Üheksa aastat ajateenija

Üksused, relvad, tehnika. Autasud ja vormid. Kõik teemasse puutuv.
Vasta
Kasutaja avatar
Siki
Liige
Postitusi: 1269
Liitunud: 09 Juun, 2020 14:29
Kontakt:

Üheksa aastat ajateenija

Postitus Postitas Siki »

Leidsin ajalehest Postimees 1938. aasta detsembris rubriigis "Kohtuvõre tagant" avaldatud uudisnupu sõduri kohta, kes oli selleks ajaks olnud ajateenistuses 9 aastat :shock: Kas rekord?

Mitmekordne wäejooksik Sõjakohtu ees
Müüs sõdurivarustust, et pummeldada Emajõe luhal

Eile algasid Tartu „Sõdurite Kodu" ruumes Sõjawäe Kõrgema Kohtu istungid. Esimesel istungipäewal oli „peategelaseks" rms. Jaan Sooru, keda süüdistati kahekordses omawoliliselt wäeosast lahkumises ja riigi poolt antud warustuse raiskamises. Kohus arutas asju koosseisus: eesistuja kindral-major N. Helk, liikmeteks major Ellandi ja kapten Kess. Süüdistusaktid rms. Sooru kohta räägiwad: 7. jalawäerügemendi reamees Jaan Sooru lahkus 3. juulil omawoliliselt wäeosast ja jäi esialgu kadunuks. Umbes kuu aega hiljem ilmus rms. Sooru Tallinna linna komandantuuri, kust ta oma wäeossa tagasi saadeti. Tema warustuse kontrollimisel wan. allohw. Leetmaa selgitas, et rms. Sooru'l oli puudu temale wäljaantud riigiwarustusest.

Juurdlusel rms. Sooru seletas, et kompaniist lahkumise päewal joonud ta laagri lähedal metsas wiina ja hiljem läinud Petseri linna awalikkude naisterahwaste juurde, kus wiibinud järgmise hommikuni. Sealt läinud Tartu, kus Emajõe luhal pummeldanud mitu päewa. Tartus pantinud ta kellegi eraisiku kaasabil oma sõjawäeriided ja saadud rahaga pummeldanud edasi. Kuidas ta Tallinna sattunud, seda ta ei teadwat, kuid kaasasolnud tütarlaps rääkinud, et wiimane toonud tema Tallinna. Tallinnas pummeldanud weel mitu päewa ja siis, kui raha otsas olnud, läinud komandantuuri. Rms. Sooru on kohtu poolt korduwalt karistatud. Karistuse kandmisest ta wabanes alles 7. mail Amnestiaseaduse põhjal. Rms. Sooru on täiesti raiskuläinud sõdur. 20. augustil ta jõudis otsusele, et teenigu teised isamaad. Tema ei hooli oma kodanikukohustuse täitmisest. Seepärast lahkus rms. Sooru 20. augustis teiskordselt wäeosast Petseri Lõuna laagrist ja jäi kadunuks. Tema tabamiseks alustati üleriigilist otsimist. 4. oktoobri ööl leidis Tallinna 6. jaoskonna politseikordnik Joh. Must Tallinnas Reaalkooli ees olewa ausamba platsil pingil magamas tundmatu mehe. Kordnik Must ajas mehe üles ja wiimane seletas kordnikule, et ta olewat Tallinnasse sisse sõitnud. Oma nime ütles ta Sooru olewat. Kui kordnik Soorut jaoskonda kutsus, siis ta ei tahtnud sinna minna, waid tõendas, et temal olewat kõik asjad korras. Kordnik wiis Sooru siiski jaoskonda, kus selgus, et Sooru on tagaotsitaw wäejooksikuna. Tabamisel Sooru oli erariietuses. Ka seekordsel ärajooksmisel rms. Sooru oli wiinud wäeosast kaasa riigile kuuluwat warustust. Omawoliliselt lahkunud ta seepärast wäeosast, et ülemus ei ole andnud linnaluba. Muide, rms. Sooru on teeninud sõjawäes juba 9 aastat. Sõjawäe Kõrgem Kohus otsustas karistada rms. Soorut koostatult 5 a. sunnitööga ühes kõigi õiguste kaotamisega.

Normaalne ajateenistus kestis sel ajal minu teada umbes ühe aasta ringis. Aga kartsas istutud aega ja samuti distsiplinaarkompaniis teenitud aega sinna sisse ei arvatud, küllap ta nii endale aastaid kogus :scratch:
Aspelund
Liige
Postitusi: 1142
Liitunud: 04 Mai, 2005 10:45
Kontakt:

Re: Üheksa aastat ajateenija

Postitus Postitas Aspelund »

Äkki see härrasmees?

https://www.kalmistud.ee/haudi?action=h ... Vr8wpOOgBm

Aga ta näib veel meediasse sattunud olevat oma seiklustega

https://dea.digar.ee/?a=d&d=postimeesew ... ----------
Kasutaja avatar
Siki
Liige
Postitusi: 1269
Liitunud: 09 Juun, 2020 14:29
Kontakt:

Re: Üheksa aastat ajateenija

Postitus Postitas Siki »

Ilmselt sama!

Kopeerin artikli aastast 1933 ka siia:

Püssipaugud Tartu Raekoja platsil.
Kui „kraadepoisid" tahtsid wahialust tunnimeeste käest wabastada.
Põgenemiskatsed ei õnnestunud.

Neljapäewa õhtul tahtis Tartus wahialla wõetud kaitsewäelane, reamees Jaan Sooru saatetunnimeeste käest kahel korral põgeneda. Esimene kord Kiwisillal ja teisel puhul Ülikooli tänawal. Tunnimeeste poolt awatud tuli sundis Jaan Soorut peatuma ja ta toimetati garnisoni arestimaija.

Neljapäewa õhtul kella paiku liikus reamees Jaan Sooru kahe saatetunnimehe wahel Kiwisilla suunas, kuna mees pidi wiidama awalikus kohas lärmitsemise eest garnisoni arestimaija. Kiwisillale jõudnud leidis ta paraja aja olewat põgenemiseks ning hakkas jooksma. Saatetunnimehed lasksid alul õhku hoiatuspauke. Wiimaks jäi mees seisma, kuid tema ümber kogunes „kraadepoiste" jõuk, kes igatses wäga oma sõpra wabastada. Käis wäikene rüseleminegi, kuid ülekaal jäi relwastaud sõduritele ning alustati uuesti teekonda, kuid seekord juba komandantuuri, mis asub Ülikooli tänawal. Kuna liiklemine ülaltoodud ajal linnas wõrdlemisi elaw, tekitasid hoiatuseks lastud paugud ärewust. Igamees püüdis hoida end maja seinte warju, ning Kiwisilla ümbrus, kus tulistamine toimus, oli mõne hetkega inimestest tühi. „Kraadepoiste" jõuk, kes katset tegi wahi alla wöetud reameest Kiwisillal wabastada, ei jätnud peale ebaõnnestund katset teda weel maha, waid liikus tänawatel kaasa kui konwoeeriti meest komandantuuri poole .

Jõudnud Ülikooli tänawale, Barclay platsi kohale tegi reamees Jaan Sooru uuesti põgenemise katset, mille wältimisets saatetunnimehed tule awasid. Majadest tormas wälja ehmunud kodanikke, kes ei teadnud aimatagi, milles lugu seisab. Ka sel korral ei õnnestunud wahialusel põgenemiskatse. Mees wiidi komandantuuri ja sealt hiljem garnisoni arestimaija.

Kes on Jaan Sooru?

