Demograafia

[Kriku]

Veelkordne tõestus valdavalt kolkliku mõtlemise kohta.

See ei ole sildistamine?

Meelega tehtud. Samamoodi nagu sinu "ei usu" tüüpi vastused.

Jäta nüüd... Kui mingi väite põhjenduseks oma elukogemust tuuakse, siis siin teemas polegi sellele suurt midagi muud vastata.

[Kilo Tango]

Mitte kellegi alusväärtus ei ole kunsti kogumine.

Seda ei olegi keegi väitnud. Otsus eelistada kunsti kogumist lapse saamisele lähtub inimese väärtussüsteemist, see oli väide. Kas sa tõesti pole sellega nõus?

Ma ei ole selle vastu kunagi vaielnudki. Vaidlus (mille sisust sa vist pole siiani aru saanud) käib selle üle, kas see väärtussüsteem on jäik ja ajas muutumatu või on see dünaamiline ja sõltub majanduslikest oludest. Viimase väite tõesuse kohta on terve hulk teadust tehtud. Vt. näiteks Ingleharti väärtuste muutuse teooria või arenguökonoomika. Maksude kehtestamine ja maksudünaamika muudab väga oluliselt seda, milliseid valikuid inimesed langetavad. Selle vastu vaidlemine ei ole tõsiselt võetav lähenemine ega faktidega kooskõlas.

Nüüd, vastuseks väitele, et meil pole piisavalt andmepunkte. Näiteks vanemahüvitamise maksma hakkamine 2004 suurendas sündivust Eestis oluliselt (suurenemine on hästi näha ka võrreldes Lätiga, kus sellist vanemahüvitist ei olnud). Just 2004 toimus suurem lahknemine ja see vahe on enam-vähem püsinud kuni Lätis hakkas kehtima sarnane emapalk 2008 (mis on õnnetu aasta majanduslikult ja lõi Lätis tugevalt sündimuse pihta, kuna vanemahüvitise ülempiiri vähendati juba järgmisel aastal järsult 500 latini).

Kokkuvõte Praxise uuringust vanemahüvitise kehtestamise mõjust (https://www.praxis.ee/wp-content/upload ... ekanne.pdf):

Kokkuvõtvalt vanemahüvitise mõjudest
• Suur absoluutne ebavõrdsus, nt 2009. a 18 kuu jooksul brutosumma: min 78 300 kr vs max 553 122 kr
– Suhteline ebavõrdsus sama, mis tuludel ühiskonnas
• Sünnitajate hulgas kasvanud kõrgema haridusega, kõrgema palgaga, varem töötanud naiste hulk ja osakaal
– Kõrgemapalgalistel suurem motivatsioon sünnitada
– Suurendanud naiste motivatsiooni enne lapse sündi töötada
• Kõrgema sissetulekuga naised suurendasid sünnitamist: nii esimene, teine kui kolmas laps
– VH kvantitatiivset mõju raske hinnata, min 3-4% sündidest 2004-2007
• “Tiheduspreemia” mõjul on kasvanud järjestikusedsünnid vahega kuni 2,5 aastat
• Lühiajaliselt on vähendanud kõrgemapalgaliste naiste samaaegset töötamist
– Pikemaajalist mõju ilmselt ei ole naised naasevad tööturule

Tähelepanu: ma ei väitle praegu selle üle, kas vanemahüvitis on proportsionaalselt kallis või odav meede. Jutt on sellest, et kas inimeste väärtushinnanguid saab majanduslike hoobadega laste saamise suunas mõjustada ja siinkohal on vastus ilmselge jah. Samuti on meil nii Eesti, kui ka teiste Euroopa riikide peretoetuste või nende mitte maksmise kohta piisavalt võrdlevaid andmeid, et saada andmepunkte, mille põhjal oma mudeleid koostada.

