Kaadrimuudatused

[Some]

Kas kaitseväe juhatajat mitte valitsus ametisse ei nimeta? Poliitikud võivad vahel ettearvamatud olla.

[Exitus]

Mitte üksi kõrgem väljamaa ohvitser ei tule meediasse jutuga , et meil koostöö ei suju vms.
Nagu ikka riigitööl see asi käib. Kõik läks hästi, kõik said hakkama ja kõigil alati kõik hästi kuigi kui asjaosalised sama asja suitsunurgas / omavahel räägivad siis asi ei paista nii roosiline.

[teeline35]

Isiklik aspekt on alati olemas. Loe näituseks Harald Rootsi " Kui võitluseta murdus mõõk". Peale Johan Laidoneri ei jagunud sellel mehel ühegi kaasteenija kohta häid sõnu. Tavaliselt see nii äärmuslik pole, aga inimeste vahelised suhted kipuvad seinast seina olema.

[Health]

kuigi kui asjaosalised sama asja suitsunurgas / omavahel räägivad siis asi ei paista nii roosiline.

Aga siis räägi mida need britid sulle suitsunurgas rääkisid.

[ruger]

KV luurekeskusel uus ülem
Kaitseväe luurekeskuse senine ülem kolonel Margo Grosberg andis neljapäeval üksuse juhtimise üle kolonel Ants Kiviseljale.

Luurekeskuse uus ülem kolonel Kiviselg on olnud kaitseväes teenistuses erinevatel ametikohtadel kokku üle 25 aasta. Teda on muu hulgas autasustatud maaväe ohvitseri hõberistiga, 1. jalaväebrigaadi rinnamärgi ning Scoutspataljoni teenetemärgiga.
https://www.postimees.ee/7855149/kaitse ... -uue-ulema

[Rabapistrik]

Ei leidnud tegelikult õiget teemat -- elektrooniline võitlus ja küber ei ole sama teema.

Kaitseväe Akadeemia värbab vist juba kolmandat kuud elektroonilise võitluse teadurit. Juba juulis mõtlesin, et kuidas nad kavatsevad saada doktorikraadi omava või omandava inimese tööle sellele teemale 2200€ kuupalga eest? Selles valdkonnas saab häid inimesi 'absoluutse miinimumina' 3k€+ eest ja reaalsemalt räägime 3.5k€+.

https://www.cvkeskus.ee/elektroonilise- ... mia-875556

Lihtsalt kontekstiks, siis näiteks Tartu Ülikoolis on umbes kaks magistriõppekava, mille baasilt on võimalik hakata genereerima sellise profiiliga inimest -- füüsika ja arvutitehnika ja robootika (kui õigeid valikuid teha). Sel aastal võeti UT füüsika magistriõppesse kuus(!) ja arvutitehnika ja robootika magistriõppesse 22 inimest (viimases on tõenäoliselt vähemalt pooled välismaalased). TTÜ kohta ei tea, aga ma ei usu, et seis oluliselt parem on. Kui paljud neist jõuavad üldse doktoriõppe esimese aastani on iseküsimus ja tõenäoliselt on neil kõigil juba magistriõppe ajal võimalik minna suurema palgaga tööle, kui KV Akadeemia praegu pakub.

Võib-olla olen millestki valesti aru saanud ja sobiv inimene selle raha eest leitakse, aga minu arvates on selle värbaja tööturutunnetus selles valdkonnas otseselt puudulik.

[Walter2]

Kaitseväe Akadeemia värbab vist juba kolmandat kuud elektroonilise võitluse teadurit. Juba juulis mõtlesin, et kuidas nad kavatsevad saada doktorikraadi omava või omandava inimese tööle sellele teemale 2200€ kuupalga eest? Selles valdkonnas saab häid inimesi 'absoluutse miinimumina' 3k€+ eest ja reaalsemalt räägime 3.5k€+.

ilmselt otsitakse missioonitundega inimest.

[strateegiline sõdur]

Kaitseväe Akadeemia värbab vist juba kolmandat kuud elektroonilise võitluse teadurit. Juba juulis mõtlesin, et kuidas nad kavatsevad saada doktorikraadi omava või omandava inimese tööle sellele teemale 2200€ kuupalga eest? Selles valdkonnas saab häid inimesi 'absoluutse miinimumina' 3k€+ eest ja reaalsemalt räägime 3.5k€+.

ilmselt otsitakse missioonitundega inimest.

Kui doktorikraadi ei juhtu olema, aga on keskharidus, siis ma valiks pigem laojao ülema koha. Palk 2300. Soovijatel palun kandideerida.
https://app.recrur.com/public/job-ad/Ka ... 2076526107

Tõsisemalt rääkides on doktorikraadiga inimese 2200 brutotasu pigem diagnoos Eesti kõrgharidusmaastikul toimuvale.
Tartu Ülikooli nooremteaduri palga miinimummäär 2023. aastal on täiskoormusega töötades 1720 eurot kuus.
Tallinna Ülikoolis sõlmitakse doktorandiga TLÜ nooremteaduri tööleping (1.0 koormus, palk 1700 eur kuus).
Kaks aastat tagasi oli Tartu Ülikooli professori, kes on suurusjärgu võrra kõrgem kui lihtne doktor, miinimumtasu 2300. Tänavu vast on sada või kakssada kõrgem.

Kõrgharidusmaastikul on palk 2200 kõva sõna. Kurb lugu muidugi.

[Kapten Trumm]

Ei leidnud tegelikult õiget teemat -- elektrooniline võitlus ja küber ei ole sama teema.