Parajasti teenib ta 7. jalgwäe rügemendis sundaega, ning oli lastud koju arstide komisjoni otsuse alusel 20 päewaks terwisparandusele. Mehel on kaitsewäes juba "teenistusredel" seljataga, ülemusele wastuhakkamise pärast tuli temal tveeta 2,5 aastat distsiplinaar-kompaniis, kust ta alles läinud aasta oktoobrikuul wabanes, ning uuesti rügementi saadeti sundaja teenimise lõpetamiseks. Puhkusel olles mees hakkas jooma ning selle tagajärjel hakkas awalikus kohas lärmitsema, kust politsei mehe wahituppa toimetas. Sealt helistati komandantuuri, ning paluti saatetunnimehi, et wahialla wõetud sõdurit garnisoni arestimaija toimetada. Põgenikul tuleb oma tegude eest sõjakohtus wastutust anda ning on kindlasti oodata karmi karistust, kuna sõjawäelised karistusmäärad wahi alla wõetud põgenemise kordadel on üsna suured. Nagu teatakse nimetada, on reamees Jaan Sooru ka warematel aegadel tuntud seikleja mehena.


Leidsin samuti infot, et ennem ajateenistust oli Jaan Sooru Harku kuritegelike kalduvustega noorte koloonia kasvandik ja muuseas karistatud näiteks munavarguse eest.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36554
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Üheksa aastat ajateenija

Postitus Postitas Kriku »

Aspelund kirjutas: 10 Mär, 2024 17:29 Äkki see härrasmees?

https://www.kalmistud.ee/haudi?action=h ... Vr8wpOOgBm
Tema kohta veel:
SOORU, Jaan, Kaarel m, s. 27.09.08, eluk. Tallinn, kingsepp. 27.07.41 mobiliseeriti Punaarmeesse. [ZEV III köide]
https://www.memento.ee/wp-content/uploa ... mat-11.pdf

Kui too, siis 31 aastat elas sõjaveteranina nagu miška ja kurtis, kuidas teda kodanlisel ajal taga kiusati :mrgreen: . Aga natuke raske uskuda, et akf Siki poolt mainitud tegelasel mingi elukutse oli. Kuigi vanus nagu peaaegu klapiks ning võis ju valetada elukutse kohta.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36554
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Üheksa aastat ajateenija

Postitus Postitas Kriku »

Rahvusarhiivist:
Sooru, Jaan Karli p. ERA.1868.1.1946 09.11.1933-14.05.1937 Säilik Tallinna uurimissaal Keskvangla

Sõdurite Joalaid, Elmo ja Sooru, Jaani süüdistus 1938. a augustis murdvarguses ERA.927.3.3328 1938-1941 Säilik Tallinna uurimissaal Sõjaväe Kõrgem Kohus

Sooru, Jaan Karli poeg EAA.4903.7.2061 Säilik Tartu uurimissaal Balti Manufaktuur
https://ais.ra.ee/et/description-unit/s ... 22&size=20

Isanimi ka kingsepal sarnane, Karli p. vs. Kaarli p. :dont_know:
Kasutaja avatar
Siki
Liige
Postitusi: 1269
Liitunud: 09 Juun, 2020 14:29
Kontakt:

Re: Üheksa aastat ajateenija

Postitus Postitas Siki »

Kingsepaks võis õppida sunnitööl olles ka, Keskvanglas (Patareis) näiteks oli kingsepatöökoda :wink:
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36554
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Üheksa aastat ajateenija

Postitus Postitas Kriku »

Asja saaks selgeks, kui mõnd neist RA säilikutest tellida, seal on kindlasti sünniaeg olemas.

Kas Balti Manufaktuuris käidi ka sunnitööl?
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36554
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Üheksa aastat ajateenija

Postitus Postitas Kriku »

1936 abielulahutus või oli neid siiski kaks? https://ais.ra.ee/et/description-unit/v ... &ru=67bVTa
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2468
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Üheksa aastat ajateenija

Postitus Postitas Castellum »

Kriku kirjutas: 11 Mär, 2024 8:51Kas Balti Manufaktuuris käidi ka sunnitööl?
Sitsivabrik oli EW ajal eraettevõte, nii et on väga vähe tõenäoline, et seal oleks olnud vange tööl.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist