Kliimamuutustest

[Kriku]

- aastarõngad on huvitavad ja annavad aimu puu kasvutingimustest antud aastal, kuid temperatuur on ainult üks tegur sellest. Ühes piirkonnas võivad olla parimad tingimused sellel aasta, kuid teises piirkonnas mitte nii väga ...

Võrreldaksegi ju aastaarvude laiuste suhteid.

[ruger]

Indias põleb suur prügimägi

In New Delhi, the largest landfill in the world is on fire.

Indians are literally burning mountains of garbage while Canadians pay carbon tax.

https://twitter.com/AntonioTweets2/stat ... 7378198905

[Jaanus2]

Tegelikult ei saa aru, kuidas nad puude aastarõngaste järgi temperatuuri üle otsustavad. Palav suvi tähendab tihti ka põuda ja siis on puude juurdekasv vilets. Kui niiskust on samas piisavalt, siis on hea.

[MadMan]

Tegelikult ei saa aru, kuidas nad puude aastarõngaste järgi temperatuuri üle otsustavad. Palav suvi tähendab tihti ka põuda ja siis on puude juurdekasv vilets. Kui niiskust on samas piisavalt, siis on hea.

Dendrokronoloogia püüab hinnata kasvuringe mõjutanud kliimat, mille üks komponent on ka temperatuur. Mingit erilist täpsust sellest meetodist globaalse temperatuuri osas oodata ei ole, aga üldisi paikkondlikke kliimatingimusi kirjeldab hästi.
https://serc.carleton.edu/trex/students ... ab1_1.html

Tree-Ring Basics
Trees typically grow one ring per year. They start growing in the spring (the cells are light tan in color, known as early wood) and, as the growing season ends in the fall, the cell walls thicken (the dark band or late wood) and eventually stop growing in the winter causing a very distinct ring. The ring pattern that forms over the entire life of the tree reveals the climatic conditions in which the tree grew. Abundant moisture and a long growing season result in a wide ring. A dry year may result in a very narrow ring (see diagram). At sites where trees are more sensitive to temperature (e.g. at high altitude on a mountain top or in the boreal forests of northern Alaska and Canada) then a wide ring indicates a warm year and a narrow ring indicates a cold year.

Mõne jaoks on see pilt kullaauk, aga teise jaoks puhas müra:

[Kriku]

Mingit erilist täpsust sellest meetodist globaalse temperatuuri osas oodata ei ole, aga üldisi paikkondlikke kliimatingimusi kirjeldab hästi.

Globaalsed suundumused avalduvad ka kohalikul tasandil, aga muidugi igal pool ise tasemel.

Aastarõngad on vaid üks kaudne allikas (proxy) teiste hulgas.

Mõne jaoks on see pilt kullaauk, aga teise jaoks puhas müra

Nii on peaaegu kõigi teaduslike andmekogudega.

[Madis Reivik]

Kuidas mingi pilt lolli jaoks tundub, pole teadusele kuigi oluline. Kui tundub müra, siis on isegi hästi, peaasi et sealt välja ei loe et peab oma vanatädi maksa kuuenda korruse trepikotta viima.

Üldiselt madman, ma soovitaks sul päriselt igasugu raamatuid lugeda, saad aru mis on teadus ja teaduslik meetod. Teadusele ei ole tänapäeval mitte mingit alternatiivi. Vanema Edda või Upanishaadide abil lennukit ei ehita.

[MadMan]

Kuidas mingi pilt lolli jaoks tundub, pole teadusele kuigi oluline. Kui tundub müra, siis on isegi hästi, peaasi et sealt välja ei loe et peab oma vanatädi maksa kuuenda korruse trepikotta viima.

Üldiselt madman, ma soovitaks sul päriselt igasugu raamatuid lugeda, saad aru mis on teadus ja teaduslik meetod. Teadusele ei ole tänapäeval mitte mingit alternatiivi. Vanema Edda või Upanishaadide abil lennukit ei ehita.

Kui argumentide lõppedes minnakse üle ad hominemile, siis järgneb mute.

[Madis Reivik]

Täpsustan, loll pole mitte see kes ütleb et ta ei saa aru mida miski tähendab vaid kes väidab et seda pole vajagi kellelgi teada.
Pole vaja ad hominem võtta kui sa sel seisukohal ei ole.

[Kriku]

Tundub, et kliimaministeeriumis on täitsa mõistlik seisukoht sõnastatud:

Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas ütles, et 2040. aasta eesmärgi peavad kokku leppima liikmesriikide juhid. Võib-olla sünnib kokkulepe juunis, võib-olla sügisel, aga Eesti seisukohad peaks paika saama kolme nädala pärast.

