Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
Kasutaja avatar
Rändur
Liige
Postitusi: 1122
Liitunud: 02 Juul, 2005 7:48
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Rändur »

Sa ei oska kastist välja mõelda! Mis siis, et raha pole - varjendid polegi tähtsad. Lihtsalt ... varjuge!
Nali naljaks, aga teema on jätkuvalt kuum.

Tänases 16.01.2024 Delfis
Intervjuu päästeameti peadirektoriga: uut maa-alust Eestit pole vaja inimeste kaitseks ehitada
Kas siis varjendid või varjumiskohad?
Mulle väga meeldiks, kui saame Eesti inimestele varjumisest rääkida, ilma et laskuksime terminitesse. Päästeameti eesmärk on, et inimesed teaksid, millised kohad neile sõjalise ründe korral kaitset pakuvad, ja neid kohti on Eestis palju. Me peame lihtsalt asjale natuke loomingulisemalt lähenema, kui mõtlema sellele, et meil on ainult Soome eeskujul mingisugused varjendid kuskile loodud.

Sõjalise ründe korral pakuvad kaitset nii keldrid, maa-alused parkimismajad, tunnelid, ilma akendeta siseruumid kui ka suurte kortermajade madalamad korrused. Kõige tähtsam on, et inimesed oleksid siseruumides. See on kõige suurem kaitse.

Aru peame me saama aga sellest, et kõik hooned ei kaitse, kui nad saavad otsetabamuse. Kahjuks ei kaitse otsetabamuste eest ka varjendid. Sõjatööstuses kasutatakse väga palju spetsiaalseid punkrivastaseid ründerelvi: kui on teada, mida tahetakse rünnata, ja kui see koht on piisavalt oluline, siis seal neid relvi ka kasutatakse. Meie eesmärk ei ole inimesi ühte kohta kokku tuua ja anda võltsturvalisust. Meie eesmärk on, et inimesed teaksid, mis neile kaitset pakub, ega muretseks ülemäära selle eest, kas selle asja nimi on varjend, varjumiskoht, avalik varjumiskoht või turvaruum. Maailmas ei ole olemas varjendile mõeldud standardit. Kõige rohkem räägime standardite mõttes Soomes kehtestatust, aga see ei ole mingi ülemaailmne standard. Me võime nimetada asju nii, nagu ise soovime.

Ega kaitsevägi ei taha ju ka, et inimesed tänavale jookseksid.

Oleme kindral Martin Heremiga sellel teemal hästi palju rääkinud ja oleme samal arusaamal, et tähtsad pole varjendid, vaid et inimesed oleksid varjunud. Avalikele varjumiskohtadele märgi panek on oluline aga seetõttu, et inimesed teaksid: sellesse kohta saan minna, kui olen rünnaku ajal tänaval. Avalike varjumiskohtade puhul lepime hoone omanikuga kokku, et nad oleksid valmis ja teeksid uksed lahti. Ja inimesed saavad sinna minna.

Kaugel märgistamisega olete?
Umbes 10% elanikele (u 150 000 inimesele) on mahu järgi praegu avalikke varjumiskohti märgistatud. Oleme käinud valdavalt läbi omavalitsustele ja riigiasutustele kuuluvad hooned, järjest rohkem oleme teinud koostööd ka eraettevõtete ja kaubanduskeskustega. Töö käib. Avalikud varjumiskohad oleme inseneridega üle vaadanud, et selgitada, kas keldrikorruste vahelaed piisavalt tugevdatud ja kas on mitu väljapääsu.

Miks ei tasu varjumise puhul Soomelt eeskuju võtta?
Esiteks, Soome on saanud seda süsteemi üles ehitada väga pika aja jooksul. Teiseks, Soome standardid on sellised, milleni meie ei plaani minna. Soome on valmistunud tuumasõjaks, mitte lihtsalt selleks, et keegi pommitab, ja sellepärast on neid varjendeid tehtud teistel põhimõtetel. Eestis peame vaatama sellele süsteemile kui 50 hallile varjendile.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120262398 ... ks-ehitada

Osalt võib ju kaasa noogutada - see, et me Soome eeskuju järgida ei suuda, ei tähenda veel seda, et üldse mitte midagi teha ei saa või et nüüd tuleks käed jõuetult rüppe lasta.
Teisalt oli eespool viidatud, Päästeameti enda tellitud Taltechi uuring suhteliselt nutuste järeldustega.
See väidet, et "Kahjuks ei kaitse otsetabamuste eest ka varjendid" vastab küll tõele, aga on veidi kavaldamise maiguga a la ükski varjend ei kaitse spetsiaalsete rakettide ja mürskude vastu, seega pole neid nagu mõtet ehitadagi? Küsimus on pigem selles, kas varjend kaitseks S-300 või muu levinuma raketi otsetabamuse vastu.

Huvitav oleks näha kalkulatsioone, mis läheks maksma otsetabamuse vastu kaitsvad variendid x-% Tallinna, Tartu või teiste linnade elanikele. Näiteks linnaosade kaupa. Palju läheks maksma hoopis vastav õhutõrjesüsteem. Kui endal raha pole - kas EL annaks sellest suurema osa? Kas on üldse küsitud? Hetkel on meil eriti huvitav seis - Hispaania NASAMS oli mõnda aega õlekõrreks ja nüüd pole sedagi.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39836
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Soomes kasutatav, kõige lahjem S1 kategooria varjend on vastupidavusega, et paneelmajast jääb sellise ülesurvega järgi vaid lage plats.
Ja NATO vs VF sõda kindlasti ju mingit tuumarelva ohtu ei sisalda.....

NSVL ajal lihtradiatsioonivarjeteks ehitatud poolkeldrikorrused (vundamendiplokkidest sein, kandepostidega lagi) olid vastupidavusega 0,2 bar. Mustamäe suvakeldrid on ilmselt nõrgemad. Soome S1 on 1,0 bar.

Kahjuks üsna ebaprofessionaalne hirmutamistjutt, varjend pommi eest ei kaitse jne. Paneelmaja kelder või usteta jalakäijate tunnel kaitseb palju vähem. Ukrainas on küll ja veel neid "varjunud" inimestega keldreid ekskavaatoriga lahti kaevatud (koos inimjäänustega mõistagi). Kõige tuntuim on vist Mariupoli teatri kelder.
Soome on valmistunud tuumasõjaks, mitte lihtsalt selleks, et keegi pommitab, ja sellepärast on neid varjendeid tehtud teistel põhimõtetel.
Ei ole tõsi. Soome on valmistunud KA tuumasõjaks, kuid varjend selleks tarbeks on põhiosas (eelkõige betoonkonstruktsioon) analoogne. Tuumavarjend erineb pommivarjendist selle poolest, et seal peab olema võimalik olla vähemalt 3 päeva. S-300 rakett, mis lõhkeb 25 m kaugusel seinast, avaldab umbes samasugust efekti varjendi konstruktsioonile kui kui tuumaplahvatuse lööklaine. Soome varjendiehituse mentaliteedi üks alustalasid on suhteliselt kergelt üle elatud kolm veebruaripommitamist 1944 -järelikult on võimalik, järeldati.
Viimati muutis Kapten Trumm, 16 Jaan, 2024 10:48, muudetud 3 korda kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39836
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Huvitav oleks näha kalkulatsioone, mis läheks maksma otsetabamuse vastu kaitsvad variendid x-% Tallinna, Tartu või teiste linnade elanikele. Näiteks linnaosade kaupa. Palju läheks maksma hoopis vastav õhutõrjesüsteem. Kui endal raha pole - kas EL annaks sellest suurema osa? Kas on üldse küsitud? Hetkel on meil eriti huvitav seis - Hispaania NASAMS oli mõnda aega õlekõrreks ja nüüd pole sedagi.
On siin foorumis tehtud ja on selgunud, et varjendid on odavamad. Tallinna linna tõenäoliselt alles jäävatele inimestele per nase 0,75 m3 varjendipinda ehitada (Soome norm) kulu eest saab üheainsa IRIS-T patarei.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
mart2
Liige
Postitusi: 4999
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas mart2 »

Rändur kirjutas: 16 Jaan, 2024 6:13 ...
Tänases 16.01.2024 Delfis
Intervjuu päästeameti peadirektoriga: uut maa-alust Eestit pole vaja inimeste kaitseks ehitada
Kas siis varjendid või varjumiskohad?
Mulle väga meeldiks, kui saame Eesti inimestele varjumisest rääkida, ilma et laskuksime terminitesse. ...
https://epl.delfi.ee/artikkel/120262398 ... ks-ehitada
...
Kogu pika jutu kõige olulisem osa! :evil:
Kui ei kasuta termineid, siis mis iganes öelda või suisa jama ajada, saavad alati teised valesti aru ... :mrgreen:
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39836
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ühesõnaga, tagatubades on otsustatud, et varjendeid Eestis ehitama ei hakatagi, kinnisvaraarendajaid ähvardab hullemal juhul "varjumiskohtade" kohustus (loe neljast küljest avatud soklikorruse asemel tuleb ehitata kinnine).

