Venemaa ootamatu rünnak

[kaugeltuuriv]

Eks nad arvasid,et Ukrainaga saavad kiiresti hakkama.Paar nädalat ja valmis,seal Kiievi all mahajäetud tankides olid isegi paraadvormid olemas nagu me teame ning netti lekkis mingi Kremli poolt valmis treitud üllitis Kiievi vabastamisest.
Eestis tundub loodetakse Kirde-Eesti venemeelsetele.Ma ei ütleks,et alust ei ole vaadates hiljuti seda KOOS olevat seltskonda või siis Stalnuhhinit näiteks.Siin on küsimus,kuidas meie Kaitsepolitsei töötab ja ega löök läbi Läti Lõuna-Eestisse poleks ju ka võimatu ja eks hübriidselt loodetakse ka seal mingeid kaasajooksikuid leida,vaadakem,mis toimub selle poligoni üle.Ma pean tunnistama,et isegi minu sugulaste hulgas,kes Lõuna-Eestis elavad on olemas neid,kes ka tegelikult Nõukogude Liitu taga nutavad.Kuigi kaotasid Venemaa vangilaagris isa ja vanaisa.
Plaan algselt oli ju rohkem ega vähem,kui endise Liidu territooriumi taastamine.Vene imperialisti peas ei ole Ukrainat olemas ja seetõttu loogiliselt nende oma,Baltikum on aga kvaliteetmärk.Noh midagi sellist mida saab Läänele nina alla hõõruda ning hõista,et Peeter I aegne aken on taastatud.

[Smith]

Iseenesest see muusikute marss on mõtlemapanev - kui luure maha magab, siis mida jõuaks meie või lätlased ette võtta, enne kui pätikari täisgaasil Tallinnas/Riias on? Tsiviilmasinatega näiteks ja tagant tuleb tõsisem kraam. Lõpuks löödaks muidugi välja kui lisajõude/moona ei saa, aga NATO riigi pealinna parlamendihoone võiksid teoreetiliselt ära võtta, sest niivõrd kiirelt liikudes on reageerimine ülimalt keeruline ja siin vahemaad väiksed. Nüüd on pätid (ilmselt?) Valgevenes. Terve maailm on näinud , et Putin neid ei kontrolli/on lausa vaenlane ja Vilniuse kesklinn on Valgevene piirist 30-40 km. Selline mõte tuli lihtsalt saunas täna, loodame , et lähevad ikka mustale mandrile.

[Health]

Terve maailm on näinud , et Putin neid ei kontrolli/on lausa vaenlane ja Vilniuse kesklinn on Valgevene piirist 30-40 km.

Amid teadsid väidetavalt seda liikumise plaani mõnda aega ette, siis aga ilmselt lekitati meelega seda neile. Leedukad said vast ikkagi omal piiril müüri valmis, sarnaselt Poolaga, seega suure hurraaga piiripunktist vast läbi ei suru. Vähemalt mitte ilma vereta. Lõpeks võib aga kõik juhtuda kuid siis vast kordub nüüd juba kindral Ühtegi kommentaar sellel teemal 2018. aastal.

Nad võivad jõuda Tallinnani kahe päevaga. Kuid nad surevad Tallinnas. Ja nad teavad seda.

https://www.err.ee/845760/kolonel-vene- ... nad-ei-saa

[Kriku]

Konkreetsel juhul oli eelhoiatus vähemalt 2 tundi, Prigožini avaldusest (enne kolmveerand kümmet õhtul) kuni Ukraina piiri ületuseni (peale keskööd). Teoreetiliselt on kindlasti võimalik, et selline seltskond pannakse Ivangorodi hoovides vaikselt kokku ning vurab ühel hetkel treilerite ja eraautodega üle Narva silla ilma mingi eelhoiatuseta. Tallinnani jääb siis 200 km, umbes 2 tundi. Kui nad selle maa ilma ühegi sunnitud peatuseta ning kriimuta maha sõidaks, oleks õigus neil tsensuurita grupi grafomaanidel, kelle arvates kogu see meie EKV on üks kasutu kirbutsirkus... Aga millegipärast ma arvan, et nii see siiski ei ole.

