelduvad" kuulid ...
Ankurdamisega probleeme ei näinud ning ei saa ka aru, miks ei oleks võimalik veekindlale keldrile veel lisaks kivivoodrit ümber-peale laduda?

Samas, kõikide-teaduste-magistriga ei vaidle!

[Kapten Trumm]

Samas, kõikide-teaduste-magistriga ei vaidle!

Ei ole vaja targutada, kui midagi sisulist öelda ei oska. Niisama trollimine või koera s***, Elva vanasõna.

Selleks, et tünnikelder kuuli peaks, peab see omama vähemalt meetripaksust tihendatud pinnasest mullet. See tähendab tünni paigaldamist ülemise äärega vähemalt 1 m maapinnast allapoole. Poolmaaaluse paigalduse korral tuleb see mulle siis ehitada "künkana" ümber "tünni".

Mitu meetrit tihendatud pinnast peab kuuli (rusikareeglina) oli mul riigikaitseõpetuse kontrolltöö küsimus. Seepärast on ka lamades laskepesa esimene vall horisontaalsuunas meetri paksune ning peab olema hästi kinni tallatud.

[Kapten Trumm]

Aga mida arvata merekonteinerist keldrist? Peaks nagu hinna/ruutmeetri suhtes märksa soodsam olema? Kaua maa all vastu peaks?

On võimalik küll, osad läänes loodud "valmisvarjendid" ongi taolised.
Probleemid on
1. korrosioon, eriti kui maapinnas on vesi kõrgel (konteiner asub pidevalt märjas pinnases) või kui paigaldamisega kraabitakse värv ära
2. hermeetilsuse tagamine (et vesi ei hakkaks sisse pressima). Konteiner muidu hermeetiline pole, on "peaaegu õhukindel".

[Kriku]

Selleks, et tünnikelder kuuli peaks, peab see omama vähemalt meetripaksust tihendatud pinnasest mullet. See tähendab tünni paigaldamist ülemise äärega vähemalt 1 m maapinnast allapoole. Poolmaaaluse paigalduse korral tuleb see mulle siis ehitada "künkana" ümber "tünni".

Ja kui see on olemas, siis pole ju tähtsust, mis materjalist tünn on?

[Kapten Trumm]

Selleks, et tünnikelder kuuli peaks, peab see omama vähemalt meetripaksust tihendatud pinnasest mullet. See tähendab tünni paigaldamist ülemise äärega vähemalt 1 m maapinnast allapoole. Poolmaaaluse paigalduse korral tuleb see mulle siis ehitada "künkana" ümber "tünni".

Ja kui see on olemas, siis pole ju tähtsust, mis materjalist tünn on?

Jah, seda küll. Lihtsalt sellise paigaldussügavuse saavutamine on paras väljakutse. Kui tünni läbimõõt on nt 2,5 m (need Vesimentori "pommikeldrid" taolised on), siis korrektseks paigalduseks tuleb kaevata auk maapinnast -4,0 meetrit. Harjus paljudes kohtades tähendab see, et 2-3 meetrit on pae sisse piikamine, liivastes kohtades väga suur auk ja vesiliivaga võitlemine.

Betoonehitusel on taolist uputamist vähem ja pole vaja näha vaeva ankurdamisega. Selline tühi tünn, kui vesi tõuseb maapinnas nt -0,5 m-ni ja mis pole üldse või on nõrgalt ankurdatud, tõuseb pinnale nagu nõuka allveelaev põhjapoolusel. Korduvalt nähtud (reovee kogumismahutitega).

Siinkohal ei oska vastata, kuidas on lugu selle uputatud tünni ülerõhukindlusega.

See "meeter pinnast või pool meetrit betooni" on vajalik selleks, et tagada elementaarne kaitse käsirelvade tule eest ja kogemata tagab see ka hädavajaliku kaitse läbistava kiirguse vastu. On kole näru, kui esimene vatnik laseb oma PKM-ist puusalt teie pere seal ribadeks lihtsalt läbi lae, kuna ei viitsitud korralikult matta (või korralikku lage rajada).

[Väino]

Kui krunt jääb kahe tule vahele, siis vertikaalsuunas vast kuulid ei lenda. Aga õuel patseerivate püssimeeste eest tuleb ka varjendi sissepääsud ära peita.

[Kapten Trumm]

Kui vajalikku paigaldussügavust (niiet lae peale jääks meeter pinnast) saavutada ei õnnestu, on võimalik ka selline lahendus, et "tünni" pealne tugevdatakse näiteks betoonpaneelidega, mis toetuvad pinnasele. Sellisel juhul õnnestub vajalikud kaitseomadused saavutada vähema paksusega. Seejuures tasub silmas pidada, et kaitset pakub betooni paksus, mitte paneeli paksus - levinud õõnespaneelid pakuvad vaid väga kasinat kaitset.

Varjend on universaalne rajatis, mis ehitatakse kõikide tõenäoliste ohtude vastu, niiet ta kaitseks ka suurima eest. Olukorras, kus maailm balanseerib WWIII lävel, ei saa välistada ühtegi. Suurim/jubedaim oht, mis ähvardada võib, on tuumarelvade kasutamine ja selles kontekstis vajaks enamik varjendeid piisavat kiirguskindlust (kiirgav materjal sajab maha ka lae peale), ülerõhukindlust vajavad tõenäolistel sihtmärgialadel asuvad. Kuulikindlus ning lähedal lõhkeva laskemoona kindlust vajaks ilmselt kõik, sest tulevõitlus võib puhkeda igal pool, kus on mingi tõsiseltvõetav tee ja mõni asula.

Toon sellise näite. Nõuka tsiviilkaitses lihtradiatsioonivarjenditena arvel olnud keldrid (enamasti vundamendiplokkidest sokliga) ja eeldades maja püstiseismist keldri kohal pakkusid läbistava kiirguse vähendamist 200 korda. Eesti tööstusobjektidele 80ndatel rajatud II klassi varjendid, millel oli lae ja seinte paksus ca 60 cm raudbetooni ja peal meeter pinnast, pakkusid sama kaitseg 3000 korda. Ja noh, loogiliselt, 60 cm raudbetoonist konstruktsioon pakub üsna kindlat kaitset kuulide vastu, mitte ainult 7,62 vaid ka 12,7 vastu. Ja 10 m kaugusel lõhkevate 250 kg lennukipommide vastu.