Ühest küljest toetab see tänast eduraportöörlust, et meid ei ohusta miski - teisalt aga välditakse ebapopulaarseid otsuseid - kesse ikka tahab uue tammeparketi või köögitehnika asemel maksta mingi arusaamatu "varjendi" osakut. Looduses on tihtipeale sellised kergemeelsete arusaamadega liigid välja surnud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Leo
Liige
Postitusi: 3295
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Leo »

Tsiteeritud Eesti Vabariigi esipritsumees on kahtlemata lahe säga ja jutt jookseb hästi, kui on vaja valitsusele urrukasse pugemiseks Päevalehes eduraporteerida, paraku ei suuda teemas püsida. Teema on ikkagi see, et viimased kolmkümmend aastat on Eestis kodanikukaitsega, täpsemalt varjenditega rehepappi tehtud ja nüüd on aru saadud, et varjendeid nagu polegi? Lolli mölaga rahva ees tola tegemise asemel võiks mõistlikku nõu anda, kuidas näidateks olemasolevaid võimalusi paremini kasutada? Näiteks kui suur ja sügav maakelder tuleks kaevata, et pere saaks seal kapsatünni ja moosipurkide vahel näiteks ööpäeva rahulikult mööda saata. Soome maapiirkondades on tavaline, et maja kõrvale on söögi hoidmiseks koht ehitatud, tavaliselt siis maa sisse, betoonblokkidest ja paksu liivakihi all. Kui sinna veel korralik metallist uks panna, siis annab väiksema varjumisekoha möödu välja küll ja kindlasti on tugevam, kui mõni magala korterelamu kelder.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39836
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Eriti äge oli kinnitus, et me oleme nüüd "kodanikukaitsega" UKR sõjaeelsel tasemel :wall:
Kiievi (NSVL aegne I kategooria linn) oma Tallinnast palju suurema varjendivõrguga teleporteerus kuidagi Tallinnasse?
Ja nagu mäletate, siis juba sõja esimesel päeval UKR-s sireenid reaalselt undasid ja rahvas istus metroojaamades varjus, mitte ei hakatud kontseptsiooni ja hanget koostama.

Ja noh
Margo Klaose sõnul soovib päästeamet, et inimesed teaksid, mis neile kaitset pakub, ega muretseks ülemäära selle pärast, kas selle asja nimi on varjend, varjumiskoht, avalik varjumiskoht või turvaruum.
Selline käsitlus on suisa eksitav. Asi on selles, et keskmine nuustik ju EI TEA, misasi täpselt kaitseb või mis on vahet varjendil või "turvaruumil". Ja kui meil laiem avalikkus seda teaks, siis küllap kogutaks allkirju ja avaldatakse meelt PA/SM ees. Paljud ilmselt avastavad "varjumiskohtade" idee letaalsuse siis, kui ümberringi läheb andmiseks ja S-300d lõhkevad pisut lähemal kui majadevahelisel parkimisplatsil.

Selline ajude gümnastika: uurige välja, mitme evakueeritava vastuvõtuks peab Tallinna linn valmis olema ja võrrelge seda reaalse põgenike arvuga, mis sõja jalust Tartu ja Narva suunalt Tallinna poole valgub.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39836
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Eilses AK-s oli uudisnupp, kuidas Harkovis kolivad koolid maa alla. Esiteks metroojaamadesse ja uusi pidi ehitatama juba maa alla (vist siis keldrikorrusega hooned rajatakse?).

Seal nagu keegi mingi "varjumiskohtade" fatamorgaanaga ei paista tegelevat, kui kaudtulelöögid iga päev tulevad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Smith
Liige
Postitusi: 1578
Liitunud: 10 Veebr, 2012 22:01
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Smith »

https://jarvateataja.postimees.ee/79568 ... umisplaani
Soovitused hoonele

• Hoidke hoone evakuatsiooniteed läbitavad, ohuolukorras peab olema tagatud koridorides takistusteta liikumine.

• Vaadake üle keldri seisukord – koristada sinna kogunenud prügi ja praht.

• Varisemise võimalused on viidud miinimumi - toestamine.

• Varjumiskoht olema varustatud vähemalt kahe sisse-/väljapääsuga.

• Keldrite uksed peaksid olema tugevdatud ning sarjastatud hoone üldvõtmega.

Soovitused ruumidele

• Varjumiseks mõeldud ruumid peavad olema puhtad ning korrastatud.

• Varjumisruumi ei tohi paigutada näiteks soojasõlme või muudesse tehnilistesse ruumidesse.

