Kaevikute ehitamine

Kindlusehitised. Teed, sadamad ja lennuväljad. Kasarmud ja linnakud.
Maalinnad ja linnused. Kõik militaararhitektuurist.
Vasta
Kasutaja avatar
CET25
Liige
Postitusi: 68
Liitunud: 25 Okt, 2005 11:03
Asukoht: Põlvamaa Värska vald
Kontakt:

Kaevikute süsteemid.

Postitus Postitas CET25 »

Keegi targem mees võiks öelda milliselt leheküljelt saaks kaevikute süsteeme-plaane(laskepesad, mis vahemaadega jne).
Minu reliikvia on VABADUS!
soadf
Liige
Postitusi: 1194
Liitunud: 03 Mär, 2005 23:15
Asukoht: Kuressaare
Kontakt:

Postitus Postitas soadf »

Kasutaja avatar
tlpWFG
Liige
Postitusi: 370
Liitunud: 06 Sept, 2005 16:02
Asukoht: virumaa metsad
Kontakt:

Postitus Postitas tlpWFG »

Kas on sõda tulemas? :D
Niikaua, kui elu sees, relv käes ja Eestimaa pind jalge all, pole häda veel midagi.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan5.gif[/img][/url]
Maximus
Liige
Postitusi: 301
Liitunud: 18 Veebr, 2006 14:06
Asukoht: Raplamaa
Kontakt:

Postitus Postitas Maximus »

See on ainult aja küsimus.
tere
Liige
Postitusi: 113
Liitunud: 27 Mär, 2006 13:43
Kontakt:

Postitus Postitas tere »

Just nimelt- rahu on ainult sõja vahepealne seisund, eriti mitme suurriigi huvide kokkupõrkekohas. Ega ka EW ajal arvati, et ega venelane enam ei ründa, rahuaeg, korralikud kaubandussuhted jne, aga näe- ikka tuldi pööret teostama.
motofassist
Liige
Postitusi: 314
Liitunud: 30 Mai, 2006 14:20
Kontakt:

Postitus Postitas motofassist »

Väga head plaanid.
Sõjaks valmistuda pole kunagi hilja! Eriti kui suureks ja sõbralikuks naabriks on Venemaa. :evil:
Kasutaja avatar
Marissa
Liige
Postitusi: 1069
Liitunud: 10 Juun, 2005 8:57
Kontakt:

Postitus Postitas Marissa »

Mina tahan ka paari asja teada saada:

1) Kust saada informatsiooni rannakaitse patareide kohta?
2) Ja ka sõjaväeliste objektide (kaitseliinid jms.) ehitamise kohta?
3) Kas leidub militaarnetis mehi kes tunnevad militaarterminoloogiat ja vägagi korralikult?

Kahe esimese punkti puhul on vaja infot eesti keeles. Vene keelset infot on mul küllaga, aga paar asja vaja selgeks saada maakeeli ... Kolmanda punkti puhul võiks asjatundja leidumisel võtta ühendust privas või msn-is ...
Kes kontrollib olevikku, kontrollib minevikku. See kes kontrollib minevikku, kontrollib ka tulevikku.
Leo
Liige
Postitusi: 3319
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Kaevikute ehitamine

Postitus Postitas Leo »

Soomes on enamik rasketehnikat ja nende 35 + vanuses juhid vapid ehk varattu reserviläinen sijoitetaan työpaikalleen. Jääb mobilisatsiooni korral oma masinaga edasi ja antakse KJ käsutusse. Seda ka näiteks sellepärast, et logistika ja pioneerinduse korraldamiseks on palju rohkem masinaid vaja, kui neid armeel on. Neid korralikult ehitatud kaitserajatisi on hea vaadata, kuid nende ehitamiseks on ikkagi autotäite viisi betooni vaja. Sapöörilabidaga maetakse kakat ja konisid, sest enne saab sõda otsa kui sellega midagi tõsisemat valmis uuristada saab. Mastaapidest arusaamiseks - Soome üheks ilmasõja aegsete kaitserajatiste tippteoseks võib pidada pallikujulist nelja ja poole meetrise läbimõõduga pallikorsut ehk kaitsemeeskonna magamisruumi. 24 kanti betooni ja 580 kilo armatuurterast, seinapaksus on 60 ja katusel 80 senti. See oleks isegi tänapäeval suhteliselt kindel koht ja varjupaik. Lingi taga on Bunkrimuuseumi pakkumine, kus sellises ka ööbida saab, koos piltidega. Kaeviku rullimine on vedelale reservistile väga raske koormus ja granaate kulub palju. 40 mm peaks olema kaitse peal, et see peab enne paugu tulemist vähemalt paarkümmend meetrit lendama, sest muidu kui lased endale lähedale, saad surma? Seega võib neid niisama päeva mitmekesistamiseks vastasele kaugemalt kraesse lasta, kuid kaeviku rullimiseks pigem mitte.
Kasutaja avatar
speedsta
Liige
Postitusi: 2058
Liitunud: 22 Veebr, 2005 12:20
Asukoht: Dorpat
Kontakt:

Re: Kaevikute rullimine

Postitus Postitas speedsta »

Mainitud pallikorsu ehitamise kohta mingis Soome sõjaajaloo raamatus pilti näinud. Kui õigesti meeles, siis kasutati täispuhutavat kummi "palli", millele peale betoon valati. Leo võib kinnitada või ümber lükata, aga selline mälupilt on.
Kui on probleem, tõmba lõuga
Leo
Liige
Postitusi: 3319
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kaevikute rullimine