Kui inimesed ei taha aru saada, et põhiosa inimesi toimetama panevatest motivaatoritest on majanduslikud ja et ainsad motivaatorid, mida me (juhuslikult) praktiliselt juhtida saame on samuti majanduslikud, siis jäägu nii.

Esimest väidet ei suutnud sa põhjendada (ootuspäraselt, sest see ongi väga kahtlane väide). Teine aga võib õige olla. Just seetõttu ma suhtungi jätkuva skepsisega naiivsetesse katsetesse demograafiat juhtida.

Mina ei peagi siin midagi tõestama. See, et inimeste peamised motivaatorid on majanduslikud, on nii ilmne, et selle eitamiseks peab päris pime olema. Kui sa just väga soovid, siis väärtushinnangute ja nende muutumiste kohta (muu hulgas majanduslikel põhjustel) on selline kena maakeelne ülevaade: https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-conte ... a_2019.pdf

Kus muu hulgas väidetakse järgmist:

Seega, kuigi individualism on positiivselt seotud riigi majandusliku arengutasemega, ei tähenda see, et individualism mõjutab majanduse arengut. Pigem on individualism lihtsalt majandusliku arengu kõrvalprodukt.

Valdavas osas riikides on kasvanud postmaterialistlikke väärtusi toetavate inimeste osakaal käsikäes riigi majandusliku jõukusega, samal ajal kui majanduslangus ja sellega kaasnev ebakindlus tugevdavad elujäämisega seotud materialistlikke väärtuste rolli ühiskonnas.

Mis on täpselt vastupidi sellele väärtusmudeli muutuse pildile, mida sina endale ette kujutad. Tule nüüd veel väitma, et valdav osa inimese motivaatoritest ei ole majanduslikud. Kuidas saabki see nii olla, kui valdav osa otsustest, mis inimene oma elu jooksul teeb, sisaldavad suuremal või väiksemal määral majanduslikku parameetrit ja on majandusliku võimekusega tihedalt seotud. Näiteks minu väärtuspildi pealt tulenevate huvide hulka võiks kuuluda vanade sportautode kogumine, kui see mul võimalik oleks. Samas, kui keegi teeks olulisi pikaajalisi maksusoodustusi vanade luksusautode kogujatele Eestis, ma ehk isegi mõtleks ja mängiks osa oma huvisid ümber. Üleüldse on sellised näited (kunstikogu, luksusautod) suhteliselt ekstreemsed. Valdava osa kodanike motivatsioonid on palju banaalsemad. Inimesed kadestavad pigem sõbra seinasuurust telekat, mida nad endale lapse pärast lubad ei saa. Ja sellise kadestamise tasakaalustamine ongi ju kogu selle asja point. Väide, et sellise kadestamise tasakaalustamine ei too muutusi on nõder ja ei kannata mitte mingisugust kriitikat.

[Kriku]

Vaidlus (mille sisust sa vist pole siiani aru saanud) käib selle üle, kas see väärtussüsteem on jäik ja ajas muutumatu või on see dünaamiline ja sõltub majanduslikest oludest.

Ei, selle üle ei käi vaidlust. Mitte keegi pole siin teemas kirjutanud, et väärtussüsteem on ajas muutumatu ning akf Fucs ekstra tõi välja selle muutumise. Jah, see dünaamika sõltub osaliselt ka majanduslikest oludest.

Maksude kehtestamine ja maksudünaamika muudab väga oluliselt seda, milliseid valikuid inimesed langetavad. Selle vastu vaidlemine ei ole tõsiselt võetav lähenemine ega faktidega kooskõlas.

Ka selle vastu ei ole ju keegi vaielnud. Nagu ülal kirjutasin:

väärtussüsteemist lähtuvaid elustiili puudutavaid otsuseid saab soovitud suunas maksudega mõjutada ulatuses, mille piirid seab isiku võimalus maksupiirkonda vahetada, et senist elustiili jätkata.