• Varjumisruumide kõrgus võiks võimalusel olla vähemalt 2,3 m.

• Varjumiskoht peab olema varustatud avariivalgustusega elektrikatkestuste korraks- generaator ja avariivalgustus.

• Varjumiskohas peab olema tagatud piisav hapnikusisaldus õhus- ventilatsioon, õhuklapid või tuulutusaknad.

• Olemasolevad aknad kindlustatakse liivaga täidetud plastik- või tekstiilkottidega.

• Vältimaks keldriruumide üleujutamist peavad vee ja kanalisatsiooni püstikud õhurünnaku ajaks olema suletud ja tühjaks lastud.

• Varjumiskohas võiks optimaalselt olla 1,5 m2 põrandapinda iga varjumiskohas viibiva inimese kohta.

• Varjumiskoha ruumide viimistlemisel kasutada mittepõlevaid materjale.

• Varjumiskoht võiks olla varustatud pinkidega istumisvõimaluse tagamiseks.

• Varjumiskohas võiks olla töökorras sidevahend edasiste tegevusjuhendite ja informatsiooni vastuvõtuks (patarei- või akutoitel raadio).

• Varjumiskohas peab olema joogivee mahuti või pudelites joogivesi arvestusega vähemalt 2-3 liitrit joogivett inimese kohta.

Materjale toestamiseks ja akende kindlustamiseks on otstarbekas eelnevalt soetada ja eel ladustada.

• Varjumiskoht peab olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega.

• Kuna arvestatakse eelhoiatuse ajaga (72h), saab varjumise ruume vajadusel kasutada muudeks eesmärkideks ja hoida kergesti teisaldatavaid esemeid.
Oeh, ostame kivid ja segud valmis ja kui venelased on piiri ületanud, hakkame tugiseinu laduma ? :shock: :wall: :D :roll:

Seni, kuni see on soovitus, ei juhtu mitte midagi. Seoses rohepöördega tehakse igasugu nõudeid, mis on kõigile kohustuslikud, miks kurat tsiviilkaitset ei saa käskudega järele aidata??
"We have 50 million Muslims in Europe. There are signs that Allah will grant Islam victory in Europe—without swords, without guns, without conquest—will turn it into a Muslim continent within a few decades." Muammar Gaddafi
affa
Liige
Postitusi: 245
Liitunud: 29 Jaan, 2021 12:15
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas affa »

Smith kirjutas: 11 Veebr, 2024 8:59 [..]
Seni, kuni see on soovitus, ei juhtu mitte midagi. Seoses rohepöördega tehakse igasugu nõudeid, mis on kõigile kohustuslikud, miks kurat tsiviilkaitset ei saa käskudega järele aidata??
Sest kui on korralikud ettevalmistused, siis peab hakkama sõdima - kultuuriväärtused võivad hävida!
Aspelund
Liige
Postitusi: 1136
Liitunud: 04 Mai, 2005 10:45
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Aspelund »

Meie tsiviilkaitse peamine strateegia on hea nõu ja soe käepigistus.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39836
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kortermajade puhul on probleem rahapuudus - need ühistud, kus mingi koostöövõime on, on teinud ära maja energiatõhusamaks muutmise töid niipalju kui rahakott kannatas (tavaliselt väline soojustus ja heal juhul veel küttesüsteem) ja rohkem nad eriti laenu ei saa, omavahendeid selleks ei jätku.

Need, kus üksmeelt pole või on kriitiline mass pensionäre/umbkeelseid, ei saavuta eales kokkulepet selliste asjade kohta (kui juba reaalselt säästu tõotava soojustusega ei saa). Sest varjumiskoht ju tasuvust ei oma.

25 maja kaupa toetust jagada läheb paar sajandit aega. Ja juba kehtiva kasutusloaga majale midagi kohustuseks teha on juriidiline probleem.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Madis Reivik
Liige
Postitusi: 3282
Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Madis Reivik »

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1202 ... head-diili

Avastati jalgratas ja Ameerika.

Eriti äge on see et ükski kuradi riigimees ei mõtle selle peale, et need mahutid seisid aastaid lihtsalt "ootel" ja neid ei pruugiks enam olemaski olla.
Noh, konkurents ja rahvusvahelised hanked jne.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39836
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kus siin need turvalised hoiukohad oleks, kus neid Rootsis ja Soomes olnud varusid hoida? Peale selle Miiduranna oma on kõik muu kindlustamata metalltünnid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Madis Reivik
Liige
Postitusi: 3282
Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Madis Reivik »

Kas peab siis olema ilmtingimata "peale Miiduranna" ?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist