Koledad kogemused

[ignatius]

Üsna kole pilt, mida ise pealt nägin, oli Domodedovo polügonil suurtel õppustel 1971 (1972?) suvel.
Mingi jalaväeüksus oli liikumas ühes suunas ja siis laskis mingi idootlik komandör tankikolonni sellest risti läbi.
Kuna olime nii lähedal, et seda piisavalt "värvikalt" pealt näha, lõpetati kiiresti meie jaoks õppustel osalemine ja viidi väeossa tagasi.

[alax]

Vast oli Dobrovolski polügoon ikka. 1971aastal olin ka seal seal juunist septemri lõpuni. Septembris käis õppusi vaatamas tollane kaitseminister Gretsko isiklikult. Olin umbes 200m kaugusel helikopteri maandumisplatsist telklinnakus päevnik.

[alax]

Sama 1971a augustis polügoonil oli ka omalaadne lugu. Ma ei tea miks, aga toodi meile polgust välitingimustesse 2 naistelefonistkat. Kuskil kahe nädala pärast jäime kahe pataljoniga hommikusöögita. Selgus et kõik kokad olid öösel medsanbati ära viidud. Lõunaks leiti uued kokad kuskilt asemele. Kadunud olid ka telefonistkad, kokku kuskil 30 inimest. Aga kuidas see suguhaigusse nakatamise liin oli, seda ei tea. Aga vist oli tripperiga tegemist. Mõnedele oli see igal juhul kole kogemus. Ülemused võisid selle loo kuidagi kinni mätsida mingi muu võimaliku nakkushaigusega.

[ignatius]

Vast oli Dobrovolski polügoon ikka.

Kust pagan see Domodedovo mul näpu alla sattus - loomulikult Dobrovolski polügoon.

[Standartenführer]

Julgen väita, et siin kirjutatud lugudest kinldalt pool on armetu eesti mehe jura või siis niisama lihtlabane pettus (@kalamehe lood).

Nagu lapse unejutt.

See on n.ö. esiteema lugemiseks kui tahad kahelda vene sõjaväe folklooris.

Jedem das Seine.

Ma käisin 8kuud EKVs ja mul on ka paremaid lugusid rääkida kuna faktid on tõesed ja detailsed, mitte fabritseeritud (nagu ei mäleta, ei tea täpselt, vist midagi nii, olid umbes jne) ehk siis kui sa ise ikka oled vahetult kogemusega seotud, mäletad ka pisiasju mitte nagu 3aastase poisikesena isa käevangus (paljudest teil üldse ISA oli? ).

[medal]

ehk siis kui sa ise ikka oled vahetult kogemusega seotud, mäletad ka pisiasju

Rumal jutt. Seoses oma tööga ühes tootmisettevõttes kus palju suuri masinaid ja rasket rauda olen näinud oma silmaga üht üsna verist õnnetust ja ühes ka ise osaline olnud. Pisiasjad ununevad aga samamoodi kui kõik muu. Inimese mälu toimib isemoodi ning meelde võivad jääda täiesti tühised ja juhuslikud sündmused ning samas olulised hetked vajuvad unustusehõlma.

[Satakas]

(paljudest teil üldse ISA oli?)

wow..vot see tegi mind küll mõtlikuks.... põrnitsen juba mitmendat minutit ekraani ja aina mõtlen, et mis nendel inimestel küll viga võib olla, kes taolisi fraase produtseerivad. kuivõrd (jutus esitaud väidete põhjal) alakaga tegu ei ole (mis oleks iseenesest täiesti mõistetavaks põhjuseks), siis on probleem ilmselt tõsisem. aeg-ajalt kaldun ma kaasneva teksti põhjal arvama, et kirjutaja peegeldab taolistes fraasides pigem isiklikke vajakajäämisi või probleeme.

[Lemet]

(paljudest teil üldse ISA oli?)

Kõlab julmalt, aga eks näljane pidada ikka leivast rääkima...

[Charlemagne]

Standarterführer, kollane kaart! Mis on sinul tegemist teiste isadega?

[Charlemagne]

Ja veel, Standarte(r)führer. Korrasta oma pseudokas. Mis täht "r" asemel käib, seda otsi ise.

