Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Vasta
KasinMasin
Liige
Postitusi: 30
Liitunud: 06 Mär, 2022 21:16
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas KasinMasin »

Miks veetakse võimekust üles? Venkude teema on see, et enne polkovnikut ei ole isegi päris ohvitser. Brigaadiülemal pole isegi orgaanilist suurtükki enam? Seletage palun, mis see õppetund on. Mängime USA terrorismitõrje lego sõjaväge kus luure infra tulemusel võll diviisis omab mingit maagilist arusaama, mida maastikul vaja?
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2372
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Martin Herem »

Vaadake lugupeetud KasinMasin, selliste küsimusena esitatud üleolevate emotsionaalsete etteheidetele pole mitte mingit mõtet vastata. Igasugune vastus põrkuks vastu seisukohta, et nii kui nii teevad valesti.

Aga prooviks korra ...
Diviis võib anda brigaadidele otsetoetuseks või alluvusse ka osa oma kaudtulevõimekusest. Seda vastavalt konkreetsele lahinguplaanile. Tõenäoliselt annabki.
Aga kui Diviis tahab võita lahingut mitte lähivõitluses, vaid vastase tagalas, siis peavad tema vahendid olema võimalikult lähedal tema juhtimisele ja sensoritele. Vastasel juhul on vajalik kaudtulevahend hõivatud, liikumises, moonast tühi, vale moonaga komplekteeritud või hoopis hävitatud brigaadi lahingute raames.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9121
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kilo Tango »

Üleolevate emotsionaalsete purtsatuste taga on siiski ilmselt natuke sisulisem mõtlemine.

Nimelt on varem just NATO vägede brigaadipõhist juhtimist peetud eeliseks selle pärast, et see lühendab ajavahemikku, mis jääb tuletellimusest tule saabumiseni. Ehk siis igasuguseid "võlle", kes kontrollivad tuletellimuse vastavust lahinguplaanile on brigaadi tasandil vähem, kui diviisi tasandil. Vähemalt II lahesõja ajal toodi selline erinevus välja eelisena.

Ma ei tea, kas probleem, kuidas minimeerida X mudelis "meil on siin kiiresti kaudtuld vaja >> (X) minutit >> mürsud maanduvad vajalikus kohas" laheneb meie diviisis kuidagi teisiti, kui nõuka süsteemis armeede puhul, aga vaatamata emotsioonidele on (vähemalt minusuguse tsivilistist võhiku jaoks) küsimuse püstitamine õigustatud. Tõsi, mitte akf kasinmasin toodud kujul :-).

No näiteks akf Heremi toodud vastuses - kui diviis annab brigaadile osa oma kaudtulevõimekusest (36+12 toru = 48, mida hakkab igal juhul nappima), siis miks hakkab käima ringiga ajakriitilisem juhtimisahel (tuletellimusest laskmiseni) ja samal ajal käib otse juhtimisahel, mis tegeleb varustamisega ja planeerimisega ehk siis, kus ajafaktor on vähem kriitiline. Miks need 48 toru ei võiks olla kohe jaotatud brigaadide peale, kust diviisil on siis vastavalt vajadusele õigus osa torusid ära korjata ja kas teise brigaadi tõsta või kasutada "üldiseks hüvanguks"? Või on meil ette näha olukordi, kus brigaadil ei ole kaudtuletoetust vaja?

Sõnaga - natuke rohkem selgitamist on vaja selle juhtimise ajakriitilisuse poole pealt.
Viimati muutis Kilo Tango, 03 Apr, 2024 9:42, muudetud 3 korda kokku.
mart2
Liige
Postitusi: 5171
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Asukoht: Põlvamaa
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas mart2 »

Martin Herem kirjutas: 03 Apr, 2024 7:13 Vaadake lugupeetud KasinMasin, ...

Aga prooviks korra ...
Tegelikult saan ma küsimuse esitajast aru (enda arvates 8) ).

Meil on sageli levinud arvamus, et igalühel peavad kõik ressursid olema alati enda käes - igaks juhuks, isegi kui ainult kord aastas vaja läheb...
Ollakse nõus maksma rohkem (vahel võlgadeni!) ülalpidamise eest, kui ühekordse laenutuse eest, kuid ikkagi oma!

PS. Ei ürita naeruvääristada akf KasinMasin-t, vaid tähelepanek mind ümbritsevast keskkonnast.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
London Bridge
Liige
Postitusi: 620
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas London Bridge »

Diviis võib anda brigaadidele otsetoetuseks või alluvusse ka osa oma kaudtulevõimekusest.
Ma saan ikka aru, et praktiliselt on jätkuvalt K9 pataljonid brigaadide juures. Tule tellimine ja toetus käib samuti jätkuvalt läbi brigaadi, kui suurtükipataljonid on neile allutatud, või läbi pataljoni, kui brigaad on omakorda midagi edasi andnud. Nende diviisi koondamine aga võimaldab relvi vajadusel ümbermängida ning operatiivselt liigutada sinna, kuhu vaja. Näiteks, kui hinnatakse, et on olemas piisav dessandioht Lääne-Eestis, siis saadetakse neid sinna Maakaitse alluvusse või toetuseks, või kes iganes seal kaitset korraldab parasjagu. Või hinnatakse, et 1. JvB on piisavalt juba liitlaste suurtükke ning 2. JvB oleks pigem rohkem vaja, siis saab suhteliselt lihtsalt relvi ümber mängida. See kõik ei tähenda, et diviisistaap hakkab nüüd Kpt. Trummi rühma tuletoetust korraldama. Sellest ka ratastsuurükkide olulisus, et ei peaks K9 brigaadide juurest iga asja pärast ära võtma hakkama.

Ma vähemalt väga loodan, et ma ei ole valesti aru saanud.
My fair lady.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: rax ja 0 külalist