Tähelepanu: ma ei väitle praegu selle üle, kas vanemahüvitis on proportsionaalselt kallis või odav meede. Jutt on sellest, et kas inimeste väärtushinnanguid saab majanduslike hoobadega laste saamise suunas mõjustada ja siinkohal on vastus ilmselge jah.

Sellest, et vanemahüvitis suurendas sündivust, ei saa niimoodi automaatselt järeldada, et see muutis väärtushinnanguid, sest sündivust mõjutavad teiste tegurite hulgas nii väärtushinnangud kui pere majanduslik olukord. Väärtushinnangute muutust tuleb ikkagi eraldi uurida. See ongi põhjus, miks ma arutelu alguses kirjutasin, et kogu see asi väljub majandusteaduse raamidest.

Oled sa tegelikult lugenud mõnd uuringut, milles konkreetselt käsitletakse väärtushinnangute muutumist reaktsioonina maksude muutumisele või seilad tundmatutes vetes nagu ajaloo puhul?

Kui inimesed ei taha aru saada, et põhiosa inimesi toimetama panevatest motivaatoritest on majanduslikud ja et ainsad motivaatorid, mida me (juhuslikult) praktiliselt juhtida saame on samuti majanduslikud, siis jäägu nii.

Esimest väidet ei suutnud sa põhjendada (ootuspäraselt, sest see ongi väga kahtlane väide). Teine aga võib õige olla. Just seetõttu ma suhtungi jätkuva skepsisega naiivsetesse katsetesse demograafiat juhtida.

Mina ei peagi siin midagi tõestama. See, et inimeste peamised motivaatorid on majanduslikud, on nii ilmne, et selle eitamiseks peab päris pime olema.

Jah, muidugi sa ei pea mitte midagi tõestama. Foorumis oma seisukohtade avaldamine ja nende põhjendamine on rangelt vabatahtlik.

Kui sa just väga soovid, siis väärtushinnangute ja nende muutumiste kohta (muu hulgas majanduslikel põhjustel) on selline kena maakeelne ülevaade: https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-conte ... a_2019.pdf

Kus muu hulgas väidetakse järgmist:

Seega, kuigi individualism on positiivselt seotud riigi majandusliku arengutasemega, ei tähenda see, et individualism mõjutab majanduse arengut. Pigem on individualism lihtsalt majandusliku arengu kõrvalprodukt.

Valdavas osas riikides on kasvanud postmaterialistlikke väärtusi toetavate inimeste osakaal käsikäes riigi majandusliku jõukusega, samal ajal kui majanduslangus ja sellega kaasnev ebakindlus tugevdavad elujäämisega seotud materialistlikke väärtuste rolli ühiskonnas.

Mis on täpselt vastupidi sellele väärtusmudeli muutuse pildile, mida sina endale ette kujutad. Tule nüüd veel väitma, et valdav osa inimese motivaatoritest ei ole majanduslikud.

See on ju lihtsalt taaskord Maslow püramiidi ümberjutustus: kui kõht täis ja tuba soe, siis hakatakse rohkem tähelepanu pöörama ka muudele väärtustele. Jah, nii primitiivsel kujul muidugi mõjutab majandus kahtlemata tugevalt väärtushinnanguid, aga viimastel lehekülgedel oleme arutanud olukorda, kus indiviidil on juba kõht täis ja tuba soe ning valitakse, millele sellest üle jäävat raha kulutada. Ise sa tõid selle erinevuse välja

[Kapten Trumm]

Kuigi see sünnitusealiste naiste arvu langus on täiesti tõsi, siis tänast madalseisu saab seletada ka üldise ebakindlusega, mis toimub. Vaieldamatult lisab see probleemile puid alla. Poliitiline ebakindlus (järsku läheb sõjaks), majanduslik ebakindlus (homme oleme äkki kuuse all) koosmõjus.

