Lääne vs. idabloki lennukid

[Kapten Trumm]

Refraseerin - et avastamiskaugus sõltub suuresti antenni suurusest. See kehtib nii vanade kui ka uute, AESAde kohta. Kerge hävitaja nõrkuseks jääb vältimatult pisike radar.

Tänapäeval enam mitte, kuna AESA ja PESA puhul saab tegelikult vastuvõtja või osa vastuvõtjast paigutada tiiva esiserva, mis võtab maja radoomi suuruse piirangu.

Eks see suuruse probleem jääb ikka, kaugemale kiirgamiseks on vaja rohkem kilovatte, lõpuks sulab emitter üles. Selle jahutamisel on omad piirangud jne, sestap kui soovitakse tunduvalt suuremat kaugust, tuleb ühel hetkel see "radoom" ikkagi suurem panna. Kuna aga ülehelikiiruste puhul on oluline nn pindalade reegel, siis ei saa lennuki nina ülejäänud kerest suuremaks teha.

[Kilo Tango]

...

Eks see suuruse probleem jääb ikka, kaugemale kiirgamiseks on vaja rohkem kilovatte, lõpuks sulab emitter üles. Selle jahutamisel on omad piirangud jne, sestap kui soovitakse tunduvalt suuremat kaugust, tuleb ühel hetkel see "radoom" ikkagi suurem panna. Kuna aga ülehelikiiruste puhul on oluline nn pindalade reegel, siis ei saa lennuki nina ülejäänud kerest suuremaks teha.

Eks suuremale lennukile saab alati panna suurema radari, kuid siinkohal juhin tähelepanu, et KUI radari elemendid on jaotatud laiali nii nagu AESA radarite puhul, siis on ka igal elemendil oma kiirgur, mistõttu sellist ühe kiirguri ülekoormamise probleemi ei esine.

[Kapten Trumm]

Sõltumata neist finessidest, vaata kui suur on tänapäeval ikka 500 km nägemisulatusega radar. Kui maapealse radari puhul võiks vabandada, et suurus ja kaal on sekundaarsed, siis näiteks AWACSi radar on samamoodi eramaja suurune. Kui see kõik õnnestuks kuskile 1 m3 mahu sisse toppida, siis oleks elu lausa lill ning AWACSi saaks igast ärilennukist teha.

AESA jah nihutab neid piire vähe kaugemale, aga hävituslennuki sisse sobiva radariga on see piir juba suht lähedal, progoosin, et üle 300 km mõne m2 märgi vastu ei venita ka sealt välja.

Nõuka lennuväes, kus laiemas kasutuses võimsamate radarite kogemus napp oli, juhtus MiG-23 tulekuga igasuguseid lugusid, küll läks see radar põlema, küll lendas see klaasplastist ninakoonus lennu ajal suure pauguga tükkideks (ju siis kuumenes ja kärssas piisavalt). Eks seltskond oli harjunud MiG-21 tüüpi pisiradariga ja "kõrvetas" sellega liigselt, andamata mahti jahtuda. Ja eks konstruktoritel võis ka nappida ekspluatatsiooni kogemust ja ei suudetud ette näha seda, mida praktilises elus juhtub.

[Marvin]

Sõltumata neist finessidest, vaata kui suur on tänapäeval ikka 500 km nägemisulatusega radar. Kui maapealse radari puhul võiks vabandada, et suurus ja kaal on sekundaarsed, siis näiteks AWACSi radar on samamoodi eramaja suurune. Kui see kõik õnnestuks kuskile 1 m3 mahu sisse toppida, siis oleks elu lausa lill ning AWACSi saaks igast ärilennukist teha.

Näiteks Erieye ongi ju ärilennukile kruvimiseks tehtud ning tulemuseks on GlobalEye, mis ongi Bombardieri ärilennuki platvormile ehitatud. Pöörlev antenn E-3 stiilis on anakronism ning läheb koos E-3 asendamisega E-7 Wedgetailiga ajalukku. Türklaste Wedgetail on ka Eesti kohal toimetanud.

[Kapten Trumm]

SAABi müügimeeste flaieris claimitud näitajad pole kogu (ega ka ainus) tõde
Sentry radari näitajad on ka tunduvalt paremad, kõikides distsipliinides, kaugus, sihtmärkide arv, segamiskindlus jne.
Tasuta lõunaid ei ole.