[Smith]

Kui nad selle maa ilma ühegi sunnitud peatuseta ning kriimuta maha sõidaks, oleks õigus neil tsensuurita grupi grafomaanidel, kelle arvates kogu see meie EKV on üks kasutu kirbutsirkus... Aga millegipärast ma arvan, et nii see siiski ei ole.

No tegelikult ei oleks ju kasutu kirbutsirkus, lihtsalt reservarmee vajab pikemat eelhoiatust ning on ju eelkõige mõeldud sõdimiseks, mitte ootamatute kiirrünnakute tõrjumiseks.

[Chupacabra]

Osadel on lahingkomplekt kodus. Selle salvedesse laadimine ja pükste jalga ajamine võtab 5 minutit?

[Kriku]

Brigaadikindral Karus:

Kuidas me aru saame, et olukord muutub Eestile ohtlikuks?

Karuse sõnul oleks üheks ohumärgiks meie piiri läheduses olevate üksuste sihikindel täitmine ja nendesse ka vana sõjatehnika suunamine. Samuti suuremõõtmeliste õppuste toimumised, kuhu on kaasatud terved diviisid ja armeekorpused. „Väga selge ohukoht on see, kui näeme, et teise ešeloni üksused hakkavad nendele üksustele, kes siin meie läheduses asuvad, nii-öelda teiseks laineks järele liikuma. Nad võivad hakata tulema nii kesk, ida, kui ka lõuna sõjaväeringkondadest. Õnneks on nii meil kui ka NATO-l võimekus selliseid asju näha.“

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12020 ... b-kasutada

[Kapten Trumm]

Lugesin läbi selle "kolme kindrali" kirjutatu (ok, üks on kol-ltn, aga see selleks) - et kuigi lihtsustatult võiks öelda, et neil ongi õigus, on siin taga mitmeid AGA-sid. Loomulikult, üks briti raskebrigaad pidevalt Eestis on parem kui lootus selle toomiseks, aga siin on veel mitmeid "agasid", mida artiklis välja ei tooda. Tahaks looda, et kirjutanud seda ise hinges siiski mõistavad, kui ei, vot siis on asjad juba kehvemini (sest nende viidataval plaanil on samuti päris suured ja nähtavad augud).

Need 2 asja oleksid (mis toetaks tegelikult GB brigaadi mitte-olemist siin):
1. meil pole seda praktikas kuskile panna (rahuaja mõistes) ja seda võimalust ei teki lähim 10 aastat kindlasti (vaadates, mis Nursipaluga toimub). Isegi kui linnak ehitada, siis harjutusalaga on endiselt tuuga. Julgeolekuolukorra teravnedes saab harjutusalade koormus vaid kasvada. Täiendava linnaku rajamine kiirkorras (jätame harjutusala praegu kõrvale) lõikab omajagu raha sellest, mida praegu enda paremaks relvastamiseks kulutame.
2. et kui Briti brigaadi saabumise vastu võib idanaaber korraldada üllatuse (sõda algab enne), siis kui eelhoiatuse puudus on probleem, siis mis segab idanaabril selle siin paikneva brigaadi vastu andmast õhu/raketilööki ja sellega muutmast seda lahinguvõimetuks. Sest selleks, et õigel ajal võssa minna, on ju samuti eelhoiatust tarvis. Kui selle brigaadi linnakusse kukub üllatusena sisse niipalju Iskandereid, mis on Luuga raketibrigaadil autode peal, siis on sinna vaja palju kiirabiautosid, tuletõrjet ja laibakotte ja mingist lahingujõust on ehk liigne rääkida.

Ühesõnaga, ma tahtsin viidata sellele, et briti brigaadi puudumisega kaasnevatele probleemidele on ka mitmeid probleeme, mis tekivad siis, kui see brigaad siia näiteks aasta-kahe jooksul saabuks. Sealhulgas selliseid, mis seavad kahtluse alla saadava sõjalise lisaväärtuse (oletame, et kisa Nursipalu ümber õnnestub mingi imenipiga vaigistada ning raskerelvade iga-nädalase kanonaadi neelavad kohalikud alla).

[A4]

See Kiili, Väli ja Kunnase artiklis toodud jutt Briti brigaadist on minu arvates nii vildakas ja totter, et muudab (vähemalt minu jaoks) pehmelt öeldes küsitavaks ka kogu ülejäänud jutu sisu adekvaatsuse.