Nii ühiskonna huvides olen ma nõus leppima, et see lisaraha kaob, aga ärritab siinkohal mind RE valelikkus (olen pikka aega RE valija olnud), kes enda valitsuses püsimise huvides läks selle toetuse tõusuga sügisel kaasa ning koalitsiooni saades kukkus seda kohe kaotama, tegemata valimiste ajal sellest poole sõnaga juttugi. Labane poliittehnoloogiline trikk, mida haritum valijaskond (pean end ka sinna kuuluvaks) ei pruugi andeks anda (sama jutt käib ka nende üleöö vajalikuks osutunud maksutõusude kohta). Tegelikult antud kursi jätkusuutmatus pidi sügisel juba teada olema ja üllatunud nägu teha oleks rumal.

Kui Kaja Kallas oleks enne valimisi seda selgitanud, et sõbrad, meil on ees rasked valikud, siis minu eelistust poleks see muutnud ja ilmselt aktsepteeriks neid koormisi ka parema meelega. Aga see, et valijat peeti päris idioodiks ja mängiti loli mingi RahMini prognoosi teemal (imet ei juhtunudki), see ärritab. 3,5 pärast võib tulla uus maks ja selle nimi on äkki kättemaks? Ja loomulikult taolised valija idikaks pidamise katsed vaid suurendavad igasugu populistide kaalu.

[2korda2]

Sündimiste ja majandusliku toimetuleku seos on väga lihtne - majandusliku toimetuleku kadudes (või siis hirmus selle kadumise ees- täna meil aktuaalne) langeb sündivus kiiresti, kui raha juurdepumpamisel tõuseb vähe.

Kui see väide kehtib (võib-olla kehtibki, mõned märgid sellest on), siis on meie hääbumine paratamatu. Majandus on tsükliline ja seega on kriise ka tulevikus. Me võime pappi peale pritsida piiritult aga kui iga kriisi järel me vaatamata suuremale rahale enam kriisieelset sündivuse taset saavutada ei suuda, siis ...

Kilo Tango,
majanduslike hoobadega on kindlasti võimalik inimeste käitumist teatud piirides juhtida. Seda pole keegi eitanud (loe: maksud panevad sead lendama). Mudeldada saab ka igasugu asju (siinkohal tervitused Datafruiti kontorile, kus andmete pealt igasugu põnevaid asju mõõdetakse/otsustatakse/tehakse *). Sõltuvalt kasutatavate andmete iseloomust ja mudeli keerukusest on tulemuste usaldusväärsus erinev.
Ma olen siin korduvalt küsinud aga vastust pole saanud: kas keegi palun tooks välja lasterikaste perede toetuse eelnõude/seletuskirjade seest välja:
a. milliste mudelite järgi leiti just kehtestatud määrad;
b. milliseid tulemusi (sündivuse kasv) need mudelid prognoosisid.
Näiteks viimane lasterikaste perede toetuste järsk tõus. Meil oli meede olemas 5 aastat. Peaks olema piisavalt andmeid, et mudeldada suhteliselt täpselt muudatuse mõju (meede ise ju oluliselt ei muutunud).

Kui nüüd aga tahetakse sisse tuua täiesti erinev meede, mille jaoks usaldusväärseid algandmeid pehmelt öeldes napib, siis sellise mudeli usaldusväärsust ma eriti kõrgeks ei hindaks.

* - kel on huvi andmete ja andmeanalüüsi kasutamise võimaluste kohta ja on võimalik Kristjani loenguid TTÜs kuulata, siis tugev soovitus. Näituseks sain ma tema kaudu teada mida tähendab ilmaprognoosis "homne temperatuur on vahemikus 10-15 kraadi".

PS. Mina sel korral RE-d ei valinud (varem on seda küll korduvalt juhtunud), mistap ei tunne ennast ka petetuna. Mina valisin jõudu, mis juba enne valimisi rääkis avatult probleemidest riigieelarvega.