See on tavaline case riigiasutuste värbamiste puhul, et esitatavad nõuded ja pakutav on karjuvas disbalansis (nõudeid palju aga palka vähe). Jäi ükskord silma kuulutus, et Tallinna kiirabi otsib kiirabiauto juhti. Nõudmisi poli pool lehekülge, sh 400 tunnine meditsiinikursus. Mõtlesin naljaga pooleks, et olekski sobilik vaheldus, autoga sõita oskan ja esmaabiga saan ka hakkama. Võtsin telefoni ja helistasin, kuna palka polnud kuulutuses kirjas, siis oli jutt lühike - 7 sotti bruto. No thanks.

[Rabapistrik]

Kui doktorikraadi ei juhtu olema, aga on keskharidus, siis ma valiks pigem laojao ülema koha. Palk 2300. Soovijatel palun kandideerida.
https://app.recrur.com/public/job-ad/Ka ... 2076526107

Karm...

Tõsisemalt rääkides on doktorikraadiga inimese 2200 brutotasu pigem diagnoos Eesti kõrgharidusmaastikul toimuvale.
Tartu Ülikooli nooremteaduri palga miinimummäär 2023. aastal on täiskoormusega töötades 1720 eurot kuus.
Tallinna Ülikoolis sõlmitakse doktorandiga TLÜ nooremteaduri tööleping (1.0 koormus, palk 1700 eur kuus).
Kaks aastat tagasi oli Tartu Ülikooli professori, kes on suurusjärgu võrra kõrgem kui lihtne doktor, miinimumtasu 2300. Tänavu vast on sada või kakssada kõrgem.
Kõrgharidusmaastikul on palk 2200 kõva sõna. Kurb lugu muidugi.

Diagnnoosimõttega jääb üle ainult nõustuda. See 1.7k€ võib nooremteaduri miinimummäär olla, aga sellega võib ülikoolis hoida sotsiaal- või humanitaarvaldkonna inimesi või ainult väga STEM-valdkondade inimesi, kelle uurimisteema ei ole sisuliselt üldse rakenduslik ja on inimesele väga südamelähedane -- viimaseid inimesi on käputäis.

Väga laias laastus võib öelda, et õhuväelased ja õhutõrjujad (nt need kes tegelevad süvitsi keerulise tehnoloogiaga -- radarisüsteemid jm), füüsikaõpetajad, riistvarainsenserid, füüsikateadlased, telekommunikatsiooniseadmete arendajad jpt, tulevad enam-vähem ühest väikesest värbamisväljast ja see on ajas tõenäoliselt veelgi ahenemas.

[Kapten Trumm]

Minu tutvusringkonnas on üks mikrobioloogia doktor. Tartu ülikoolis oli tema tasu "projektipõhine" umbes 2 tuhande piires.
Sai pakkumise Uppsalasse, esimese soojaga pakuti kohe 4 tuhat pluss prii ametikorter akadeemilises linnakus.
See aga ei olnud kaua atraktiivne, nüüd on Kopenhagenis ja tasu on juba viiekohaline.
Selles kontekstis on väike ime, et meil teaduspersonali veel Eestis on. Lihtsalt panused naaberriikides on suhteliselt heldemad kui tavatöölisel võrreldes meie oludega.

[slider]

Phd asemele magister ja number sinna miinimum 3500 kanti, siis vb leitaks mõni vähegi asjalik kandidaat. Töötan valdkonnas kus spektrianalüsaator on igapäevane töövahend ja tsipa koodi lisaks. Kolleegid on valdavalt sealt kus 2500 on hea raha ja nahavärvid märksa tõmmumad kui meie rannalõvidel suve lõpul.

Phd inimese leiab aga number oleks nagu eelnevalt pakutud 4k+ kanti, ja otsida välismaalt.

[Kapten Trumm]

Millele ma tahtsin viidata, et kaitsevaldkonnas pahatihti näha olev personalivaliku nüri bürokraatlikkus. Kui pakutava raha eest pole soovitud kandidaati praktiliselt leida võimalik, tuleb olla tegelikult paindlikum ja valida nende hulgast, kes oleks valmis tegema. Oskused ja teadmised on omandatavad. Küsimus on lihtsalt teha kindlaks kandidaadi vaimne potentsiaal ja võtta neid, kes ka reaalselt teravad pliiatsid on. Inimesed töötavad eri põhjustel tihti aladel, mis on selgelt alla nende võimete. On olemas selline asi nagu tripod vaimse võimekuse kest. Teeb kiirelt selgeks, kes kui nutikas on.

Ei pidanud silmas niiväga akadeemilisi positsioone, kui laiemalt. Miks peab mingi laojao ülem olema ilmtingimata veebel? Aga seepärast, et "kuskil" on kirjas. Miks mitte seersant või reservi lipnik, kes tsiviilis on teemaga kursis? On seal sisulist vahet, kas lugeda sokke või piimapakke?

[Walter2]

Kui pakutava raha eest pole soovitud kandidaati praktiliselt leida võimalik, tuleb olla tegelikult paindlikum ja valida nende hulgast, kes oleks valmis tegema. Oskused ja teadmised on omandatavad.

Oled kindel et kui KV koolitab endale oma kuludega IT-mehi siis koolituse lõppedes need soovitud kohal ka tööle hakkavad (hoolimata võimalikust eeltöölepingust) või lähevad nelja tuule poole parematele jahimaadele?

[Lemet]

Oled kindel et kui KV koolitab endale oma kuludega IT-mehi siis koolituse lõppedes need soovitud kohal ka tööle hakkavad (hoolimata võimalikust eeltöölepingust) või lähevad nelja tuule poole parematele jahimaadele?

Kas seda lepingus fikseeritud kohustusliku tööajaga lahendada ei annaks?