Kaitseliidu sõidukid

[Smith]

Nagu Ukrainas näha- tsiviilsõidukeid saabki olema palju kasutuses, pole videotes väga unimogi või dafi kastis liikuvaid rühmasid/jagusid silma jäänud. Ausalt öeldes mulle pole see veoauto kastis liikumine kunagi hea mõttena tundunud. Varustus jah, aga mõeldes kuidas võitlejaid täis veok sõidab miinile, varitsusse, saab kaudtuld või droonilt laksu
Õppustel kaitseliitlased võiks ja peakski harjutama tsiviilmasinatega toimetamist, kleepsud esiklaasile nagu Rally Estonial ja asi selge.

[Rabapistrik]

Ühest küljest mõistan kaaskaitseliitlasi, aga enam kui kümme aastat kaitseliitlasena teenistust jalaväeüksuses erinevatel tasemetel on minu prioriteedid seadnud nii:

1. Kaitse- ja võitlustahe
2. Väljaõppetase (kõikide võitlejate oma, aga alustuseks on vaja häid ülemaid/pealikke)
3. Relvastus ja laskemoon
4. Erivarustus (side-, öövaatlus- ja termoseadmed ja sihikud, aga ka meditsiinivarustus ja väljaõppe poole pealt lasermatkesüsteem)
5. Individuaalvarustus (mis minu hinnangul on olnud kulutõhus, kuid siiski piisav. Tähtsad on just talvevarustus ja isikukaitsevarustus)

Kui neist esimesed kolm on heal tasemel, siis on sõda võimalik võita. Punktis neli toodud asjad teevad esimest kolme oluliselt paremaks.

Ja siis tulevad ülejäänud asjad. Veokaid on KLil vaja selleks, et enne sõda varud ladudest kätte saada ja laiali jaotada, mõnede (kas või ajutiselt) koondatult võitlevate üksuste vedamiseks ja ka võib-olla nt MKRide pioneerirühmade jaoks. Igatahes tuleb neid masinaid pidevalt peita ja hoida ja mida kaugemal nad vastasest on seda lihtsam

Toetan mõtet, et kui sõjas niikuinii eramasinate kasutamiseks läheb, siis võiks nende kasutamine olla kuidagi kontrollitult lubatud. Siin-seal on ka häid näiteid.

[Drax]

Kui neist esimesed kolm on heal tasemel, siis on sõda võimalik võita. Punktis neli toodud asjad teevad esimest kolme oluliselt paremaks.

Vana hea mindset-skillset-toolset.

[mongol]

Viimasel ajal on rohkem kuulda olnud hüüdlauset - train as you fight. Kui nüüd tabelis ette nähtud veoautod jäävadki ainult paberile ja reaalselt nendega arvestada ei saa siis tuleks ju rahuajal samuti harjutada pigem selliste masinatega, mida on lootust sõjaajal ka kasutada? Ford Sierra ja Unimogi maastikuläbivus ning kandevõime on mõneti erinev - hea oleks juba rahuajal selgeks saada, et mida sõiduautodel liikuva kompanii rännak ja paiknemine erineval maastikul endast kujutab... Samal ajal Kevadtormil öeldi, et tsiviilmasinate kasutamine taktikalises tegevuses pole lubatud. Võimalik, et see korraldus oli üksuseti erinev, ei tea, aga kui see on üldine suunis siis on siin teatav vastuolu selle "vaadake ise kuidas saate" transpordipoliitikaga.

Teisest küljest oleks huvitav teada, et juhul kui lubatakse kasutada omi transpordivahendeid siis kas on mingeid erisusi õnnetusjuhtumite korral? Kütusekulu kompensatsiooni küsimus kerkib ilmselt ka kui suuremas mahus oma masinatega liikuda.

Mõtted hakkavad juba õiges suunas liikuma
Transpordivahendeid ei ole ega tule, aga see-eest saab moona ja lõhkevärki, see sobib mulle hästi. Nüüd oleks aga tõesti vaja järgi aidata ka reglemendid, kuidas seda moona ja lõhkevärki koos inimeste ja varustusega liigutada kasvõi tsiviilsõidukite abil. Rahuaegses väljaõppes ei saa me kuidagi tabelitega ettenähtud erasektorist rekvireeritavat tehnikat kasutada, isegi kui on ette nähtud, et üksus saab need sõjaajal - Kevadtormid vms õppused välja arvata muidugi.

Aasta eelarvesse võib ju proovida planeerida kütusekompensatsioone, aga võin kinnitada, et see kriipsutatakse eelarvekoosolekutel lihtsalt maha. See pisku, mis eelarvesse jäetakse, on üldiselt aprilliks otsas..
Jääb ka isiklike masinate väljaõppes kasutamise amortisatsiooni hüvitamine ja võimalikud õnnetused ning nende menetlemine. Kui kindlustuspettused "masin läks õppusel katki" stiilis saab suures osas välistada korralikuma järelvalvega (mis muideks nõuab jälle palgalise koosseisu suurendamist), siis äpardused-vahejuhtumid isiklike sõidukitega õppustel peaks saama adekvaatsed lahendused. Ja neid vahejuhtumeid saab olema kindlapeale - tsiviilsõiduk ei ole nii robustne kui DAF, G-mersu vms..

PS! Mul ei ole otseselt midagi selle vastu, et kõik vabad vahendid lähevad relvastuse ja moona alla aga selle juures natuke häirib, et Tallinna Malev leiab samal ajal endiselt, et lausa hädavajalik on igaks suurõppuseks selle vähese raha eest mingit prügi hankida (käepaelad ja muu mõttetu pudi-padi). Iseenesest väike kulu aga ikkagi kriibib hinge - mida selle prügi laiali jagamine väljaõppele juurde annab?

Kellele prügi, kellele rämedalt kallis meene. Aga paljastan saladuse - selle nänni soetamine toimub CIMIC eelarverealt, nii et see on lausa planeeritud ja heaks kiidetud ning ei tule millegi arvelt. Väljaõppevahendite soetamine on ammu teisejärguline, viimati soetasin oma raha eest PFM-i õppekad, sest et eelarvest niikuinii ei leita vahendeid..

[sada]

Jääb ka isiklike masinate väljaõppes kasutamise amortisatsiooni hüvitamine ja võimalikud õnnetused ning nende menetlemine. Kui kindlustuspettused "masin läks õppusel katki" stiilis saab suures osas välistada korralikuma järelvalvega (mis muideks nõuab jälle palgalise koosseisu suurendamist), siis äpardused-vahejuhtumid isiklike sõidukitega õppustel peaks saama adekvaatsed lahendused. Ja neid vahejuhtumeid saab olema kindlapeale - tsiviilsõiduk ei ole nii robustne kui DAF, G-mersu vms..

Olulisem küsimus oleks tegelikult õnnetuste tagajärjel tekinud katkised inimesed, mitte katkised masinad. Ennekõike tahaks kindlust, et nende puhul ei ürita Kaitsevägi käsi puhtaks pühkida, et omavoliline tegevus tsiviviilsõidukitega ja "vaadake ise kuidas saate" klatitud selle. Kui palju keegi siis oma auto amortide pärast muretseb on rohkem masina omaniku enda valik, sest õppusel katki läinud eraauto remondi kompenseerimine oleks tõesti väga väga halli ala teema ja sinna ei kipuks minema. Konkreetselt liikluskindlustujuhtumitena käsitletavad asjad vast selgemad.

Kellele prügi, kellele rämedalt kallis meene. Aga paljastan saladuse - selle nänni soetamine toimub CIMIC eelarverealt, nii et see on lausa planeeritud ja heaks kiidetud ning ei tule millegi arvelt. Väljaõppevahendite soetamine on ammu teisejärguline, viimati soetasin oma raha eest PFM-i õppekad, sest et eelarvest niikuinii ei leita vahendeid..