[Kilo Tango]

...
Ma olen siin korduvalt küsinud aga vastust pole saanud: kas keegi palun tooks välja lasterikaste perede toetuse eelnõude/seletuskirjade seest välja:
a. milliste mudelite järgi leiti just kehtestatud määrad;
b. milliseid tulemusi (sündivuse kasv) need mudelid prognoosisid.
Näiteks viimane lasterikaste perede toetuste järsk tõus. Meil oli meede olemas 5 aastat. Peaks olema piisavalt andmeid, et mudeldada suhteliselt täpselt muudatuse mõju (meede ise ju oluliselt ei muutunud).
...

Aga selle üle olen minagi siin korduvalt kaevelnud, et enamus sedalaadi otsuseid ei käi mitte andmemudeli, vaid mudeli "parteijuhil tuli idee" alusel. Ehk siis tehakse valimiskampaania, kuulutatakse kõik seal välja öeldu pühaks ja topitakse nii palju kui saab koalitsioonilepingusse ilma analüüsimata, mis selle pikaajalised mõjud on. Vähemalt mina ei ole neid analüüse näinud ja ilmselt ei leia sulle neid ka mitte keegi teine milnetis.

[Kapten Trumm]

Mina küsiks, et mis on selle lastetoetuste tussovka sõnum laiemale publikule (õigemini kuidas publik seda tajub)?
Minuarust lihtne - kui riigil on vaja kokku hoida, siis võib tuimalt vaiba alt tõmmata. See omakorda paneb jälle puid alla sellele majanduslikule ebakindlusele. Ehk poleks pidanud üldse seda lauale panema, kui on näha, et välja ei vea.

Seejuures, pange tähele - pensionite kallale minna ei julgeta, 400 tuhat valijat on kaalukas jõud. Aga mõnikümmend tuhat 3 ja enama lapsega peret- neid võib poliittehnoloogiliselt üle lasta, niiet silm ei pilgu.

[Fucs]

kas keegi palun tooks välja lasterikaste perede toetuse eelnõude/seletuskirjade seest välja:
a. milliste mudelite järgi leiti just kehtestatud määrad;
b. milliseid tulemusi (sündivuse kasv) need mudelid prognoosisid.

Meil tehakse üsna tihti mingi asi mingitel segastel asjaoludel valmis (vahel võib sõnaselgelt ütelda, et keeratakse mingi s*tt alustuseks kokku), no ja siis mitu aastat uuritakse ning kirjutatakse analüüse ja aruandeid, et kas on s*itt või ei ole, miks on või ei ole, kas õnnestus või ei õnnestunud ... ja vahepeal "arendatakse" midagi edasi.... ja siis jälle uuritakse ... ja lõpuks jõutakse samasse kohta tagasi, kust alustati...

Näiteks viimane lasterikaste perede toetuste järsk tõus. Meil oli meede olemas 5 aastat. Peaks olema piisavalt andmeid, et mudeldada suhteliselt täpselt muudatuse mõju (meede ise ju oluliselt ei muutunud).
...

2022
SUUR ÜLEVAADE I Laste ja perede toetamine Eestis
https://eestielu.goodnews.ee/suur-uleva ... ne-eestis/

Seal kerida allapoole, kuni:

KAS EESTI PERETOETUSED ON AIDANUD KAASA SÜNDIDE ARVU TÕUSULE?
...
...

Ka väiksematele lapsetoetuse tõstmistele on järgnenud väike tõus sündimuse kordajates, kuid kõige selgem mõju sündide arvule oli lasterikka pere toetusel – pärast selle loomist 1. juulil 2017, mil tõusis märkimisväärselt kolme- ja enamalapseliste perede toetus, sündis 2018. ja 2019. aastal enam kolmandaid ja järgmisi lapsi kui varasemalt. Seda nii laste arvult kui osatähtsuselt kõigist sündidest. Arvestades sünnitusealiste naiste arvu langust, on vaatamata kaks aastat kestnud tervisekriisile, kolmandate ja järgmiste laste arv ning osatähtusus kõigist sündidest püsinud kõrgem, kui oli enne toetust.