Kui samaväärne üritus oleks tehtav taolise lapakaga mingi kahemootorilise ärilennuki peal, siis oleks need hiigelkallite kulude ja meeskondadega E-3d ammuilma vanarauda läinud, põhinevad need ju ürgvanal Boeing 707-l.

[Soobel]

F16 on kõva sõna küll, aga kuidas on vene õhutõrjega? Nende S300 ja 400 kaugmaa kompleksidega? Kas on rakette, millega nende sihtimisradareid maha võtta väljastpoolt nende komplekside tuleulatust?

[pwn13]

F16 on kõva sõna küll, aga kuidas on vene õhutõrjega? Nende S300 ja 400 kaugmaa kompleksidega? Kas on rakette, millega nende sihtimisradareid maha võtta väljastpoolt nende komplekside tuleulatust?

https://en.m.wikipedia.org/wiki/AGM-88_HARM

[kalvis]

F16 on kõva sõna küll, aga kuidas on vene õhutõrjega? Nende S300 ja 400 kaugmaa kompleksidega? Kas on rakette, millega nende sihtimisradareid maha võtta väljastpoolt nende komplekside tuleulatust?

Üks F-16 headest omadustest ongi võimekus radarivastaste pommidega õhutõrje maha võtta. Kuigi paar ekesemplare kohandatud MIG pidi olema, mis võimaldab, on MIG radar nii vilets, et saab maha võtta olles ise õhutõrje laskeulatuses. Praegu ei julge Ukraina väidetavalt lennukitega niinaljalt vene õhutõrjet maha võtta.

[Ahhaa]

On Ukrainal üldse lennuvälju kuskohast kannataks jätkusuutlikult neid F-16 rindel opereerida, seni vist venelased sellised objektid välja nuhkinud ja rakettidega ära kahjustanud. Kiievi propaganda küll väidab kuidas 10-st raketist-droonist 9 võetakse alla aga aegajalt lipsab sisse uudiseid, kuidas see suhtarv päris nii ilus ei olevat, pigem 10-st 7 olevat hea päev ja mitte iga päev ei ole hea päev - süüdi olevat lääs, kes ei lubas sõda toetada aga endiselt ei tarni piisavas koguses ja tempos õhukaitset peale.

Kas polnud juba kevadel juttu ühe USA kndraliga, kelle nägemuses F-16 ei ole lennumasin, mis antud sõjas pööret saaks tuua, venelaste uuemate lennukite-rakettide jaoks olla F-16 lihtne sihtmärk, ja Ukraina õhuülekaalu tekitamiseks nendest F-16 lihtsalt ei piisavat.
Samas Kiievi prisma läbi, kus Kiiev peab ka pärast sõda oma militaari majandama, kus vene sõjatehnikale enam mõistetavalt panustada ei saa ning vajalik tuleks soetada läänest, on ehk täna kõige parem aeg pitsitada läänest välja maksimum, sest saadakse kõik alates väljaõppest, lennukitest kuni relvastuseni tasuta, sõja lõppemise järel enam ei tarvitseta suurt midagi tasuta jagada.

Suuremas pildis võib Ukraina-Venemaa sõja kõige suurem võitja olla USA relvatööstus, kus suur osa täna Ukrainasse loovutatavst relvastusest on moel või teisel seotud USA-ga, kus loovutajariigid teevad lepinguid ja saavad hüvesid USA relvatööstuselt uue relvastuse soetamiseks. USA jaoks on see märkimisväärne mõju kasv euroopas, tulevasteks aastakümneteks on suur osa riike seotud USA relvastusega, koos vastavate poliitiliste mõjude ja piirangutega.

[Kriku]

Kas polnud juba kevadel juttu ühe USA kndraliga, kelle nägemuses F-16 ei ole lennumasin, mis antud sõjas pööret saaks tuua

Seda ütles ka Jaak Tarien: https://www.err.ee/1608868976/tarien-ha ... -imerelvad

venelaste uuemate lennukite-rakettide jaoks olla F-16 lihtne sihtmärk

Selle kohta ootan viidet.