Esiteks ei vasta minu teada tõele justkui oleks „Eesti kaitsevaldkonna juhtide pikaajaline soov on olnud veenda Suurbritannia otsustajaid, et Eestisse oleks mõistlik tuua siin alaliselt viibiv Briti diviisistaap koos diviisi üksustega“. Mina olen meie otsustajate suust võibolla ühel või kahel korral üsna ammu aega tagasi kuulnud sellelaadset teoreetilist ja ideaalmaailma kuuluvat mõtet, aga üldiselt on kõik aru saanud sellise lahenduse ebarealistlikkusest ja teatud mõttes isegi ebavajalikkusest. Sellelaadset „pikaajalist soovi“, eesmärki või poliitikat pole meie kaitsevaldkonnal kunagi olnud. Samuti pole „Eesti kaitsevaldkonna otsustajad“ kunagi seadnud eesmärgiks terve Briti brigaadi alalist Eestisse paigutamist, mistõttu ei saa ka öelda, et meil selles kontekstis jäi Vilniuses midagi saavutamata vms.

Ja põhjused on taaskord üsna praktilised: esiteks ei ole tervet Briti raskebrigaadi Eestisse alaliselt rahuajal vaja. Kui me peaksime muretsema selle pärast, et Eestis alaliselt paiknevate ja alaliselt lahinguvalmiduses olevate üksuste või sõdurite hulk on liiga väike, siis oleksime pidanud alustama näiteks sellest, et suurendada ajateenijatega väljaõppeüksuste lahinguvalmidust ning hoida pidevalt püssi all (ja omavahel roteeruvalt) näiteks mingi hulk 1. ja 2. brigaadi manööver- ja toetusüksuseid, nii et kokku oleks pidevalt püssi all u brigaadi jagu üksuseid. Jah, see oleks kah kallis ja keeruline, aga siiski lihtsamalt ja kiiremini tehtav (juhul, kui selleks reaalne vajadus üldse oleks) kui terve liitlasriigi brigaadi alaline Eestisse paigutamine.

Seetõttu on Eesti eesmärkideks viimase aasta-pooleteise jooksul olnud see, et NATO-l tekiksid tõsiseltvõetavad ja olukorrale vastavad kaitseplaanid, et liitlaste poolt Eesti kaitseks plaanitavad üksused oleksid reaalselt teada, määratud, eksisteeriksid reaalsuses, mitte paberil ja käiksid (või hakkaksid käima) Eestis regulaarselt harjutamas. Kõigi nende asjadega läks Vilniuse tippkohtumisel üldiselt üsna hästi. Lisaks on Eesti seadnud eesmärgiks tõmmata Eestisse mitte niivõrd täiendavaid liitlaste jalaväeüksuseid (mis meie enda arvukate reservpataljonidega võrreldes väga suurt lisandväärtust ei anna), vaid pigem brigaadi- ja diviisitasandi võimaldeid, mida meil endal ei ole või veel ei ole, kuid mis võrreldes üsna väikese logistilise jalajäljega võrreldes annaksid reaalset efekti. Ja ka selle eesmärgi täitmine on viimase aasta jooksul olnud üsna edukas (aga artikli kirjutanud kolmainsuse poolt miskipärast täielikult ignoreeritud) – näiteks on aasta jooksul Eesti territooriumil paiknevate UK ja USA MLRS-seadmete arv kasvanud nullilt kümnele. Keskmaa-õhutõrje üksuste arv (Hispaania NASAMS) nullist vähemalt üheni.

Aga püüame nüüd siiski korra ette kujutada, mida see terve Briti brigaadi alaline Eestisse paigutamine reaaluses tähendaks, kui me oleks endale siiski sellise ambitsioonika (kuid olemuslikult üsna tarbetu) eesmärgi seadnud. Esiteks ei oleks see tähendanud siia mitte paari täiendava jalaväepataljoni ja brigaadistaabi paigutamist, vaid ikka terve brigaadi lahingugruppi – koos kõikide teenindus- ja lahinguteenindustoetusüksustega vähemalt paari pataljoni ekvivalendi ulatuses, kokku u 4-5000 inimest koos sadade ühikute tehnikaga. Vastasel korral oleks olnud tegemist pokazuhhaga – paar lisa jalaväepataljoni, millesarnaseid on meil ka endal.