Kas CIMICu eelarvesse tuleb raha õigeusu kirikult või mille poolest see nii püha rida on, et sealt mingit osa laskemoona reale ei saa tõsta?

[A4]

Kahjuks pean akf. kraaliga nõustuma...
Lisaks enda heaolule/tervisele mõjutab tolm ka muid detaile (optikad/relvad/tehniline varustus). Täiesti enda kogemusest: mingil Kevadtormil kupatati autokasti ja sõit läks Läti piiri äärde. Relvur oli andnud relva mis nõretas õlist ja kohale jõudes, otse varitsusse sõites ei teinud püss piuksugi enam sest õli ja tolm on sõbrad isekeskis. Omaenda kallist optikat/vaatlusseadmeid/tehnikat autokasti sellisel juhul kaasa ei võtaks, aga näiteks pooljaole antud MRAP-i... why not!

Selliste juttude peale (kraal ja M.R.) ütleks mina, et sõidukite ja individuaalvarustuse asemel tuleks ruttu-ruttu ja palju-palju investeerida hoopis sellesse, et kõigil kaitseliitlastel tekiks üldse elementaarne arusaam sellest, mis hakkab toimuma tänapäeva lahinguväljal ning kuidas oma isiklikku relvastust-varustust-optikat õigesti lahinguvalmiduses hoida. Mõttetu on kurta kord aastas kuival ajal pinnaskattega tee pealt tekkiva tolmu pärast, kui päris lahingus on kõik kohad pidevalt tolmu täis kui näiteks üksuse positsioonidest käib üle üks vastase suurtükiväe tulelöök, või linnalahingus on kõik kohad pidevalt tolmu täis purunevatest majadest jne. Kellele siis kaebate?

Väga vahva oleks veoauto korralikult rahu ajal tendiga kinni katta, et tolm sisse ei pääseks, aga päris olukorras hakkab suurem osa motoriseeritud rännakuid niikuinii toimuma ilma tendikatteta, et tagada vaatlus igas suunas nii maapealsete kui õhuohtude vastu jne.

Kui relvur ongi laost vahetult enne õppus või lahingut väljastanud õlist nõretava relva ja seda tõesti kohe hädapäraselt puhastama ei jõua hakata, siis kes keelab tolmusele teele sattudes võtta rakmetaskust telkmantel ja see ümber relva keerata? Sama peaks olema suht elementaarne ka igasuguse optika kohta.

[Kapten Trumm]

Kui vaadata plaane 2. brigaadi viimisega ratassoomukitele, siis selle elluviimisega peaks tegelt vabanema sadu rivisõidukeid. Ehk leevendab see autopõuda?

Mulle lihtsalt tundub, et mis puudutab KL rahastamist, siis riik on jäänud kogu aeg reageerivasse rolli ega suuda olla piisavalt paindlik kasvava (ja seejärel kahaneva) liikmeskonna arvukusele reageerimisel. Puudus pole mitte ainult autodest, vaid ka nt koolitusvõimalustest, väljaõppekaadrist jne, mis viitavad sellele, et eelarve ei käi kuigivõrd kaasas liikmeskonnaga. Olukorda, kus inimesed ise kipuvad sõdima, on ju lausa ideaalne nii moti mõttes.
Tegelt võiks siin rohkem paindlikkust ilmutada ja mitte nörritada õhinapõhisust ühe, teise või kolmanda probleemiga.

[vaad]

Kui vaadata plaane 2. brigaadi viimisega ratassoomukitele, siis selle elluviimisega peaks tegelt vabanema sadu rivisõidukeid. Ehk leevendab see autopõuda?

Eks need sõidukid ole ka paljuski vanad ja väsinud

[strateegiline sõdur]

Kui vaadata plaane 2. brigaadi viimisega ratassoomukitele, siis selle elluviimisega peaks tegelt vabanema sadu rivisõidukeid. Ehk leevendab see autopõuda?