Postitus Postitas Leo »

speedsta kirjutas: 31 Mär, 2024 22:02 Mainitud pallikorsu ehitamise kohta mingis Soome sõjaajaloo raamatus pilti näinud. Kui õigesti meeles, siis kasutati täispuhutavat kummi "palli", millele peale betoon valati. Leo võib kinnitada või ümber lükata, aga selline mälupilt on.
Nii ongi, see oli omal ajal väga kiire ja tõhus varjendite ehitamise moodus, kõigepealt pumbati betoon sisse ja siis imeti õhk välja ning kui konstruktsioon oli kuivanud, pakiti kummipall kokku ja pandi järgmises kohas uuesti püsti.
mart2
Liige
Postitusi: 5171
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Asukoht: Põlvamaa
Kontakt:

Re: Kaevikute rullimine

Postitus Postitas mart2 »

Leo kirjutas: 03 Apr, 2024 17:17
speedsta kirjutas: 31 Mär, 2024 22:02 Mainitud pallikorsu ehitamise kohta mingis Soome sõjaajaloo raamatus pilti näinud. Kui õigesti meeles, siis kasutati täispuhutavat kummi "palli", millele peale betoon valati. Leo võib kinnitada või ümber lükata, aga selline mälupilt on.
Nii ongi, see oli omal ajal väga kiire ja tõhus varjendite ehitamise moodus, kõigepealt pumbati betoon sisse ja siis imeti õhk välja ning kui konstruktsioon oli kuivanud, pakiti kummipall kokku ja pandi järgmises kohas uuesti püsti.
Kui mingi sarrus ka sisse saab, siis kera või poolkera kujuga varjend on ikka päris kõva võrreldes samapaksu "kastiga".
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
davidsoniharald
Liige
Postitusi: 1015
Liitunud: 16 Veebr, 2010 22:57
Kontakt:

Re: Kaevikute rullimine

Postitus Postitas davidsoniharald »

Moodne sarrus segatakse traatide/komposiitkiudude kujul betooni sisse ennem vormi valamist.
Vanasti kui facebooki ei olnud veel, teati ainult oma pere sees, kes loll on.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2468
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kaevikute rullimine

Postitus Postitas Castellum »

davidsoniharald kirjutas: 03 Apr, 2024 21:27 Moodne sarrus segatakse traatide/komposiitkiudude kujul betooni sisse ennem vormi valamist.
Kiud nüüd vaevalt komposiit on...vast ikka mingi monoliitmaterjal (metall, plast).

Aga see ei tähenda, et "moodne" kiubetoon asendab hariliku terassarrusega betooni. Erinevad kasutuskohad lihtsalt.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
davidsoniharald
Liige
Postitusi: 1015
Liitunud: 16 Veebr, 2010 22:57
Kontakt:

Re: Kaevikute rullimine

Postitus Postitas davidsoniharald »

Akf Castellumi märkus on õige, mul on asjad seegi nagu pudru ja kapsad.

Tõepoolest, kiud võib olla nii metall kui mingi plastik. Otseselt ei asenda üks betoon teist, kuid vastavalt projektile saab kasutada ühte või teist sorti betooni. Kui teha projekt selline, et saab kasutada kiudbetooni, saab säästa reurssi armeerimiselt, mis on väga ajamahukas võrreldes kiudude lisamisega valmisbetoonile. Aga siin peaks edasi targutama juba mõni projekteerimisvaldkonna erialaspetsialist.
Vanasti kui facebooki ei olnud veel, teati ainult oma pere sees, kes loll on.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40128
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kaevikute rullimine

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mingi "moodne sarrus" ei asenda suure paksusega ja tugevusnõuetega kontruktsiooni armeerimist. Mingil põhjusel soomlaste varjendid on ikkagi terasarmatuuriga. Seejuures armatuuri alumine kiht (nt lagi armeeritakse mitmes kihis) on eriti jämedast terasest (vältimaks lae sisse varisemist).
Niipalju kui mind õpetati (Nordeconi üldehitajad) - neid kiude kasutatakse õhukeste asjade valamisel, näiteks põrandad, kus tugevus pole nii kriitiline ja peamine on pragunemise vältimine. Põrandal saab siis teatud piirini kasutada seda terasarmatuuri asemel.

Mina nt kõrvalhoone (garaazi) ja elumaja põrandad armeerisin ikka 10 mm armatuurvõrguga plastikkanduritel. Valu paksus umbes 15 cm.
Keda see teema rohkem huvitab, minge sõitke läbi Rannamõisa tee alguses olevast Terase hoovist ja vaadake sealset varjendit. Terasarmatuuri on väga tihedalt ja see on väga jäme. Seinte ja lae paksus on umbes 60 cm.

Armeerimine on kaunis töömahukas, mahukam kui valamine ise. Oma maja ca 100 m2 alusplaadi ühekordseks armeerimiseks (armatuurvõrk plastkanduritel) läks kahel inimesel terve päev ära. Samad inimesed valasid selle asja järgmisel hommikul umbes 2 tunniga. Seepärast üritataksegi võimaluse korral mitte armeerida, vaid leida mingeid mehhaniseeritud lahendusi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist