EV energia ja julgeolek

[kraal]

Tasub lugeda võtta SMR entusiaside sõnavõtte tugeva inflatsiooniga, kes väidavad, et tegu ei ole tavalise tuumaprojektiga, tehnoloogia on äraproovitud ja alla-skaleeritud ning eelarved kindlad kui kivi.

Ei tasu ühe SMR-i arendaja ebaõnnestumisi üle kanda teistele SMR-ide arendajatele. Erinevad lahendused ja tehnoloogiad.

Olkiluoto katkestus näitas ehedalt kätte, et põlevkivienergeetika hind ei ole normaaloludes konkurentsivõimeline. Ja see on peapõhjus, miks pangad lisaks pruunile elektri värvile ei soostu põlevkivile, kui väljasurevale elektritootmisliigile laenu andma.

Defineeri normaalolud.
Kas normaalolud on:
1. Olukord kus söe/põlevkivi elektrijaamad on igatepidi maksustatud ja surve on need lausa jõuga sulgeda. Ja
2. Tuuganid ja päikesejaamad saavad kuhajaga nii otseseid kui kaudseid toetusi ning
3. Tuumaenergiat on peedistatud juba vähemalt 30 aastat ning arendusega on tegeletud vähesel määral.

Ma ise arvan, et oleme täna juba õige suuna kätte saanud - tuult/päikest tuleb kombineerida kiiret käivitusega jaamadega (kasvõi EE vesiniku/gaasi projektid, Utilitase gaasijaamad, akupangad, Salved jne). Põlevkivijaamad lähevad järk-järgult välja koos uute jaamade valmimisega.

Mis kasu on sellise lahendusega elektrist kui seda ei jõuta tarbida. Siin teemas on mitmeid kirjutisi sellest, et selline lahendus on kõige kallim lahendus.

Tuumajaama tuleb käsitleda "eraldi" ning tänasel hetkel suuri panuseid sellele veel ei teeks - tundmatuid muutujaid on liiga palju ning keegi ei suuda garanteerida, et päeval X jaam kindlasti valmiks prognoositud eelarvega ja toodaks meile odavat energiat. Kui tuleks, oleks ju tore, aga kui mitte, siis ei tohiks sellest meie energeetikale katastroofi järgneda. Katastroof ju juhtus nt Leedu energeetikaga, kes oma tuumajaama sulges ja uut asemele ei ehitanud. Üksvahe loodeti sisuliselt ainult Vene odavale elektrile.

Vastupidi.
Tuumajaamadele tuleb ühe rohkem rõhku panna. Õnneks seda juba tehakse ka.
Lõpuks on aru saadud, et fossilseid kütuseid ei asenda tuul ja päike vaid tuumaenergia. Kahjuks tuumaenergiale ei ole praegu ja lähimas tulevikus alternatiive.

Rootsi paneb rõhu tuumaenergeetikale https://world-nuclear-news.org/Articles ... r-energy-i
Euroopa komision liigub järjest rohkem tuumaenergeetika poole https://www.euractiv.com/section/energy ... -reactors/ https://sciencebusiness.net/news/nuclea ... r-reactors
Poole hakkas ehitama esimest tuumajaama ja neil plaanis ehitada mitmeid
Inglismaa ehitab mitmeid juurde.
Prantsusmaal hakatakse uusi ehitama.
Bulgaaria hakkab kahte 1000MW jaama ehitama.
Lisaks paljud teised riigid on üha enam ja enam positiivselt meelestatud tuumaenergiale. välja arvatud Sakasamaa.
Meil on viimane aeg valida kas läheme Saksmaa teed või siis lööme teistega kampa.

[Kilo Tango]

... Kui põlevkivi energeetikud suudaksid välja mõelda tehnoloogia, millega oleks mõistliku hinnaga ja loodust säästvalt võimalik elektrit toota, siis mina ei oleks selle vastu. ...

See pole lihtsalt võimalik. Selle pärast, et põlevkivi on uskumatu sodi, mida ei tohiks üleüldse põletada. >60% sellest on paekivi, mis siis katlas kuumeneb. Selle käigus laguneb see lubjaks ja CO2-ks. Siis transporditakse selle kraamiga koos terve hulk soojust koldest välja. Põlevkivi on selline rämps, et me hoiaksime ca. 25-30% CO2 kvoodilt kokku, kui läheksime üle kivisöele! Kutsuda seda rahvuslikuks uhkuseks on puhas lihtsameelsus.

[Madis Reivik]

Põlevkivi kiitmine on poisike, leidub ka artikleid kus väidetakse et "põlevkivituhk on väärtuslik maavara".

Mida keegi küll ei kasuta ja mille tonnihind on vist üldse kõige odavam asi mida tonniga osta saab.

[Kapten Trumm]

Põlevkivituha väärtus seisneb happelise põllumulla lupjamises, vaja on seda Kagu-Eestis. Kuna raudtee otseühendust pole, tuleb kalluriga mööda maanteed vedada. Ise võite arvata, miks kohalikud millegi muuga lupjavad, ju siis lähemalt saab mingit aseainet.

Samamoodi on väärtuslik tooraine koos põlevkivi ülejääkidega mäkke minev paekivi, poleks vaja Tuhala nõiakaevu kuivaks lasta, aga kuidas see killustik Rail Baltica ehitusele jõuaks? Kalluri kastis?

Ühesõnaga, puudub toimiv logistika taolise kraami veoks sinna, kuhu tarvis. Põlevkivituhast tehti tuhaplokke juba ENSV ajal. Teine probleem selles, et looduse rüüstamine Tallinna lähedal on veel liiga odav, et Ida-Virus aetakse materjali endiselt mäkke.

[wolfgang]

"naised saunas rääkisivad", et põlevkivituhaga "lupjamine" on veids nagu püksipissimine. Kui alguses PH tõusebki siis sellesinase tuha väävlisisaldus moodustab pikapeale happe ja see muld muutub veel happelisemaks..., mida siis ravitakse uue tuhakoormaga.
Põlevkivi aheraine kasutamine teetöödel on tõesti mõistli aga siin tuleb aru saada, et tegemist ei ole siiski kvaliteetse lubjakivikillustikuga(mida Tallinna ümbruse lademetes leidub), vaid ikkagi jäätmega. Jah seda kasutatakse nagu mingit tohutut kvaliteetkildu, ent tegemist on siiski Lasnamäe, Vasalemma vms. kihindi lubjakivi killuga võrreldes pasaga. samas täiteks, teetammi jne.. Ka kesk Eesti karjääride kild on sitem, kui Tallinna ümbruse oma. Seda on isegi kuulda, kui kallur koorma maha valab. Lasnamäe oma selgelt kõliseb, a mingi Põltsamaa kivikese oma astud saapakannaga puruks.

[kraal]

Põlevkivituha väärtus seisneb happelise põllumulla lupjamises, vaja on seda Kagu-Eestis. Kuna raudtee otseühendust pole, tuleb kalluriga mööda maanteed vedada. Ise võite arvata, miks kohalikud millegi muuga lupjavad, ju siis lähemalt saab mingit aseainet.

Õndsal nõukogude ajal tuhatati küll põlde aga seda ei veetud kalluritega vaid paakidega.
Tänapäeval ei veeta põlevkivi tuhka põllule vaid lubjakivi või lubajakivi segatuna dolokiviga. https://www.balticagro.ee/poldude-lupjamine
Põlde ei ole vaja lubajata mitte ainult Kagu-Eestis vaid ka mujal.

Samamoodi on väärtuslik tooraine koos põlevkivi ülejääkidega mäkke minev paekivi, poleks vaja Tuhala nõiakaevu kuivaks lasta, aga kuidas see killustik Rail Baltica ehitusele jõuaks? Kalluri kastis?

See põlevkivi rikastamisel tekkiv paekivi ei ole sugugi väärtuslik tooraine. Teatavasti paekivi koosneb erinevatest kihtidest. Mõned on pehmemad mõned kõvemad jne. https://materjalistuudio.weebly.com/paekivi.html
RB trassil hakatakse kasutama täiteaineks Ida-Eestis tekkivat paekivijääke. Kas Aheraine mägedest või siis põlevkivi kaevandusel põlevkivi pealt eemaldatud kihistust ei tea, pole uurinud.
Tallinn Pärnu rautee on täitsa olemas ja mööda seda saab ka paekivi vedada vahejaamadest ja sealt edasi trassile. Kõike muu, liiva, graniiti jne tuleb ka kalluritega vedada.[/quote]

Ühesõnaga, puudub toimiv logistika taolise kraami veoks sinna, kuhu tarvis.

Logistika pole probleem. Probleem on logistika hinnas. Tooraine on lihtsalt niivõrd odav, tema omaduste tõttu nii Kirde-Eestis kui ka kohapeal ja odavam tuleb kohapeal kaevandada kui kaugelt vedada.

Põlevkivituhast tehti tuhaplokke juba ENSV ajal.

Jah Tehti, täpsemalt lendtuhast mis saadi tuhafiltritest, mitte tuhast mida pumbatakse tuhabasseini. Tehti ka paar kolm aastat tagasi aga enam ei tehta, sest põlevkivi katlad töötavad väga episoodiliselt ja vähe ning tootja ei saanud enam piisavalt tuhka.