Kuigi esmapilgul tundub, et see on mängu päästja ja maakaitse sõidukipark võiks suureneda ainuüksi 2. brigaadi soomusele viimisega sadade ja sadade veokite võrra, on natuke põhjalikumal mõtlemisel ilmselge, et suurus pildis ei muuda see konkreetne tegevus kahjuks maakaitse transpordiga varustatust olulisel määral.
1. 2. brigaadi manööverosa läheb soomuse alla, mitte kogu brigaadi transport täies mahus. Seega vist siiski pigem ei saa kasutada mõistet, et sadu ja sadu sõidukeid, mis jätab eksliku mulje et neid oleks seal kuskil 300-500 kandis.
2. Väljavahetamine kestab mitu aastat.
3. Iga aasta mingi osa kogu kaitseväe ja maakaitse sõidukitest kulumise tõttu niikuinii kantakse maha.
4. Veokaid vabaneks siis kui soomuse juurdevool aastate kaupa ja üksuste ümberõpe uue tehnika peale on kiirem kui olemasoleva vana tehnika väljavool.
5. Lisaks vaikimis tegid vist eelduse, et kuskil mujal üksutes ühtegi transpordivahendit puudu pole.
6. Nagu eespool juba akf Herem selgitas, siis valik oli, et kas osta kiiremini täiendavaid veokaid juurde või laskemoona.
7. Miks laskemoon on olulisem, kui täiendav transport – SA vaates saab transpordi piltlikult öeldes poe tagant parklast, laskemoona mitte.
8. Maakaitse transpordiga läheb veel mitmeid aastaid enne kui sinna on võimalik rohkem raha suunata. Mitte, et transport poleks oluline. Ikka on. Kuid muu on veel kriitilisem.
9. Millega ei lähe maakaitse osas mitut aastat – vaata Heremi postitust eelmiselt lehelt. Nt kandesüsteemid sh kuulikaitse, kuulipildujad, tankitõrje, laskemoon jne.
10. Eelnev ei tähenda, et maakaitse veokad oleks päris null summa. Iga aasta ikka päris mitu miljonit eurot on ka nende jaoks.

Mis tunne on tendiga veoka kastis mööda Lõuna-Eesti kruusateid logistada on mul väga eredalt meeles. Ebareaalne kuidas tolmu kasti sisse keerutas! Ajas ropendama küll. Kuid veel eredamalt jääks meelde vist see hetk, kui laskemoon on otsas ja vaenlane ikka pressib peale.

Puudus pole mitte ainult autodest, vaid ka nt koolitusvõimalustest, väljaõppekaadrist jne

Väljaõppe ja koolitusvõimalused – siin on ainult üks töötav lahendus. Veel rohkem maakaitse struktuuris olevate vabatahtlike enda panust uute liikmete koolitamisel. Palgalisi tegevväelasi kuskilt ei teki. Demograafia, tööturg ja mis iganes muud tegurid mõjuvad ka palgaliste tegevväelaste hulgale.
Aasta 2018 oli 3344 tegevväelast
Aasta 2022 oli 3356 tegevväelast
Juurdekasv 12 inimest.

Kõik mis tegevväelaste osas juurde tekib läheb ära lähiaastatel uute võimete katteks - laevatõrjeraketid, mitmikraketiheitjad, keskmaaõhutõrje, varitsev õhuründemoon jne.

[Kapten Trumm]

Vabatahtlikud osalevad nt SBK (KL-s nimetatakse seda SOK) tegemisel juba aastaid.
Probleemiks on igasugu juhtimiskursused, alates NAK-ist, kus vabatahtlike võimalused on juba palju väiksemad ja kaadri osakaal palju suurem.
Väljapaistvamad ja motiveeritumad vabatahtlikud võivad oma kursust ikka aastaid oodata - kuniks mott kaob.

Aga "mõned miljonid aastas" KL rivisõidukitele peaks rohkem nagu tunda andma. Näiteks viimase suure partiina KL-u laekunud Saksamaalt toodud mersu "kümnekad" maksid 20 000 eurot tükist (koos hoolduse-remondiga Saksamaal), 2 miljoni eest 100 autot, iga aasta peaks 6 kompaniid oma autod saama.