[2korda2]

Fucs,
just see lasterikaste perede toetus ja 3. laste sündivuse graafik on väga head näited, kuidas on võimalik kasutada andmeid valesti ja saada "endale soovitud tulemus".
Graafik näitab selgelt, et 2017 algusest sisse seatud lasterikka pere toetuse järel kasvas 3. laste sündivus aastatel 2018-2019 tubli 500+ lapse võrra. Kelle agendaks on "suurem lasterikka pere toetus toob meile rohkem kolmandaid lapsi", prognoosib selle 500+ kenasti lõpmatusse välja ja saab öelda: meede on igati õigustatud.
Kes aga võtab sellesama aegrea pisut pikemalt (2016 - 2022) ette saab öelda, et 2022 aastaks on kolmandate laste sündide arv langenud ikkagi alla meetme käivitamise eelset taset ja seega oli 500+ täiendavat sündi pigem lühiajaline paisu taha kogunenud ressursi vabastamine. Iga-aastaselt peale tulevate perede hulk aga ei võimalda ligilähedaseltki sellise ulatusega mõju.
Nüüd viimatise tõusu eel olid juba need andmed kõik sisuliselt teada (no 2022 lõppseis veel täpselt teada ei olnud aga trend oli kindlasti paigas). Sellises olukorras "paneme 350EUR juurde" otsusel peaks olema pisut rohkem liha all kui "suur juht otsustas".

PS. Sõda jõudis 2022 sünde mõjutada vaid viimase paari kuu ulatuses, EURIBORi tõus jäi üldse hiljaks (6m EURIBOR oli negatiivne veel juuni alguses). Jäävad ainult energia ja toidukorvi hinnad - seal hakkasid muutused tõesti 2021 viimasest kvartalist (ehk mõju vähemasti poole 2022 aasta ulatuses).

[Kilo Tango]

...

Tänan. Mul on enne kommenteerimist üks täpsustav küsimus.
See rahvuslik maks laste mitteomamise eest, mida sa keeldud lastetusmaksuks nimetamast, on ainuke meede ja mingit lisapensioni laste arvu pealt ei planeerita?
Siin läks vahepeal suuremaks andmiseks just seoses pensionitega.

...

Leidsin ilmselt su küsimise üles.
Ei. Laste sündimist pensionidega mõjutada ... ma ei usu hästi sellesse, sest see on nii pika tulevikuga teema <30-se jaoks, et see ilmselt ei ole eriti suure mõjujõuga argument. Tunnetuslik NPV on liiga väike selle jaoks

[Smith]

Seejuures, pange tähele - pensionite kallale minna ei julgeta, 400 tuhat valijat on kaalukas jõud. Aga mõnikümmend tuhat 3 ja enama lapsega peret- neid võib poliittehnoloogiliselt üle lasta, niiet silm ei pilgu.

Võin Trummi viimaste postitustega nõustuda.

Ebakindlus on teemaks praegu igal sammul: pandeemia, sõda, lastetoetust vähendatakse, küttepuud järsku hingehinnaga, elekter hingehinnaga, võtke laenu ja pange paneelid (eesti energial oli lausa ilusad tasuvusanalüüsid kodulehel) siis taas soolake need paneelid omale sisse ja makske peale selle solkenergia eest, euribori tõus jne jne.

Kes aga võtab sellesama aegrea pisut pikemalt (2016 - 2022) ette saab öelda, et 2022 aastaks on kolmandate laste sündide arv langenud ikkagi alla meetme käivitamise eelset taset ja seega oli 500+ täiendavat sündi pigem lühiajaline paisu taha kogunenud ressursi vabastamine.

Võta ka arvesse kui palju aastakäike on meie keskmises sünnituseas. Et meede toimis paremini aastal 2016 kui 2022 ei ole midagi tegemist inflatsiooni ja sellega, et toetus oli indekseerimata ? Keskmine vanaduspension oli 2016 aastal 386 eurot ja aastal 2022 oli 591,1 eurot.

