EV energia ja julgeolek

[Madis Reivik]

Olavi, täpsustame:

RÄMPSTOITEPLOKKIDEL on siinusest erinev sisendvool. Selle kohta on päris palju standarteid, mille järgimine on kohustuslik aga noh, kes ikka kontrollib.

Impulsstoitekas, eriti veel võimas selline - a la akulaadija peaks kindlasti tarbima siinusvoolu ja samas faasis pingega.

Kui tarbimine pinge langedes kasvab, siis on tegu "negatiivse sisendtakistusega" ja selle vältimiseks on viisakal toiteplokil alapingekaitse, et kui ikka võrgus on nt <190 volti siis ta viisakalt ootab kuni jälle kõik on korras ja viisakas.

Eestis müüakse rämpsu küll, olen ise näinud kuidas sama firma sama mudeli toitekal olid sisendahelast pooled jupid puudu. Ilmselt ida-euroopa turu jaoks

[kraal]

Kui nõuka aegses kortermajas lülitati palju pliite korraga sisse ja võrgupinge langes maja sisendil normidega lubatud 190Vni, siis oli kõik korras, ainult et iga pliidi tarbitav võimsus vähenes seoses pinge langemisega.

Mõtle nüüd maja sisendist kaugemale, mis seal toimub.

[OLAVI]

Las ma arvan. Eestis valdavalt paigaldatud päikesepaneeliinverterid on ... "/#/&#" päritoluga ja nendele kehtestatud normid on pehmelt öeldes .. olematud.
...

Kui 10 aastat tagasi kehtis meil EE poolt nõutuna päikseinverteritele rangeim standart sest tuumajaamad hoidsid sagedust, siis praegune standart lubab suuremaid kõikumisi.
Mingil imelikul põhjusel olid päris alul EE nõuded kõrgemad kui EU's ja isegi ABB keeldus Eesti turule invertereid sertifitseerimast.
Kui esimene EU poolt suunatud PV paigaldiste abipakett ähvardas untsu minna, sest ei olnud nõutavaid invertereid, alles siis EE leevendas nõudeid poliitilise surve tõttu ja sai EU standardile vastavaid invertereid paigaldama hakata.

[Madis Reivik]

Võimalik, kuid ega EU standart ka mingit mittesiinust ja läbu ei luba.

Kui oled rohkem kursis siis võiks viited panna, saaks võrrelda mis erinevus oli.

[logistik76]

Muidugi sellise sageduskõikumise ülem- ja alampiiril viskavad tundlikumad tarbijad ka sussid nurka.

Tegelikult tarbijad ei viska.Suurem osa tarbijatel küll tekivad mõned jamad aga peaaegu 99% ei juhtu midagi. Kui viitsid tee katseid alustuseks hõõglambiga - pane talle sageduseks 45 Hz ja vaata kas juhtub midagi.

Need väärtused on süsteemihaldurite jaoks vajalikud ja elektrijaamadele. Elektrijaamas juhtub küll kui sagedus on 49 Hz - emb kumb viskab sussid nurka - genekas või turbiin. Asi on selles - suurevõimsusega süsteemides on asjad projekteeritud täpselt õigele sagedusele ja muul sagedusel läheb ühtteist ülekoormusesse - edasi on sussid püsti (ei vaeva teisi täpse kronoloogilise jutuga miks suss püsti visatakse, see nõuab geneka hingeelu pisimate asjade teadmisi).

Inverterkeevitus analoog-geneka taga lõpetas töötamise ca 51 Hz juures ja hakkas uuesti tööle ca 59 Hz juures, tuvastades 60 Hz süsteemi. Sussid nurka on veidi vale väljend, keevitusaparaadi endaga ei juhtunud midagi. Hõõglambil (pliidil, triikraual) on elektri kvaliteedist poogen, kuni pinge oluliselt üle nimiväärtuse ei ole.

