Merevägi ja rannakaitse

[Kapten Trumm]

Seal on ka üks loeng Vene mereväest. Ei pea puhta kullana võtma, aga organisatsioonikultuuri kaudu selgitatakse, miks Vene mereväel on raske lahingukogemustest õppida. (NB! See ei tähenda, et nad poleks võimelised ennast pärast sõda kokku võtma, juhtunut analüüsima ja järeldusi tegema.)
Päris saamatud pole nad kuni viimase ajani siiski olnud.

Militaarsüsteem, mis on väga tsentraliseeritud ja kus on vähe kohta alluvate initsiatiivile ja tegevusvabadusele (mida me ülesandekeskse juhtimise all tunneme), on ka samadel põhjustel piiratud õpivõimega. See seletabki, mis ikka ja jälle saab mõni taktikareegleid eirav alus pihta - ja ukrainlased on meistrid selliseid olukordi ära kasutama. Igas normaalses mereväes oleks peale Moskva juhtumit ikka häirekellad helisenud, aga praegu on juba mitmes laev ja Moskva teatud kohta saatmisest on juba varsti poolteist aastat mööda läinud.

Aga ukrainlaste tegevusmustris paistab lausa välja kõrgendatud huvi dessantlaevade vastu, seletatav on see esiteks VA logistika kinni keeramisega (sõjaväe transpordilaevade puudumisel kasutatakse neid vägede varustamiseks) ja teiseks, VF on mereväega sisuliselt võimeline sõja käiku sekkuma ainult meredessandi abil. Muud alused võivad küll oma rakette lasta, mõne Kiievi elumaja tabamine on tõesti traagiline, kuid sõja käiku need mõjutama suutelised pole.

Muidugi taolised alused on põhimõtteliselt Ro-Ro'd ja auk pardas allpool veeliini, mis avaneb dessanditekile ja saabki vastuse, miks Estonia nii kiirelt uppus.

[Xender]

Ukraina huvi vene transpordilaevade vastu on seotud vast sellega, et kui panna Krimmi sillale korralik pauk ära, siis ilma transpordilaevade hävitamist poleks sellele suuremat sõjalist mõju.

[URR]

Ukraina huvi vene transpordilaevade vastu on seotud vast sellega, et kui panna Krimmi sillale korralik pauk ära, siis ilma transpordilaevade hävitamist poleks sellele suuremat sõjalist mõju.

Jep. Lisaks tegutsevad dessantlaevad praegu teistega võrreldes aktiivsemalt ja kaldale lähemal – lihtsam tabada. Venelastel pole enam väga dessantnikke, keda leavalt maha panna ning miinid-raketid, mis eelmise(d) dessandi(d) nurjasid, on ka alles.

[Kapten Trumm]

Nende Ropuchade kandevõime on piisavalt väike, et Krimmi silla (auto+raudtee transport) asendamise idees julgen veits kahelda. Et venelased nendega Süüriasse logistikavedusid tegid, näitab lihtsalt normaalsete sõjaväe transpordilaevade puudumist.

[URR]

Nende Ropuchade kandevõime on piisavalt väike, et Krimmi silla (auto+raudtee transport) asendamise idees julgen veits kahelda. Et venelased nendega Süüriasse logistikavedusid tegid, näitab lihtsalt normaalsete sõjaväe transpordilaevade puudumist.

Fakt on see, et transpordilaevadena neid praegu kasutatakse.

[Xender]

Ropucha suudab peale võtta 500 tonni. Arvatavasti suudetaks päevas teha vähemalt 3 edasi tagasi reisi. Seega liigutada 1500 tonni kaupa. Mis pole tegelikult nii vähe. Mis olulisem - tema nõudmised sadamaehitiste järgi on üsna minimaalsed või teoreetilised olematud.

Faktiliselt nende kadumisel jääb venelastel alles ainult praamid. Millega opereerimine oluliselt piirab liigutamist - peavad olema spetsiifilised kaid (lisaks võib Ukraina ka neid harvendama hakkata, kui rasvasemad kalad on ära korjatud).

[Kapten Trumm]

Ropucha probleem transpordilaevana on tema napp veovõime. Tuleb arvestada sellega, et tegemist on ro-ro tüüpi alusega ja veosed, mida ta veab, peavad olema sõidukite peal, mis vene sõjaväe autopargi iseloomu arvestades tähendab, et pool kasulikust kandevõimest/mahust läheb veokide vedamiseks ja kaupa ennast on vähevõitu. Vaid sellisel juhul võib rääkida rohkemast kui ühest reisist päevas. Muul juhul kulub enamus ajast laeva tühjaks laadimisele ja mitut reisi päevas ei ole võimalik teha.

