Liikluse planeerimisest

[maksipoiss]

Huvitav miks meil need piirangu poomid sel kombel tehakse, et kogu kaadervärk ülegabariidi korral pikali tõmmatakse?

[_dumbuser_]

Huvitav miks meil need piirangu poomid sel kombel tehakse, et kogu kaadervärk ülegabariidi korral pikali tõmmatakse?

No ja kes siis tööd saab kui sa mingi igavese vidina valmis teed ? Kuigi saab küll. Vast kuulsaim näide on see http://11foot8.com/ See niidab kõik maha. Proovijaid on seal juba palju aastaid ja paistab, et neist proovijatest puudu ei tule.

[Kapten Trumm]

Oi see piirangu poom seal on superstaar.
Sai püsti olla ehk nädala. Enne seda oli pikali maas paar kolm nädalat. Enne seda oli jälle nädalat paar ehk püsti ja enne seda jälle pikali mõned nädalad jne.
Ehk seda on seal pikali sõidetud korda ehk kümme ja plus. Juba sellel suvel mitu mitu korda.
Samas teises suunas on sama piirang sama kõrgusega aga seal ei juhtu midagi. Alati ainult ühes suunas.

Autojuhtide hulgas on järjest rohkeb dolbajoobe, kes ei viitsi oma tagumikku niipalju liigutada, et võtta mõõdulint ja mõõta oma auto kõrgus ära.
Ega olukord enne ei muutu, kui autojuht üksikisikuna tehakse sellise asja eest materiaalselt vastutavaks, korra maksad selle mõni tuhat eurot oma taskust kinni, siis püsib meeles. Seni, kuni seda ei juhtu, leidub iga nädal uus idioot, kes selle pikali sõidab.

[vanahalb]

Seni on seda ikka liikluskindlustus kinni maksnud. Selle jaoks sundkindlustus ongi. Võib muidugi ka nii teha autojuht maksab aga siis on tal ka õigus kindlustusest loobuda, süsteem muutub vabatahtlikuks ja vajub laiali.

Iseenesest pole alati asi seotud sellega et pole viitsinud kõrgust mõõta.
Sel Tallinna tunneli viimasel pildil on mingid kinnitamata konteinerid mis võisid sõitma hakates küll gabariidis olla kuid ajasid end sõidutuulega püsti.
Samuti on hulk tunneleid , torusid või sildasid mis on paarkümmend cm madalamad kui auto lubatud kõrgus. Siis on muidugi vastav märk väljas kui keegi juhtumisi tähele paneb. Kui ei märka sõidab end kinni.

Aga üldiselt olen ma täheldanud pigem kettide otsas rippuvaid gabariidimõõtjaid. Need ei lähe puruks aga kui liiga õrnalt vastu katust krobisevad siis põrutab juht hooga edasi.

[MeelisV]

Selle tunneli ees on mõlemal suunal 4.3 m märk ja poom.

[maksipoiss]

Aga üldiselt olen ma täheldanud pigem kettide otsas rippuvaid gabariidimõõtjaid. Need ei lähe puruks aga kui liiga õrnalt vastu katust krobisevad siis põrutab juht hooga edasi.

Kas kettide või metallvarraste küljes rippuv latt. Ja reeglina on selline piiraja ikka mõnevõrra madalamal tegelikust objektist. Seega märkamatuks jääv õrn riive ei tee ka edasisõidu korral kahju.

[AMvA]

Aga üldiselt olen ma täheldanud pigem kettide otsas rippuvaid gabariidimõõtjaid. Need ei lähe puruks aga kui liiga õrnalt vastu katust krobisevad siis põrutab juht hooga edasi.

Kas kettide või metallvarraste küljes rippuv latt. Ja reeglina on selline piiraja ikka mõnevõrra madalamal tegelikust objektist. Seega märkamatuks jääv õrn riive ei tee ka edasisõidu korral kahju.

Seda ei panda lihtsalt tähele

[vanahalb]

Aga üldiselt olen ma täheldanud pigem kettide otsas rippuvaid gabariidimõõtjaid. Need ei lähe puruks aga kui liiga õrnalt vastu katust krobisevad siis põrutab juht hooga edasi.

Kas kettide või metallvarraste küljes rippuv latt. Ja reeglina on selline piiraja ikka mõnevõrra madalamal tegelikust objektist. Seega märkamatuks jääv õrn riive ei tee ka edasisõidu korral kahju.

Seda ei panda lihtsalt tähele

Kui rooli taga parajasti ninapidi feissbookis ei olda siis märgatakse küll. Tavaliselt ei ole üle tee tõmmatud lihtsalt kett või latt vaid selle küljes on veel vähemalt kaks ruutmeetrit helkurribasid või eredates värvides tahvlid.