Ometi see nii pole. Ühesõnaga, siit murukamara poolt vaadates paistab asi natuke minoorsem. Kuskilt "tsiviilist" pole eriti palju ka rekvireerida võimalik, 4x4 veoauto on tsiviilis haruldane eksootika ja enamasti mingi spetsiaalse pealisehitusega, mitte porte ja tendiga. Näiteks võrguehitusfirmade postipuurid. Või teelhooldajate liivapuisturid-sahad. 4x4 pikapid, mida liigub rohkem, sobivad ainult juhtimismasinateks ja meeskonnasõidukiteks. Isegi tavalist 4x2 porte veokit on tänapäeval suht vähe kasutuses.

[HeiniR]

Maakaitse osas võiks see “jaoga koos kastis” sõitmine ära jääda - tendikas võiks olla heal juhul varustuse tassimiseks,kuid ühel normil maakaitsejaol ei peaks olema ka varustust, mille vedamine eeldaks “tendikat”.
Küll aga peaks olema suurem hulk 4x4 odavaid tsiviil- masinaid.

[Kapten Trumm]

Oled sa ehk kokku arvutanud, kui palju varustust on jalaväerühmal, mida turjal ei sikutata? Mõtlen kilogrammides? Nädalaks?
Kui sa selle kokku lööd, siis ehk selgub ka nende odavate 4x4 ja kukil tassimiste perspektiiv.

[Chupacabra]

Maakaitse varustamine võib täiesti vabalt olla tõukamise meetodil, siis on tavis hulka vähem suuri veokaid.

[Kapten Trumm]

Maakaitse varustamine võib täiesti vabalt olla tõukamise meetodil, siis on tavis hulka vähem suuri veokaid.

Maakaitsel on veokaid (kas suuri, on iseasi) vaja juba seepärast, et vastutusalad saavad üksuse kohta olema tohutud ja pole lootustki seal jala kõmpida.
Pikapid ja asjad tunduvad kindlasti lahedamad, ainult päeva lõpuks tuleb ka raha lugeda, kahe auto ülalpidamine on kallim kui ühe, kaks autot vajab kahte juhti, mitte ühte jne jne.

Lihtsalt valikud võivad olla nii lihtsad nagu see, et kas kõmpida koos kogu kolaga 50 km jala ning olla pärast seda enamvähem lahinguvõimetu või sõita sellest 45 km kastis ja visata viimane 5 km jala.

[Chupacabra]

Maakaitse varustamine võib täiesti vabalt olla tõukamise meetodil, siis on tavis hulka vähem suuri veokaid.

Maakaitsel on veokaid (kas suuri, on iseasi) vaja juba seepärast, et vastutusalad saavad üksuse kohta olema tohutud ja pole lootustki seal jala kõmpida.
Pikapid ja asjad tunduvad kindlasti lahedamad, ainult päeva lõpuks tuleb ka raha lugeda, kahe auto ülalpidamine on kallim kui ühe, kaks autot vajab kahte juhti, mitte ühte jne jne.

Lihtsalt valikud võivad olla nii lihtsad nagu see, et kas kõmpida koos kogu kolaga 50 km jala ning olla pärast seda enamvähem lahinguvõimetu või sõita sellest 45 km kastis ja visata viimane 5 km jala.

Kõik sinu argumendid räägivad just pikap kasuks.
1) Pikap on kiirem võrreldes tendiveokaga (MAN, UNIMOG, DAF).
2) Kaks tsiviil pikapi on odavam kui MAN, UNIMOG või DAF.
3) Pikapi suudab iga B-kategooria juhiloaga inimene juhtida, MAN, UNIMOG, DAF on vaja C-kat ja tüübikoolitus.
4) Kahe pikapi kütusekulu on väiksem kui MAN, UNIMOG, DAF..