[OLAVI]

... olen ise näinud kuidas sama firma sama mudeli toitekal olid sisendahelast pooled jupid puudu. Ilmselt ida-euroopa turu jaoks

Ida-Euroopa ja veremaa jaoks toodeti laiatarbe seadmetes just paremaid toiteplokke, et need suudaks töötada vajadusel madalama sisendpingega.
Mida madalam on sisendpinge, seda suurem on sisendvool ja vaja on kallimaid pooljuhte.
Kuna LG arvates kuulus Eesti veremaaga ühte piirkonda, siis ka meil müüdavate LG telekate lubatud toitepinge oli varem 110-240V.
Tänapäeval EU turul enam naljalt ei leia nii suure lubatud sisendpinge vahemikuga töötavaid seadmeid, kuigi need on maailmas olemas.

[OLAVI]

Olavi, täpsustame:

RÄMPSTOITEPLOKKIDEL on siinusest erinev sisendvool. Selle kohta on päris palju standarteid, mille järgimine on kohustuslik aga noh, kes ikka kontrollib. ...

Teema mõistmisel on abiks impulsstoiteplokkide sisendosa skeemist arusaamine ja loodusseaduste tundmine.

Klassikalisel impulsstoiteplokis laetakse võrgust tuleva vooluga läbi dioodsilla väljundmuundurit.
Võrgust tuleva vahelduvvooluga laetakse läbi dioodsilla kondensaatorisse alalispinge ja sellel siinuse osal, kus vahelduvpinge hetke väärtus siinusel on madalam, kui alaldatud pinge kondensaatoril ei saa vool läbi alaldi kondensaatorile ja tarbijale minna.
Sellel hetkel, kui alaldatud pinge kondekal on suurem, kui võrgus ei saa vool kõrgema pinge poole minna.

[Madis Reivik]

Tõesti on abiks aga tehnikal on omadus areneda ja ka sellega on abiks kursis olla

Minu küsimus oli selles et on sul viited standartitele mis Eestis olid kangemad ja tänu EU ülevõtmisele läksid leebemaks ?

[Väino]

...meil müüdavate LG telekate lubatud toitepinge oli varem 110-240V...

Ma kujutasin ette, et need on universaalsed, nii Euroopa kui USA turu jaoks. Mingitel asjadel olid isegi lapikud kahvlid juhtme otsas, üleminek oli kaasas, et õnnestuks seda kohalikku pistikupessa suruda.

[Benjy]

Olavi, täpsustame:

RÄMPSTOITEPLOKKIDEL on siinusest erinev sisendvool. Selle kohta on päris palju standarteid, mille järgimine on kohustuslik aga noh, kes ikka kontrollib. ...

Teema mõistmisel on abiks impulsstoiteplokkide sisendosa skeemist arusaamine ja loodusseaduste tundmine.

Klassikalisel impulsstoiteplokis laetakse võrgust tuleva vooluga läbi dioodsilla väljundmuundurit.
Võrgust tuleva vahelduvvooluga laetakse läbi dioodsilla kondensaatorisse alalispinge ja sellel siinuse osal, kus vahelduvpinge hetke väärtus siinusel on madalam, kui alaldatud pinge kondensaatoril ei saa vool läbi alaldi kondensaatorile ja tarbijale minna.
Sellel hetkel, kui alaldatud pinge kondekal on suurem, kui võrgus ei saa vool kõrgema pinge poole minna.

https://www.powerfactor.us/active.html

[Peeter]

...meil müüdavate LG telekate lubatud toitepinge oli varem 110-240V...

Ma kujutasin ette, et need on universaalsed, nii Euroopa kui USA turu jaoks. Mingitel asjadel olid isegi lapikud kahvlid juhtme otsas, üleminek oli kaasas, et õnnestuks seda kohalikku pistikupessa suruda.

