hange.ee kirjutas:
Elektriautode laadimispunkti rajamiseks on kaks võimalust: individuaalne lahendus, kus paigaldatakse
laadimisjaam ühele konkreetsele inimesele või korterile, ja majapõhine lahendus, kus kõik majaelanikud saavad kasutada ühist laadimistaristut.
Individuaalse lahenduse korral tuleb esmalt selgitada, kas laadija saab olemasoleva korteri elektriarvestiga ühendada. Kui see pole võimalik, siis tuleb kaaluda elektriarvesti väljavahetamist, et tagada korrektne ja eraldi mõõdetav elektrienergia tarbimine auto laadimiseks. Selline lahendus tagab, et teiste majaelanike elektritarbimist see ei mõjuta.
Fucs: Mismoodi sa need toiteliinid/kaablid vead korterelamus, kus kõik arvestid on trepikoja korruste kilpides ja parkimiskohad maja otsas või 10m eemal? Viskad kaabli otsa trepikoja aknast-uksest või korteri aknast tänavale? 
Puurid augu(d) läbi seina kaabli(te) jaoks? Viskad toitekaabli tänavale maha? Elektriarvesti "sobivus või mittesobivus ühendamiseks" on siin kõige väiksem probleem. Ilmselt tuleb paigaldada lisaks ka eraldi lisakaitse laadijale (?) milleks peab olema kilbis ruumi ja vedada kaableid korruste vahel, milleks peab olema kaablišahtides piisavalt ruumi.... no või siis mööda seinu pinnapealselt.
+ See saab olla mingiks lahenduseks elektriautodele ülemineku alguses kui neid on 72 korteriga majas 2 või 4. Kui majas on 72 korteriomanikku, neist 40-el on sõiduk millest 20 (või edaspidi 30 jne) elektriautod, siis tuleb kõigil 72 korteriomanikul nende 20...30 või 40 jaoks välja ehitada laadimisvõrk ja taristu. Ja kuidas sa keelad või takistad kaasomandil teise kaasomaniku tavaauto v mootorratta v haagise vms parkimist kõikide jaoks ühisel parkimiskohal, kus on elektriauto laadimise võimekus?
...
Korteriühistu peab võtma laadimispunkti rajamise arutlusse kolm kuud pärast taotluse esitamist korteriomaniku poolt.
See on küll huvitav väide. Mis see allikas võiks neil seal hange.ee-s olla? Üldkoosoleku kutsub kokku ja päevakorra määrab juhatus või 1/10 MTÜ liikmetest ise, kui juhatus seda ei tee. Tähtaega pole. Kui juhatus otsustab, et kodanik X taotlust päevakorda ei võta siis nii on. Kui kodanik X pole rahul, siis ajab kokku 1/5 mittetulundusühingu liikmetest või vähemalt kuus mittetulundusühingu liiget, kui mittetulundusühingul on alla 30 liikme, kellega SIIS ühiselt koos saab nõuda teema päevakorda võtmist olenemata juhatuse poolt kinnitatud päevakorrast. MTÜS §20 ja §21
Kui selgub, et laadimispunkt paneb olemasolevale elektrisüsteemile liiga suure koormuse või kui kortermajas pole igale korterile määratud kindlat parkimiskohta, võib vastus olla eitav.
Fucs: vastuse saab anda juhatus mitte üldkoosolek. Üldkoosolek saab langetada otsuse. Seega eelmises punktis toodud jutt "kolmest kuust" on mõeldud vist juhatust silmas pidades. Siis võib teatud mööndustega rakenduda KrtS §45 kus on kirjas, et juhatus peab vastama teabenõudele 4 nädala (28 päeva) jooksul ja andma teavet korteriühistu tegevuse kohta ja võimaldama tutvuda korteriühistu dokumentidega. Mis kohe kindlasti ei = "peab võtma arutlusse laadimispunkti rajamise teema". See juriidikamöla võis siin nüüd olla tüütu, aga on lihtsalt hea näide, kuidas suvalt lahmitakse mõistete ja paragrahvidega.
Elektrisüsteemi ülekoormuse vältimiseks võib korteriühistu otsustada keelduda laadimispunkti rajamisest, kui see ohustaks hoone elektrivarustuse stabiilsust või turvalisust.
Fucs: mis tähendab, et välja tuleb vahetada maja peakaitsmed ja juhtmestik mis omakorda tähendab uusi liitumisi, projekte ja taristu ehitamist 20...40 elektriauto omaniku jaoks 72 korteriomaniku raha eest.
Samuti võib negatiivne vastus tuleneda
isikustatud parkimiskohtade puudumisest, kuna see võib tekitada olukorra, kus laadimispunktiga parkimiskohti kasutatakse teiste sõidukite poolt ning tegelikul laadimispunkti taotlejal pole võimalust sellele juurde pääseda. Sellised olukorrad võivad tekitada tülisid majaelanike vahel ja lisatööd korteriühistule.
Fucs: mis tähendab, et KÜ ei saa tagada kõikidele elektriauto omanikele võrdset kohtlemist ja laadimiskohta. + see mingi müstiline "korteriühistu lisatöö" ei taga mittemidagi ega anna mingit tulemust ega lahendust, sest KÜ peab lähtuma kehtivast seadusandlusest (loe KrtS ; VõS ; MTÜS )
Korteriühistu peab otsustama laadimispunkti paigaldamise küsimuses
hoolikalt, arvestades kõigi majaelanike vajadusi, ohutust ja tehnilisi võimalusi,
et tagada tasakaal ja heaolu kõigile.
No comments lihtsalt
...
Majapõhine ehk kortermaja terviklahendus. Elektriautode laadimispunkti paigaldamine kortermajja on võimalik vaid läbi korteriühistu ning sellega kaasneb tavaliselt uue eraldiseisva liitumispunkti tellimine võrguettevõttelt. Alternatiivselt võib liitumispunkti paigaldada maja sisse ning laadimispunkti juurdepääs toiteväljunditele on eraldi lahendatud.
Sellisel juhul kehtib eraldi arvestus sellele toiteväljundile, mis võimaldab korteriühistul eristada laadimispunkti kasutajaid teistest majaelanikest. See tähendab, et need korterid, kes aktiivselt kasutavad laadimispunkti elektriauto laadimiseks, maksavad selle [laadimisvoolu ja teenuse] eest eraldi, samas kui need, kes seda teenust ei kasuta, ei pea selle eest tasuma.
Fucs: mis tähendab, et välja tuleb ehitada uus taristu ja jälle... 40 elektriauto jaoks taristu ehituse maksvad kinni kõik 72 korteriomanikku.
Seda laadimisteenust ei võrrelda prügivedamise või hooldusteenuse eest maksmisega, kuna see on individuaalne teenus, mida saab kasutada vaid vajaduse korral.
Korteriühistu võtab arvesse elektriautode laadimispunkti paigaldamise mõju ja kulud ning tagab õiglase süsteemi, kus iga kasutaja maksab ainult teenuse tegeliku kasutamise eest.
Fucs: see nn "õiglane süsteem" ei koosne üksnes laadimisvoolu ja hilisema teenuse maksmise komponendist. "Õiglane süsteem" koosneb veel kulude jaotamisest uue taristu/peakaitsmete/maja elektripaigaldiste jne ehitamise/väljavahetamise eest, kõikidele elektriauto omanikele võrdsete võimaluste ja laadimise/parkimiskoha tagamisest olukorras kus kõikidel ei ole oma parkimiskohta (kaasomandi piires eraldi eriomandi moodustamine).
Laadija paigaldamine
Laadija paigaldamisel tuleb järgida seadusest tulenevaid nõudeid, mis hõlmavad toitekaabli paigaldamist kaasomandi osale, maja tarindile ning läbimist ühistu kinnistu kaudu, milleks on vajalik kirjalik luba. Kogu terviklahenduse paigaldamine otsustatakse korteriühistu üldkoosolekul. Selles protsessis viiakse elektritoide parkla keskel asuvasse vahekilpi.
Fucs: Ilus teooria. Millises "selles protsessis"? Kuidas saada 32 autot mitteomava korteriomaniku nõusolek (veel enam notariaalselt kinnitatud uus eriomandi kokkulepe) ka nende pappi kulutada 40 elektriauto omaniku jaoks taristu rajamiseks jm seonduvate kulude katmiseks, sellest teoreetikud ei räägi. vt. KrtS §38 lg 1
Töö ja vajaminev materjal, mis hõlmab terviklahenduse paigaldamist, on korteriühistu kanda. Kuid igal elektriauto omanikul, kes kasutab laadijat oma auto laadimiseks, on kohustus selle [laadimisvoolu ja teenuse] eest ise tasuda. Selleks on laadijal paigaldatud arvesti, mis mõõdab, milline elektriauto ja kui palju elektrit tarbis, võimaldades iga inimese enda arve ise tasuda, et teised korteriühistu liikmed ei peaks selles osas osalema.
Fucs: "võimaldades enda arvet ise tasuda" ei võrdu "võimalusega kõikidel laadimispunkti või punkte kasutada" ja seda tagada, kui KÜ-s on 40 soovijat aga välja saab pakkuda nt ainult 5...10 kohta. See KÜ kaela elektriautode laadimistaristu rajamise/tagamise kohustuse veeretamine, eriti olukorras, kus igal korteriomanikul ei ole oma isikustatud parkimiskohta, ei ole mingi lahendus, kui ikka tõesti soovitakse samm sammult elektriautodele kasutamisele üle minna mitte teoreetiliselt vaid praktiliselt. See pole isegi mitte pooliklahendus, vaid on mingi teoreetiline poolik või veerandleevendus. Ahh, davai nõuame, et tehku midagi ära aga vaadaku ise, kuidas edaspidi hakkama saavad.
https://www.hange.ee/blogi/elektriautod ... ks-teadma/
. 
. See on siis kui mingi puu tuleks maha võtta või aiaauk ära lappida või muud vähemtähtsat.