Probleem on rohkem selles et kõik teavad et selline piire on tegelikult natuke madalam kui objekt ise. Autot ta suurt ei kahjusta ja siis võetakse risk et vast ikka läheb läbi. Võibki minna aga võib ka 5 cm puudu jääda.
Slaavi mentaliteediga ( davai jobnem, ah?) riikides on õigem ikka nii tõsine konstruktsioon teha mis kihutava auto kinni peab. Parem juba auto ribadeks kui et see mingi tervet sadamat punkerdava naftatoru alla tõmbab.

[maksipoiss]

Seda ei panda lihtsalt tähele

Pihta sõites annab ka see auto keresse korraliku kolaka. Mujal Euroopas toimib

[MeelisV]

ega seal ongi keeruline koht. jõuame ikka planeerimise vea otsa vist
peale tee hargnemist kus siis
paremale - ülemiste
vasakule-tunnel
on vasakul enne tunnelit tee osa lühike ja kiirus 70

seega on keeruline rakendada nt. elektroonilist kõrguse mõõtmist ja siis foorituledega peatamist.
oleks see lõik paarsada meetrit pikem oleks asi lihtsam selles vaates.
mõõdaks kõrguse ja paneks ohutuled vilkuma, punase tule foori ja infotabloole teate, et kõrguse piir on ületatud.
jõuab infot edastada ja juht ka reageerida ja peatuda
muidugi siis on kohe ka ummiku koht sest see veok peab hakkama tagurdama ja seda teha järvevanas on paras väljakutse

kui siiski ei reageeri peaks olema enne tunneli suud jäik poom mis ei anna ärgi ja kaitseb tunnelit (seal laes on valgustus ja
ventilaaorid mis laest alla ripuvad) neid peab kaitsma ju

teise võimalusena on siingi pakutud keti otsas kõlkuvad pulgad - noh kui see sul haagise koorma vastu käib ei pruugi sa sellele reageerida kohe
see kolks võib sulle kohale jõuda enne kui hilja vt. eelmist punkti tee osa enne tunnelit on lühike ja kiirus suur. - ei usus selle toimesse

kolmas on see sama murduv poom mis on hetkel - toimib - tunnel kaitstud autode ja koormate vigastused mitte väga suured
kuigi viimasel korral sai viga ka süütu kõrval liikleja kes sai samuti selle poomi osaga pihta. on oht, et keegi võib ka fataalselt viga saada.

neljas võimalus oleks siis jäik poom enne tunnelit mis on aga kõige kehvem sest
lõhub kõige rohkem koormat ja autot ja on ka kõige suurem oht, et ka teised liiklejad saavad kannatada
kujutate ette kui veok jääb seisma nagu kännu taga ja selle taga siis sõidad või kui koorem kastist maha niidetakse vms.
liiklustihedus ja kiirused on selle jaoks lihtsalt liiga suured.

ühe võimalusena oleks teha kõlkuvate pulkadega või elektrooniline kõrguse mõõtmine juba varasemalt enne teede hargnemist
ja siis teha suunamine et kui üks veok ületab kõrgust
rakendub elektrooniline liikluskorralduse juhtimine märkide ja tabloodega ning kõik veokid suunatakse paremale ehk ülemiste poole
juhul kui ei suudeta kindlalt selgeks teha milline veok oli üle piiri

samas on mingite infode alusel lubatud koorma kõrgus 4,5m kuigi autod ise 4 m piiranguga
siis ongi see 4,3m seal nagu lõks mis kutsub kohe sisse sõitma. miks tehti see 4,3 üldse kui 4,5 on veel teema
jah edasi läheb asi erilubade peale ja saateautod jms.
teisalt aga on küsimus mis on teises suunas siis teistmoodi, et sinna sellised koormad sisse ei sõida.

mis on veel huvitav on see, et kui see poom sealt maha sõidetakse on see "remondis" 2...3...4 nädalat enne kui uuesti püsti saab
ja kui püsti sai siis noh nädalaga on parimatel kordadel sellele uuesti pihta saadud
aga et siis keegi selle "remondis" olnud ajaga kui poom puudub ei ole tunnelisse kinni sõitnud ???

mina pakun, et seal tehti ökonoomiat ja planeeriti asi lihtsalt valesti ehk kõrgus oleks pidnud olema mitte 4m +0,3 vaid 4,5 m+0,3

[Kapten Trumm]

mulle need ringid ka ei meeldi eriti. aga peab küll tunnistama, et kui keilasse silla ja keki vahele terve pinu neid maha pandi, siis kadusid linnast väljumise järjekorrad ära.
samas ma ootan seda päeva kui kergliikluse ristumistel maanteega keegi kasti sõidetakse. jalakäijad ja ratturid tunnevad seal ennast liiga hästi, aga jõhkra blingi vahelt autojuht ei näe võimalikku teeületajat. loodetavasti seda ei juhtu, aga võimalus on suur küll.

Keila puhul on probleem selles, et ringteede raadius on way liiga väike selle rekkahordi läbilaskmiseks, mis natuke enne laeva Paldiski poole pressib ja hommikuti laevalt Tallinna suunas pressib. Selle kinnituseks on vast see, et iga talv on mõni rekka sealt otse läinud (enne ringi tekib pidurdamise tulemusena jää).

Ma olen nendest lollakatest ringidest Kaitseväes kasutatava mersu "kümnekas" veoautoga vist sada korda läbi sõitnud ja ütlen, et isegi selle suht väikese veoautoga on selle ringi läbimine tülikas. Samuti ka väikse autoga, mil 6-8 m haage taga. Ringi raadius on ok enamvähem ainult sõiduauto jaoks.

[Kapten Trumm]

Selle tunneli ees on mõlemal suunal 4.3 m märk ja poom.

Üldiselt on meil ju reeglid veoauto pikkuse, laiuse, kõrguse ja massi kohta.
Probleem on aga selles, et puudub toimiv kontroll ja siis iga idikas sõidab nii nagu pähe tuleb.
Eks senikaua, kui järjekordne Pala koolibussi tüüpi õnnetus juhtub.
Üsna kahtlane, et Järvevana tunnel ehitati madalamana kui on autode kõrguspiirang.
Probleem on jätkuvalt veoautojuhtidest törlöntide ja nende peremeeste üldises pohhuismis.

Enne Paldiski sadamat liigub palju rekkasid palgikoormatega, juba visuaalselt on näha, et enamik neist on nii 10 tonni ülekaalus, märga puitu on postidevahe kuhjaga täis. Eesti massipiiranguga oleks lubatud umbes 2/3 kõrgusest. Ju siis vahele jäämise võimalus on väike, politsei on "kuluefektiivseks" optimeeritud.

Sellest veoautode kontrollist räägib ehk selline kõnekas detail, et need ülegabariitsed rekkad, mis neid Harmeti soojakuid Paldiski sadamasse viivad, kannavad kõik rootsikeelseid silte "lai veos". Eks sellest võib järeldada, millise riigi politsei neid vaatab ja trahve väänab. Mina ei pea rootsi keelt oskama ega mõistma lugeda rootsikeelseid silte Eestis. Minuteada LS rootsikeelseid silte meil ei sätesta. Ma inimlikult saan aru, et rahaliselt maksab midagi selle 25 km sõidu pärast paar silti teha, aga noh, kõnekas (millise riigi seadusi austatakse). Rootsis saaksid eestikeelse sildi eest trahvi nagu koliseb.

[MeelisV]

Nii ma ju kirjutasin, et autol on 4m piir
Aga teadjamad ütlesid et koormal on 4.5m
Sealt tuleb ka see probleem ehk põhjus miks sinna sisse sõidetakse.
Keegi ei tule selle peale et sellisel magistraalil mis piltlikult eile ehitatud on selline tobe 20cm puudujääk.

[vanahalb]

Sõitsin täna sellest tunnelist asja pärast mitu korda läbi ja mu silma järgi mahub sealt 4,5 m kõrge veos napilt läbi.
4,3 märk on nagu ikka varuga pandud. Gabariidi mõõtmise tala veel omakorda varuga . See mis veel püsti oli näis nii 4 meetrit ja natuke peale.

Kui pikali sõidetud tala uuesti püsti aetakse siis võiks laseriga huvi pärast mõõta et kui kõrgel ta tegelikult on. See konstrui on üsna järsu kallaku peal ja võib vabalt tekkida olukord kus juba 4,1 m kõrge auto ta pikali tõmbab. Kui tala parasjagu remondis on siis mahuvad kõik sealt tunnelist läbi. Teise poole tala, kui see juhtumisi natuke kõrgemal on ei sega kedagi.

[Sam Beaver]

Sellest veoautode kontrollist räägib ehk selline kõnekas detail, et need ülegabariitsed rekkad, mis neid Harmeti soojakuid Paldiski sadamasse viivad, kannavad kõik rootsikeelseid silte "lai veos". Eks sellest võib järeldada, millise riigi politsei neid vaatab ja trahve väänab. Mina ei pea rootsi keelt oskama ega mõistma lugeda rootsikeelseid silte Eestis. Minuteada LS rootsikeelseid silte meil ei sätesta. Ma inimlikult saan aru, et rahaliselt maksab midagi selle 25 km sõidu pärast paar silti teha, aga noh, kõnekas (millise riigi seadusi austatakse). Rootsis saaksid eestikeelse sildi eest trahvi nagu koliseb.

Kapten, politseid oled teavitanud sellest kohutavast kuriteost? Kuriteost teatamata jätmine on ka kuritegu.