[Standartenführer]

Standarterführer, kollane kaart! Mis on sinul tegemist teiste isadega?

Võtan kaardi omaks. Mis teha kui lihtsalt loed ja loed ja loed ja siis äkki viskab lihtsalt kopa ette.
Ju siis kõnealuses teemas oli viimane piisk....

Ja veel, Standarte(r)führer. Korrasta oma pseudokas. Mis täht "r" asemel käib, seda otsi ise.

n peaks käima?
aga see on ammu tehtud näpukas, mida pealegi vist ise korrigeerida ei saa...


aga üldiselt oli kuidas oli, läks kuidas läks.

[Tarmo Männard]

Veider......ütle palun, kas lapsele unejutuks "Karlssonit" ette lugedes samamoodi närvi lähed?
Sest tõepoolest....niisuguse mõõtmega propelleri poolt tekitatav tõstejõud ei tohiks kuidagimoodi ühte parajalt paksu ja parimates aastates meest maast lahti kangutada!

Ja kui ka kangutab,kuidas on siis võimalik, et tõstejõust piisab ka veel Väikevenna transportimiseks ühelt katuselt teisele?

Puha ilma isata sündinud kirjanike fantaasia!
Mida loevad ilma isata isad oma ilma isata lastele.

[alax]

Ma juba vanem mees, NA-s oldud 1970-1972. On nähtud ja kuuldud ka lugusid. Selles rubriigis polnudki eriliselt koledat lugu. Paljud koledad lood ei kannataks kirjapanemist. Nooremale mehele soovitaks lugeda Enn Vaino raamatuid. Raketigarnison, Mälestusi mammutarmeest. Mul küll pole tekkinud arusaama, et need lood oleksid väljamõeldud.
Elu oligi siis selline. Väga räigeid lugusid talletati sõjaväeuurijate materjalidesse.

Noorematel soovitaks lugeda Solženitsõni " Gulagi arhipelaagi", siis saate NSVL moraalsest taustast ettekujutuse. Nooremad inimesed ei usugi, et midagi sellist võis olla.

[Charlemagne]

Alax, sinuga täitsa ühte meelt. Nad ei usu. Ja see võib omamoodi reaktsiooni esile kutsuda. Võtame rahulikult, loeme asja ammendatuks, ega meiegi tea, mis mehel kopa ette virutas. Juhtub ikka. Vähemasti käitus mees sportlikult (või sõdurlikult), järelikult pole enam põhjust asja edasi arutada. Kui siis ainult tõesti teemana - NA tölplus ja süsteemi saatanlikkus, mis tõi kaasa selliseid asju, mida noortel raske uskuda. NA soomusväelasena on nähtud ühte, teist ja kolmandat, vast kunagi panen midagi kirja, aga eks neid asju ole juba ka raamatuteks tehtud. 70-date algus polnud asi veel nii bardakk, kui näiteks 80-date keskpaik. Vahest oleme kolleegiga mälestusi heietanud , tema teenis just 84-86...oma teenistust kokku võttes ei saa ta ilma mattideta läbi (saatuse irooniana oli tema just tankitõrjuja) Aga noortega on tore....kuulab sinu heietusi justkui 30-aastase sõja mälestusi ja korraga küsib...k..t, kas oligi nii, mul isa (vanaisa) rääkis ka midagi sellist, aga ma mõtlesin, et paneb pada. Olgu siis jutt söögist, narjaadidest, santsastist, koledatest peldikutest, "rahvaste sõpruest", õnnetustest manöövritel...millest iganes.

[Janka]

Siiani kirjutatu ei ole avanud senini midagi sellest, mis tegelikult telgitagustes sündis.
Pean silmas seiku, mis jäid varju ohvede-prapporite silmade-kõrvade eest ja mille iga vene kroonus teeninu vabatahtlikult kellegagi jagamata hauda kaasa viib.

Ühe karauulis olnud üliagara tshurka kalashnikovi toru ees olen seisnud.
Öösel. Raibe venitas laginal veel padruni kah rauda, endal puhkus silme ees sillerdamas...
Õnneks oli tal veel niipalju oidu peas, et majorist autopargi korrapidaja sõnu kuulama hakkas.
Bensiini oli tarvis, mis muud .