Oi ei olnud. Oli tõesti suures osas universaalne plaat, kuhu siis vastavalt tellija st tarbija jaoks vajalikud pulgad peale laoti. Ka see universaalne plaat maailmajagude ja regioonide kaupa siiski erinev. Aastaid tagasi aasiast elektroonikat tellides õnnestus näha ühe suure firma, sellise kes sadades monokonteinerites (kõik ühte tüüpi) telekaid tellib, tehasetellimuse struktuuri. Ütles tookord, et saan ka sulle selle süsteemi kaudu paar konti tellida, kui huvi peaks olema. No tellimusleht oli selline, et hakka aga linnukesi panema soovi taha. Kõigepealt toiteplokk: milline pingevahemik, milline sagedusvalim. Sealt edasi raadiokanalisse: millised sagedused: meeterala, dets 40, või kas üles 60-ndani välja? Kaablikanalid? Vahekas, milliste sagedustega, standarditega? Pal, Ntsc: millised sagedused ja versioonid 4,433; 3,57; 3,59? Secam? Hääled? 5,5; 6,0; 6,5. Heliväljundi standard? Mono-stereo? Milline stereoversioon? Väljundvõimsus? Juhtprose? Distantspult? Kineskoop? Korpus? Toitejuhtme standard? Jne. Enamusel ridadel oli hinnakomponent taga. St tegid linnukestega oma valiku ja said hinna. Sõltuvalt linnukeste valikust komplekteeriti televiisor sisuga. Selle asja tagajärg oligi selline, et sama pilli erinevatest regioonidest tuues lahti võttes võisid plaadid olla totaalselt erinevad ja totaalselt erinevalt ka sisustatud. Näiteks seesama LG: tüüpmudel CF-(20)(21)E-60. Võrreldes meile LG poolt määratud vene-regiooni telekatega oli LG-Deutschlandist toodud mudelil samal plaadil toitepinge kitsa vahemikuga, puudus Secam (tuli eraldi märkida, kui soovisid Secamiga tellida) ja ka 6,5 hääl. Secam sai ise siin erilisel vajadusel vingematel pillidel väikeseeriana paigaldatud TDA8395-ga- aga seda juhtumil, kui partiil oli secam-toetusega signaalitöötlusprose. Täpselt sama jama oli stereopillidega- ainult A2, ja heliprosel Nicam-i toetus puudus, prose küll sama, aga viimane täht teine ja enam ei toimi. Juhtprose ja distantspult oli teise prosega, varuosakoodis oli lõpus teine täht ja ei ühtinud vene regiooniga. jne. Tulid mõlemad ühest samast uuest Türgi tehasest.
Mäletan, et Euroopas tookord näiteks Sonyl olid kõige universaalsemad telekad Prantsuse turu versiooni omad (mudeli lõpus täht B)- komplekteeritud kõik universaalsete prosedega ja suuteline võtma piltlikult öeldes kõike ja kõikjalt ja ka laiemas pingetaluvuses. Sobisid nii konnasööjatele, saksmannidele, kui inglismannidele. Kõikide oma tele- ja heli ja toite jms standarditega.
Ka Aasia mudelid tavaliselt hiilgasid just toite vastupidavusega. Kui nn tühja plaadiga euro-plank tegi võrgutõuke peale jõnksu ja lülitus välja, siis asiaat vb niutsatas ehk korra, aga pildis katkestust ei olnud. Ta oli lihtsalt selliseks jamaks juba tootes komplekteeritud vastu pidama. Ja üldjoontes oli see alati nii. Siiani. Lihtsalt asiaat on komplekteeritud laia pingevahemiku ja sageduse suutlikkusega kõikvõimalikele maailmastandarditele, aga europlank töötab kitsas +/- 230V vahemikus . Mingisugust ühtset mudelit ei ole.

[Madis Reivik]

Laiatarbeelektroonikaga ongi selline lugu et miljon korda 10 senti on 100 000 eurot

[ruger]

EstLink 2 oli vahepeal välja lülitatud.

Soome ja Eesti vahelisel Estlink 2 alalisvooluühendusel tekkis 20.11.2023 kell 18:21 häire ja ühendus ei tööta. Häire uurimine käib, esialgu on häire põhjus Soome poolel Anttila alalisvoolualajaamas.

Soome elektrisüsteemis on olukord stabiilne.