[Kapten Trumm]

Kuidas saab umbes 3 m2 peegelduspinnaga F-16 olla "lihtne sihtmärk" umbes 20 m2 peegelduspinnaga Su-35 jaoks?
Aga see on muidugi õige, et antud lennukite andmine on järjekordne "ei ela, aga ära ei sure" tüüpi lääne abi.
Neid pilootide koolitusi saanuks alustada juba rohkem kui aasta tagasi, see et sadakond amortiseeruvat NSVL lahingulennukit kaua ei lenda.

[Kapten Trumm]

Nõukogude ja Vene doktriinis oli piloodil endal vähe otsustamisõigust, juba lennuki disain on selline, et tal on vähe visuaalset vaateavarust – kokpit ei ole nii lahtine, ta radar ei näe nii kaugele – põhiline, et tal on raadioside ja talle öeldakse maa pealt, mis ta peab tegema. Lääne kontseptsioonis on piloodil palju rohkem iseseisvust, vabadust, pluss tal on palju rohkem informatsiooni, ta näeb rohkem, ta radarid ja sensorid on paremad – tema on keset lahinguvälja, tema saab ise otsuseid teha," selgitas Tarien.

Selles osas ma kahtlen Tarieni jutus. Vene doktriini ei maksa laiendada UKR peale. Seepärast 10-kordses enamuses VF õhujõud pole suutnud õhuülekaalu kehtestada, et UKR, vastupidi, kasutab vene tehnikat "lääne" (õigemini Skandinaavia) moodi.

Mis seal venelaste tegemisi meenutab, on nn õhuvaritsused, mida NSVL PVO edukalt Vietnamis ja Lähis-Idas kasutas. Mõne näiliselt eksinud lennuki kui kerge saagiga meelitatakse vastane vajalikku kohta, kus maapealse ÕT poolt ootamatult tuli avatakse. Seda on UKR korduvalt ka kasutanud.

Ja loomulikult, UKR halvemuse üks "alustalasid" on toimivate A2A keskmaa/kaugmaa rakettide puudumine, mis venelastel on olemas. Vastavalt siis R-77 ja R-37. Viimane muide, on muidu MiG-31 relv, kuid mis on adapteeritud Su-27 tüüpi masinatele. Selle laskekaugus on 300 km. Kuid enne AIM-120 allajäämise kuulutamist tuleb arvesse võtta, et tegemist on raske, peamiselt pommitajate ja tiibrakettide vastu mõeldud raketiga, mille eduvõimalused korraliku hoiatussüsteemiga hävitaja vastu on napid (eeldusel, et piloot seda märgata suudab). Tegemist on raketi R-33 edasiarendusega, mis omakorda on nõuka versioon jänkide AIM-54 Phoenixist. Ameeriklased seda raketti peale F-14 käigust mahavõtmist näiteks F-18 peale arendama ei hakanud.

AIM-54 kogus omal ajal kuulsust sellega, et oli toona esimene A2A rakett, millega (F-14) lasi üheaegselt kuue erineva sihtmärgi pihta, mis asusid eri kõrgusel (kuid radari tööpiirkonnas).

[kmeesk]

Millalgi mingi vene piloot, kes oli langenud vangi Ukrainlaste kätte, siis tema võrdlus F16 vs vene paremad lennukid oli nii, et vene lennukite jaoks on olukord üsna nutune. F16 näeb venelaste lennukit ja lukustab oma raketi ära ja laseb raketi teele ning lahkub samas, kui venelasel on lukustumise protsess alles poole peale jõudnud selleks ajaks. Mis tähendab tõenäoliselt F16 ilmselt kaotab ennast vene lennuki radarilt ennast enne ära, kui see lukustamisega lõpule üldse jõuda saaks.
Selline niivõrd negatiivne hinnang vene lennukitele oli vene poole üsna kogenud piloot, kes omab isiklikku kogemust ja ülevaadet, mida kujutab endast vene õhuvägi reaalselt.

[Chupacabra]

Reznikov kutsub F-16 piloote liituma Võõrleegioniga
https://twitter.com/JayinKyiv/status/16 ... 6981958666

[Gideonic]

Reznikov kutsub F-16 piloote liituma Võõrleegioniga
https://twitter.com/JayinKyiv/status/16 ... 6981958666

Tahtsin ennem sama postidada, aga kui jälgida siis Jay on lihtsalt aprillikuu uudise ülesse soojendanud (muidugi teame et küllap neil huvi on)