[Kilo Tango]

...
Kes aga võtab sellesama aegrea pisut pikemalt (2016 - 2022) ette saab öelda, et 2022 aastaks on kolmandate laste sündide arv langenud ikkagi alla meetme käivitamise eelset taset ja seega oli 500+ täiendavat sündi pigem lühiajaline paisu taha kogunenud ressursi vabastamine. Iga-aastaselt peale tulevate perede hulk aga ei võimalda ligilähedaseltki sellise ulatusega mõju.
...

Absoluutnumbrites võib sul isegi õigus olla, kuid kolmandate laste osakaal kõikidest sündidest kasvas 2017 järsult ja jäi ka kõrgemale tasemele püsima:



Nagu ma korduvalt olen näidanud, on meie probleem esmasündide puudus. Kolmandate laste sünni vähenemine on sellega kaasnev sekundaarne probleem, kuna kolmas laps ei saa sündida enne esimest ega teist (igatahes mitte mujal, kui Seederi peas).

[Kilo Tango]

...
Ebakindlus on teemaks praegu igal sammul: pandeemia, sõda, lastetoetust vähendatakse, küttepuud järsku hingehinnaga, elekter hingehinnaga, võtke laenu ja pange paneelid (eesti energial oli lausa ilusad tasuvusanalüüsid kodulehel) siis taas soolake need paneelid omale sisse ja makske peale selle solkenergia eest, euribori tõus jne jne.
...

Nii tore, kui armsad kaasfoorumlased tulevad täitsa iseseisvalt välja selgitustega, kuidas ebakindlus on enamasti seotud majanduslike näitajatega. Tänan, akf Smith

[croman40]

Seal ei ole mitte midagi keerulist. Tegelikud mudelid, millega maksumuudatuste mõju prognoositakse on märksa keerulisemad. Üritasin teha nii lihtsustatud mudeli, kui ma oskasin. Ju siis ei oska enam hästi. Ülikoolist on ka juba aegu möödas. Tõsi, kui ma seda nüüd uuesti loen, siis see eeldab vähemalt seda, et lugeja teab põhilisi asju nagu nõudluse/pakkumise tasakaal, hinnaelastsus ja alternatiivkulu. Aga seda ei tohiks olla ju palju küsida.

Mikroökonoomika aluste teadmise ja teie kirjutatu arusaadavuse vahele võrdusmärgi asetamine on kahtlemata loogikaviga.
Nüüd oleks hea kui selgitaksite sisuliselt, mis võiks olla lapse saamise alternatiivkulu, nii praegusel hetkel kui koos teie pakutud muudatustega.

[2korda2]

Võta ka arvesse kui palju aastakäike on meie keskmises sünnituseas. Et meede toimis paremini aastal 2016 kui 2022 ei ole midagi tegemist inflatsiooni ja sellega, et toetus oli indekseerimata ? Keskmine vanaduspension oli 2016 aastal 386 eurot ja aastal 2022 oli 591,1 eurot.

ohjah,
kas sa tõesti tuled nii rumalate väidetega välja?! Kui sinu väide on, et mõju kadus seoses inflatsiooniga (toetus oli indekseerimata), siis tuleb vaadelda THI-d, mitte vanaduspensioni (või saavad sinu maailmas lapsi vanaduspensionärid?!). Seda ma siin juba tegin ja näitasin, et sel perioodil oli THI kasv jämedalt 10%. Kui väide on, et täiendav raha oleks lapsi juurde toonud, siis andmed seda ei toeta. Meil kasvasid palgad oluliselt kiiremini elukallidusest (ka seda ma siin juba näitasin) aga sündivus ometi langes. Oluline on see nii vastavalt kasvanud vanemapalga kui ka üldise elatustaseme iseloomustamiseks - oluliselt jõukamad potentsiaalsed vanemad enam sama palju lapsi ei saanud.