[Walter2]

Miks ei võiks aherainemägesid tagasitäiteks suletud allmaakaevandustesse vedada? Saame saastamägedest lahti ja pole ohtu et maapind siin-seal kuskil sisse vajuks. Kas on oht et põhjavesi võib sellest rikneda?

[Väino]

Paekivi ja marmor peaks õhu käes kõvemaks muutuma. Kui aherainekillustik ka kõveneb, siis kasutusvaldkond sellega laieneb.

[kraal]

Miks ei võiks aherainemägesid tagasitäiteks suletud allmaakaevandustesse vedada? Saame saastamägedest lahti ja pole ohtu et maapind siin-seal kuskil sisse vajuks. Kas on oht et põhjavesi võib sellest rikneda?

Kallis ja keeruline.

[Kapten Trumm]

Tee-ehitus on killustiku ainult üks kasutusvõimalus (seal on kõvadus väga tähtis).
Põllule ehitatavate kergekaaluliste kipsmajade vundamendi alla ning seinapaneelide täiteks võib väga edukalt ka seda idaviru sodi kasutada. Pole lihtsalt mingit Lasnamäe ladestut vaja sinna raisata.

Täna on lihtsalt killustikuärikatel rentaablim lasta Tallinna lähedast kvaliteetpaasi läbi purusti kui jäntida Ida-Virust selle sodi toomisega. Asfaldi sisse ja freespurukatte pindamiseks kasutatakse juba mõnda aega graniitkillustikku, sest paekivikillustikust, ükskõik mis lademest, pole kate piisavalt kulumiskindel.

[Castellum]

Miks ei võiks aherainemägesid tagasitäiteks suletud allmaakaevandustesse vedada? Saame saastamägedest lahti ja pole ohtu et maapind siin-seal kuskil sisse vajuks. Kas on oht et põhjavesi võib sellest rikneda?

Kallis ja keeruline.

Probleem on tagasitäite tihendamine algmäemassi tiheduse tasemele.

Muidu oleks ju päris mõtekas - terviklaavade puhul kaevandad jäetud tervikud välja, siis täidad kõik ära, siis järgmise ee tervikud välja jne. Saaks aherainest lahti, saaks vajumise peatada, saaks omaaegsed terviklaavade kaod (>50 % kasulikust kihist) ka peaaegu nulli...ilmselt hind panebki asja paika.

[Castellum]

Tee-ehitus on killustiku ainult üks kasutusvõimalus (seal on kõvadus väga tähtis).
Põllule ehitatavate kergekaaluliste kipsmajade vundamendi alla ning seinapaneelide täiteks võib väga edukalt ka seda idaviru sodi kasutada. Pole lihtsalt mingit Lasnamäe ladestut vaja sinna raisata.

Täna on lihtsalt killustikuärikatel rentaablim lasta Tallinna lähedast kvaliteetpaasi läbi purusti kui jäntida Ida-Virust selle sodi toomisega. Asfaldi sisse ja freespurukatte pindamiseks kasutatakse juba mõnda aega graniitkillustikku, sest paekivikillustikust, ükskõik mis lademest, pole kate piisavalt kulumiskindel.

Tee-ehituse killustikul on tähtis ikka survetugevus, mitte kõvadus. Ükski lubjakivi (ka "Tallinna lähedane kvaliteetpaas") ei kanna graniidiga võrdlust välja. Seda muide teati juba Nõuka-aegu, kui teedeehituseks 1980-tel toodi Ida-Karjalast graniiti. Kui palju kuskile jagus, on muidugi iseasi.

Ja seda Ida-Viru paroodat kannatab alusena ikka palju suuremate majade alla panna kui kipseramud. Me omaaegu tegime Maidla spordihoone puhta paroodapadja peale, väga hästi toimis.

[parkija]

Seda põlevkivituhka on katsetuse / proovimise korras betooni sisse täiteaineks segatud , tulemustest mul teadmine puudub .

[Castellum]

Seda põlevkivituhka on katsetuse / proovimise korras betooni sisse täiteaineks segatud , tulemustest mul teadmine puudub .

Kui teadmine puudub, ehk siis ei risustaks eetrit?

Põlevkivituha kasutamine sideainena on omaette edulugu, nt siit abielupaar Kikkad:
https://et.wikipedia.org/wiki/Verner_Kikas
https://et.wikipedia.org/wiki/Valve_Kikas

Phl lubjakivisisaldusega täieaine (parooda) üldiselt saab siit:
https://et.wikipedia.org/wiki/Kivim

[Kriku]

Jah, aheraine kaevandustesse vedamine ei tule erinevatel põhjustel välja, kuid sellega annaks vast täita mitmesuguseid avamaakarjääre, kust on paekivi, kruusa või liiva võetud, ja mida järveks teha ei anna? Või kasvõi kasutusest välja jäänud kolhoosiaegseid siloauke.