Praktikas (või õigemini teoorias) oleks seda saanud teha kahel moel a) kogu brigaadi koosseis roteerub iga poole aasta tagant nagu praegune eFP pataljon; b) üks Briti brigaad hakkakski alaliselt ja pikaajaliselt Eestis paiknema, ilma rotatsioonideta. Variant a) tähendaks, et praktiliselt peaksid Britid Eestimaa kaitseks alaliselt eraldama mitte ühe, vaid kolm brigaadi, mis siis kas paiknevad parajasti Eestis, valmistuvad selleks, või puhkavad-reoarganiseeruvad pärast lõppenud rotatsiooni. Noh, lugege ruttu kokku, mida brigaadi UK tänases maaväes üldse on, ja saab ruttu aru sellise variandi eba-adekvaatsusest.

Variant b) oleks siis Eestisse tuua ja siia alaliselt „elama panna“ üks terve Briti brigaad. Isegi kui sellel oleks mingi sügav point (aga ei ole minu arust) ja britid selleks valmis oleksid, siis tähendaks see mitte ainult uue rahuaegse alalise linnaku ehitamist tervele brigaadile, vaid ka sadade või pigem tuhandete korterite, individuaalelamute, koolide, lasteaedade rajamist Briti brigaadi liikmete peredele. See maksaks ilmselt enam mitte sadu miljoneid, vaid miljardeid, võtaks aastaid aega. Neelaks tohutult raha betooni peale – ja pole suurt vahet, kas see oleks Eesti kaitse-eelarve raha, Briti kaitse-eelarve raha või mingi NATO fond – igal juhul tohutu hulk raha taristu peale, mis mitte kunagi sõdima ei hakka ja millega võiks midagi palju targemat ette võtta.

Ja siis loomulikult harjutusväli. Kui „roteeruv“ brigaad saaks suure osa väljaõppest ära teha veel enne rotatsiooni Briti, Saksa ja Kanada polügoonidel, siis oleks juurde vaja siiski üsna palju harjutusalasid, et brigaad ja selle pataljonid poole siin oldud aasta jooksul siiski mingi väljaõppetaseme säilitaksid. Kui peaksime Eestisse paigutama alaliselt ja pikaajaliselt terve brigaadi, siis oleks ilmselt vaja ka kas täiesti uut harjutusvälja (või mõne olemasoleva massiivset laiendamist), et brigaadil üldse oleks võimalik mingi kokkuharjutatuse tase saavutada ja seda hoida (või siis jätkame Eestis alaliselt paikenva brigaadi pidevaid siirdeid tagasi Suurbritanniasse, Saksamaale või Kanadasse, et see üldse harjutada saaks?).

Aga milline on kahe kindrali ja ühe kolonelleitnanti lahendus? Tihendame pisut laiendatava Nursipalu harjutusvälja graafikut ja asi vask! Uskumatu, et sellise jutu suutsid kokku kirjutada kaks kindralit ja üks kolonelleitnant.

[Kapten Trumm]

Ja põhjused on taaskord üsna praktilised: esiteks ei ole tervet Briti raskebrigaadi Eestisse alaliselt rahuajal vaja. Kui me peaksime muretsema selle pärast, et Eestis alaliselt paiknevate ja alaliselt lahinguvalmiduses olevate üksuste või sõdurite hulk on liiga väike, siis oleksime pidanud alustama näiteks sellest, et suurendada ajateenijatega väljaõppeüksuste lahinguvalmidust ning hoida pidevalt püssi all (ja omavahel roteeruvalt) näiteks mingi hulk 1. ja 2. brigaadi manööver- ja toetusüksuseid, nii et kokku oleks pidevalt püssi all u brigaadi jagu üksuseid. Jah, see oleks kah kallis ja keeruline, aga siiski lihtsamalt ja kiiremini tehtav (juhul, kui selleks reaalne vajadus üldse oleks) kui terve liitlasriigi brigaadi alaline Eestisse paigutamine.