Reaalselt mahub autotekile veoautosid 15 ringis, eeldades et VF keskmine logistiline veok on Kamaz 6x6, mille kandevõime on 6 tonni, siis ühe reisiga veab laev 90 tonni kaupa, mitte 500. Ja maabumisel karumustika randa, mitte seadmestatud sadamasse peabki kogu veos olema maastikuvõimeliste masinate peal.

Eeldades, et Krimmi kaudu veetakse pool VF laskemoonast (teine pool tuleb maismaa kaudu), siis VF kulutab ööpäevas 152 mm moona umbes 20 000 pauku, Krimmi kaudu tuleb 10 000, iga 155 lasukomplekt kõigega on umbes 50 kilo, see 10 000 mürsku üksi ise on 500 tonni ööpäevas.

Ühesõnga ideed sellest, kuidas Krimmi silla hävimisel teevad logistika ära need mõned allesjäänud Ropuchad, mida ei osta. Krimmi silla läbilaskevõime suurusjärk ööpäevas on viiekohaline arv tonne. Jah, neid võidakse kasutada ja teatud artikleid seeläbi tuua, kuid kogu seda varustust, mis saaks tulla silla kaudu, nende laevadega ei too.

[Xender]

Kui on sadamaehitused, kus on kraana. Saab laeva tühjaks laadida konteineritega vähem kui tunniga.

Kui pole kraanat, saab kasutada sellist maagilist asja nagu ... haagis.

Maastikumasinad on siis teemaks, kui laev tõesti sõidab kaldale, kus mingeid sadamaid pole.

Mu juttu point polnud selles, et Ropuchadega annaks terve Krimmi ja sõjaväe vajadusi katta. Kuid kindlasti lisas (id) nad juurde paindlikust.

Lisaks veel, ma olen aru saanud, et venelased üle silla lahingumoona ei vea, ukraina diversiooni kartuses.

[Kapten Trumm]

VF sõjaväelogistikas on suuri raskusi isegi nähtusega nimetusega "varustuse pakkimine kaubaalustele". Masinad loobitakse käsitsi varustust täis nagu juhtub. Jutt siin mingitest kiiresti tühjenevatest laevadest on nagu halb unenägu.

[Kapten Trumm]

Reaalselt sõdiva Ukraina laeva-eelistused paistavad olevat midagi muud, kui nõrgalt relvastatud OPV-de soetamine:
https://mil.in.ua/en/news/ukraine-to-re ... bat-boats/
Mida ma eespool rääkisin, et saabaste maha saamine kaldale on tähtis.

Ka ei paista, et me UKR meredroonide eduloost midagi õppinud oleksime. Täna oli jälle uudis kahe VF laeva ründamisest. Tehnoloogiliselt on see meredroon edukalt Eestis toodetav ja ühe Sinise Ora ostuhinna eest saab sellised 100 tükki (arvestatud Blue Spear ostuhind 5 M eurot ja meredrooni ostuhind 50 000 eurot). Klaasplastist kahes osas valatav kere (ülemine ja alumine pool), jeti jõuagregaat+käitur ning Starlink side.

[Chupacabra]

Magura 5 on 250 000€/tk.

[Kapten Trumm]

Selle arvu võib vast suuresti panna UKR korruptsioonitaseme arvele?
Taoliste mõõtudega kodutöönduslik klaasplastist paadike koos käituriga ei maksa suurt üle 10-15 000 euro. Komponendid peale lõhkeaine, termokaamera ja sütikute on tsiviilsed, hindu võib igaüks netist otsida. Oleksin raskustes selle 250 tuhande sisustamisega, kui just igalt paadilt 150-200 tuhat tasku ei tahaks panna.

Mingi lääne paaditootja (kas mitte Polaris?) teeb analoogset kiiret veepaiskuriga alust. Pluss Eestis sõidetakse noorte veemotot vähe väiksemate plastikpaatidega, vormid on lausa kohapeal olema.

Edit: Leidsin, valmispaat kõigega 24 000 dollarit.

https://www.boats.com/reviews/performan ... x2100-700/

Edit2: lisan siia juurde, et tõenäoliselt heale abistajale nagu Eesti annab Ukraina valitsus vajaliku tarkvaralahenduse (võibolla veel midagi) üle käepingistusega, tasuta. Starlinki kodukomplekt muidu paistab netis maksvat 700 dollarit.

[kraal]

Reaalselt sõdiva Ukraina laeva-eelistused paistavad olevat midagi muud, kui nõrgalt relvastatud OPV-de soetamine:
https://mil.in.ua/en/news/ukraine-to-re ... bat-boats/
Mida ma eespool rääkisin, et saabaste maha saamine kaldale on tähtis.

Ka ei paista, et me UKR meredroonide eduloost midagi õppinud oleksime. Täna oli jälle uudis kahe VF laeva ründamisest. Tehnoloogiliselt on see meredroon edukalt Eestis toodetav ja ühe Sinise Ora ostuhinna eest saab sellised 100 tükki (arvestatud Blue Spear ostuhind 5 M eurot ja meredrooni ostuhind 50 000 eurot). Klaasplastist kahes osas valatav kere (ülemine ja alumine pool), jeti jõuagregaat+käitur ning Starlink side.

Eesmärk on ikka need laevukesed kes tüli teevad peale vile kõlamist laevavastaste rakettidega põhja lasta. Pole laevu pole ka millegagi saapaid vedada.
Ei tasu unustada, et Läänemeri on sisuliselt NATO sisemeri.

[Kapten Trumm]

Mis sa hindad, mitu raketti meil on, kui võtta paketi hinnast maha radarid, juhtimiskeskused vms asjad?

[URR]

Ka ei paista, et me UKR meredroonide eduloost midagi õppinud oleksime.

Möh? Kui ettepanek on asendada juba hangitud raketid droonidega, siis see jääb ajamasina puudumise taha.

Reaalselt sõdiva Ukraina laeva-eelistused paistavad olevat midagi muud, kui nõrgalt relvastatud OPV-de soetamine

Ju siis ukrainlased ei pea merekaablite ega reostustõrje pärast muretsema. Või on põhjuseks operatsioonipiirkond: üks lai jõgi. Või on need paadid, mida on võimalik abina saada ja kohale toimetada, aga suuremaid ei ole. Kaks Sandown klassi miinijahtijat on Ukrainal muide ka, aga need enne sõja lõppu ilmselt “koju” ei jõua.

Selle arvu võib vast suuresti panna UKR korruptsioonitaseme arvele? …

Sa kipud sõjatehnika maksumust järjekindlalt alahindama. Valem olemasoleva korpuse omahind + radari omahind + pardarelva omahind = laeva maksumus ei kehti. Esiteks pole see nimekiri täielik, sest sinna lisandub hulk väiksesid, aga väga olulisi ja kalleid jubinaid. Teiseks tuleb igaühte neist osadest natuke modifitseerida, et see sõjaoludes vastu peaks. Siis tuleb need omavahel kokku panna. Selle käigus tuleb tavaliselt välja, et mõnd asjad ei lähegi omavahel kokku ja midagi tuleb rohkem ümber ehitada. Siis tuleb valmis asja katsetada, et kas tegelikult ka töötab. Lõpuks tahavad nii tootjad kui vahendajad ka kasumit teenida. Arvestades, et sõjatehnika tükiarv on väike (näiteks saabastega võrreldes), peab kasumimarginaal olema suurem, et firma veepeal püsiks.
Kui norida, siis droonide hind tuleb koefitsendiga läbi korrutada: Tsezar Kunikovi ründas korraga 9 drooni.

Mis sa hindad, mitu raketti meil on, kui võtta paketi hinnast maha radarid, juhtimiskeskused vms asjad?

Pakun, et vähemalt kaks korda nii palju kui laskeseadmeid, aga tegelikult ei tea. Ja venelased ka ei tea (vähemalt ma loodan, et ei tea). See loobki heidutuse: kõik teavad, et kogu Balti laevastiku jaoks ei jagu, aga äkki järgmisele laevale veel jätkub ja see juba takistabki tegutsemist.

Kui ironiseerimise juurest asja juurde tulla, siis meie olukord on Ukraina omast väga erinev ja see on ka väga erinev paari aasta tagusest ajast. Meil tuleb muuhulgas mõelda ka rahuaegsetele ülesannetele ja me ei ole vaenlase vastu üksi (Eesti rakettidele tuleks liita ka Soome omad). Teisest küljest pole enam põhjust eeldada, et vastane valdab sõja korral merd. See tähendab, et vastasel on märksa keerulisem dessante läbi viia. Võiks isegi mõelda sellele, kuidas ise vastast mere poolt rünnata. Ma arvan, et selle võime loomise juures on inimesed suurem takistus kui paadid.
Minu kogemus MARCOMis on, et kõige olulisem arengusuund sõja puhuks on välja mõelda, kuidas venelaste A2AD mulli (olgu see siis tõeline või ettekujutatav) seestpoolt lõhkuda, et saaks vägesid ja varustust Eestisse tuua.