Värskendus 20. novembril 2023 kell 20.28: probleem lahendati ja ühendus taastati tavakasutuseks kell 20.18.
https://www.fingrid.fi/ajankohtaista/ti ... hteydella/

[gooligan]

Selle NuScale SMR saaga käigus selgus, et tegu on täiesti tavalise tuumajaamaprojektiga. Ja teda kummitavad täpselt samad probleemid, mis "tavajaamadel" - tehnoloogilised riskid, mille maandamine on kallis ja ajamahukas ning teistpidi kasvav hind.
USAs tühistati NuScale projekt peamiselt seetõttu, et nii kallile energiale ei leitud tarbijaid... Prognooshind tõusis $58 per MWh pealt juba pea $89ni (53% tõusu). Ja pigem oleks seda hinda reaalse ehituse ajal veelgi ülespoole korrigeeritud. Lisame siia juurde veel ülekandetasud, järelvalvetasud (Eestis tuleb kogu järelvalve, õnnetuste likvideerimise võimekus, turva jms 0st üles ehitada).
Tasub lugeda võtta SMR entusiaside sõnavõtte tugeva inflatsiooniga, kes väidavad, et tegu ei ole tavalise tuumaprojektiga, tehnoloogia on äraproovitud ja alla-skaleeritud ning eelarved kindlad kui kivi.

---

Olkiluoto katkestus näitas ehedalt kätte, et põlevkivienergeetika hind ei ole normaaloludes konkurentsivõimeline. Ja see on peapõhjus, miks pangad lisaks pruunile elektri värvile ei soostu põlevkivile, kui väljasurevale elektritootmisliigile laenu andma. Loomulikult ei saa alahinnata seda, et põlevkivi on Ukraina sõja raames aidanud kogu Balti piirkonna p..sast läbi tulla. Kuid vaatamata sellele on uute võimsuste turuletoomine konkurentsivõimelise hinnaga võimatu.
Kui hakata punuma mingeid halle skeeme, siis tõmbaks kogu ülejäänud hinnapiirkond sellele järsku pidurit - teised turuosalised on oma investeeringuid teinud/planeerinud teiste/ühiste mängureeglite alusel. Mis peaks nt soomlaste huvi olema lasta doteeritud põlevkivielektrit turuhinda solkima ja oma rajatud tohutute rohevõimsustega konkureerima?

Ma ise arvan, et oleme täna juba õige suuna kätte saanud - tuult/päikest tuleb kombineerida kiiret käivitusega jaamadega (kasvõi EE vesiniku/gaasi projektid, Utilitase gaasijaamad, akupangad, Salved jne). Põlevkivijaamad lähevad järk-järgult välja koos uute jaamade valmimisega.

Tuumajaama tuleb käsitleda "eraldi" ning tänasel hetkel suuri panuseid sellele veel ei teeks - tundmatuid muutujaid on liiga palju ning keegi ei suuda garanteerida, et päeval X jaam kindlasti valmiks prognoositud eelarvega ja toodaks meile odavat energiat. Kui tuleks, oleks ju tore, aga kui mitte, siis ei tohiks sellest meie energeetikale katastroofi järgneda. Katastroof ju juhtus nt Leedu energeetikaga, kes oma tuumajaama sulges ja uut asemele ei ehitanud. Üksvahe loodeti sisuliselt ainult Vene odavale elektrile.

[Taaniel Tina]

Mis peaks nt soomlaste huvi olema lasta doteeritud põlevkivielektrit turuhinda solkima ja oma rajatud tohutute rohevõimsustega konkureerima?

Tahaks AKF-le meelde tuletada, et Eestis doteeritakse roheelektrit summa üle 50 €/MWh kohta. Tõenäoliselt mujal Euroopas ka. Muidu ei suuda nad konkurentsis püsida. Mismoodi põlevkivielektrile makstavad dotatsioonid on turu solkimine, aga roheelektrile maksmine ei ole?

Märgin juurde, et ma ei toeta siin põlevkivi energiat, vaid seisukohta, et kõiki peaks kohtlema võrdselt. Kui põlevkivi energeetikud suudaksid välja mõelda tehnoloogia, millega oleks mõistliku hinnaga ja loodust säästvalt võimalik elektrit toota, siis mina ei oleks selle vastu.
Minu soov on saada mõistliku hinnaga elektrit igal hetkel ja et see reostaks loodust võimalikult vähe. Saan aru, et nad on natuke üksteisele vastu rääkivad seisukohad, aga mis teha.