Taoline süsteem Soomes kasutusel on, igas rahuaja baasis (väljaõppekeskuses) on mingi kompanii-teine valmisolekuülesandega, kokku peaks seda seltskonda tõesti arvukuselt brigaadi jagu olema. Soomlaste loengust sain aru, et need "reageerijad" ongi "reageerijatena" teenistusse kutsutud, läbivad kiirendatud korras väljaõppe ja täidavadki oma valmidusülesandeid. See süsteem ei puuduta ainult maaväge, vaid ka muid väe/relvaliike. Näiteks osad ÕT üksused on ka (täpsemalt pole siin sobilik rääkida).

Taolises süsteemis on see kiirreageerimine hajutatud erinevate baaside vahel - soovides seda võimet üllatusrünnakuga neutraliseerida, tuleb VF-l ette võtta täieulatuslik rünnak baaside vastu (kus sa tead, millises kasarmus need "reageerijad" magavad). Kui valmisolekuüksus on nt Briti BCT näol koondatud ühte baasi, on see üritus märksa lihtsam (ja madalamaprofiililisem).

[kaur3]

Aga kui vastane suudab üllatada ja eelhoiatus hilineb, kui vaenaja adub, et oleme nõrgim lüli ja riskib? Oleme eelnevalt korduvalt rõhutanud vajadust suurendada liitlaste kohalolekut juhuks kui eelhoiatus jääb napiks. Tõsi, NATO ja partnerriikide luure on oluliselt täiustunud, kuid Prigožini hiljutist ettevõtmist ei osanud paraku keegi ette näha.

Huvitaval kombel võrdlevad sõjaliselt kogenud loo autorid NATO-ga sõja alustamise ettevalmistumise mahamagamist Prigo üksuse marsiga Moskva suunas. Kas toimetamise mahud ja tegevused, mis tähelepanelikule silma jääksid, ei ole mitte võrreldamatud? Ukraina vastase sõja näidikud olid punases 4 kuud enne sõja algust oktoobris 2021. Autorite Prigo väide on vale, sest sellest teati ette nii palju kui teati. Vt lingi taha. Seni kuni Prigo tatsab mööda Venemaad ringi, mõned päevad tagasi Piiteri VF-Aafrika foorumil, ei ole selge mis seal tegelikult toimus. Võib-olla sõitiski mehel paar päeva varema katus ära ja jooksis tähelepanelike radarisse. Aeg annab arutust, kuid 3 autorit panid väitega natuke(?) puusse ja järgnev mõttekäik valel alusel jätab halva maigu. Lõpuks ei saagi aru, kas tuleb panustada luuresse, jalaväemiinidesse või ümber kirjutada täna kehtivad sõjaväelaste ametikohtadele määramise põhimõtted.

https://www.nytimes.com/2023/06/24/worl ... rning.html

[Kapten Trumm]

Ukraina puhul oli tegemist täieulatusliku sõjaga - siin näikse kummuvat lausa meil praegu kõige aluseks olev arusaam, et vastane suudab suuri (st armee tasandi) pealetungioperatsioone võtta ette päevade raamistikus. Kus see Ukrainas oli? Trall vägede kogunemise ja harjutamisega käis aasta ette.

Siiski Prigo tegevused on midagi muud ja VF aktsioon ei pruugi olla täiemõõduline sõda. Võib olla ka midagi vähemat. Ja tõenäoliselt on tõsi ka see, et Prigo aktsioonile meil eelhoiatust polnud. Olukorras, kus sõjapiirkonna tagalas sebivad brigaadid ja pataljonid sinna-tänna ja neil pole alati silti küljes, pole praktilisi võimalusi hunti lambast eristada. Ja paistab, et siin oli tubli annus ka venelikku mütsiga löömist ja emotsioonide üle keemist.

[kaur3]

Akf Trumm:

VF aktsioon ei pruugi olla täiemõõduline sõda. Võib olla ka midagi vähemat.

Ehk mis? Palun näiteid silmaringi laiendamiseks.

[mart2]

Akf Trumm:

VF aktsioon ei pruugi olla täiemõõduline sõda. Võib olla ka midagi vähemat.

Ehk mis? Palun näiteid silmaringi laiendamiseks.

Ei kavatse kapteni-härra eest vastata, kuid mina sain nii aru, et peeti silmas eraldusmärkideta Girkini grupi Slovjanskisse sisenemist?

[Chupacabra]

Eestis ei ole võimalik linna bussitäie automaaturitega vallutada.