Eks asi ole selles, et reakoosseis tavaliselt operatiivolukorda ei tea ja nad ei aseta end väga suurde pilti.slider kirjutas: ↑30 Mai, 2023 17:23 Küllap peetakse suure passimise all silmas situatsiooni kraavi pervel lamades, et kohe-kohe ilmub vastane seal võpsikust. 14h hiljem kui joogivesi on ammu otsas (enda kogemus 2012 RÕK-st) tekib paljudel tõesti selline raisatud olemise tunne. Seal ei saa ka selle aja jooksul midagi muud asjalikku ette võtta. 6h soomukis, huvitav kus nad siis ära käisid v on see uus reaalsus, et chillitaksegi ringi kuniks tuleb käsk, et minge siis sinna?
Eks vingub ikka vähemus ja nagu ikka on need kõige häälekamad. 2012 RÕK-l ja 2022 Siilil (mina ja kaaslased polnud siis enam jalaväe rollis) said suhtlemise kaugusel olevad tegelased endiselt asjast aru, et passimine käibki asja juurde. Muus osas on küsitav, kas reservisti selline jooksutamine, nagu
nii mõnigi seal Redditis kirjutas, annab midagi juurde. Oma ammusest ajateenistuse Kevadtormist ei mäleta ka sellist n.ö SBK moodi tampi.
On selline õppus ka mul olnud, et reakoosseis sai poolteist päeva samblal pikutada, sest juurdeantud raskete tulevahendite abil sai vastane tümaks tehtud enne, kui asi arenes käsirelvadest võidu tulistamiseni. Mõistagi oli kuulda nurinat, küsisin seepeale, et kuidas me päris sõjas teeme, kas üritame vastase 155ga sodiks lasta või kipume käsirelvadega kontakti parema väljaõppega vastasega (vähemalt parema füüsilise ettevalmistusega), siis muidugi pooldasid kõik 155 - ja loodetavalt vähemalt osa sai ka aru, miks tookord asjad nii läksid.
Et siis me peaks võimaluse korral sõdima vähese verega ja laskma tehnikal teha tööd (kui seda parasjagu on) ning jätma käsirelvadest paugutamise nagu järgmiseks variandiks. See aga on jalaväest reakoosseisule igav, tahaks äksi ja paugutamist.