Äsja huvigruppidele läkitatud kavandi järgi ütleb Eesti, et praeguste tehnoloogiate juures on realistlik vähendada süsinikuheidet 80-85 protsenti. "Miinus 90 protsenti Euroopa Komisjoni poolt pakutuna on mõistlik eesmärk, aga me peame arvestama selle juures, et uued tehnoloogiad peavad olema selleks ajaks kättesaadavad, et seda eesmärki täita," sõnas Kristi Klaas.

Nii näiteks kirjeldas Euroopa Komisjon oma ettepanekus, kuidas 2040. aastaks on võimalik Euroopa Liidus vähemalt 250 miljonit tonni CO2 aastas kinni püüda ning ühel või teisel moel ära kasutada. Eesti kliimaministeerium märkis, et selleks tarvilikke tehnoloogiaid pole veel kommertskasutuses tõestatud. "Nende töökindlusest, võimalikust negatiivsest keskkonnamõjust ja maksumusest puudub teadmine," lisas ministeerium. Seega pakkus kliimaministeerium Eesti seisukohaks välja, et kümme protsenti süsiniku vähendamise eesmärgist seotaks tehnoloogia arengu vastavushindamisega. Hindamine toimuks 2032. aastal.

https://www.err.ee/1609345458/eesti-seo ... a-arenguga

[Madis Reivik]

Hull värk. Ministeerium "töötab" ja väljastab lausidiootse seisukoha. "Kui on olemas tehnoloogiad". Millised tehnoloogiad... ei tea, neid pole veel olemas.

Arengukava väljatöötamise kavatsuse planeerimise eelkoosoleku korraldamise protokollikomisjoni liikmete valikuprotseduuri esialgne viseerimine.

[Kriku]

Mis siin idiootset on? Eesmärk on täidetav, kui on olemas tehnoloogia selle täitmiseks. Kuna praegu ei ole, tuleks eesmärgi täidetavust tulevikus uuesti hinnata - pakutakse välja, et 2032. aastal.

[Madis Reivik]

Idiootne on lihtsalt viis kuidas aastaid jauratakse millestki ja siis tõmmatakse tagasi selle "tehnoloogiajutuga".
Sellest oleks võinud alustadagi ja iga normaalne energeetikaspets teadis juba aastaid tagasi mis on roheenergia kitsaskohad.
Ministeeriumis võiks kah mõistuse hääl kõlada, hoiaks raha ja aega kokku.

[Kriku]

Praegu kõlaski ju?

[Madis Reivik]

Nojah, parem hilja kui mitte kunagi.

Hindamine toimub aastal 2032. Niikaua.. ärme tee midagi, las kultuurrahvad annavad meile tehnoloogiat.

Minu mõte on selles et kui see raha mis kulub lollide powerpointide ja koosolekute peale, suunata päris tegevusse - nt pumpsalvestid - oleks juba praegu meil natuke odavam ja natuke rohelisem.

Mida fremenid tegid, kui neile öeldi et terraforming võtab 200 aastat (või 500, ei mäleta peast) ?

[OLAVI]

Esmapilgul tundub tubli võitlusena aga vast loeks väljatoodud numbreid ja teksti hoolega?

Tundub, et kliimaministeeriumis on täitsa mõistlik seisukoht sõnastatud:

... ütleb Eesti, et praeguste tehnoloogiate juures on realistlik vähendada süsinikuheidet 80-85 protsenti.
"Miinus 90 protsenti Euroopa Komisjoni poolt pakutuna on mõistlik eesmärk, aga me peame arvestama selle juures, et uued tehnoloogiad peavad olema selleks ajaks kättesaadavad, et seda eesmärki täita," sõnas Kristi Klaas.
... Eesti kliimaministeerium märkis, et selleks tarvilikke tehnoloogiaid pole veel kommertskasutuses tõestatud. ...
... Seega pakkus kliimaministeerium Eesti seisukohaks välja, et kümme protsenti süsiniku vähendamise eesmärgist seotaks tehnoloogia arengu vastavushindamisega. ..

https://www.err.ee/1609345458/eesti-seo ... a-arenguga

Seda tuleks lugeda, et EU Komisjon nõuab vähendamist 2040 aastaks 90%.
Aga meie riigi poolt peetakse reaalseks vähendamist 10% võrra vähem ehk vähendamist 2040 aastaks 80% võrra, olenemata tehniliste lahenduste olemasolust.

Ehk isegi kui uusi tehnoloogiaid piisavalt kasutusse ei tekki ja kui me ei suuda vähendada 80% võrra, siis peame lepingu rikkumise eest EU'le saastetrahve maksma hakkama.

2040 aastani on ainult 15 aastat aega ja kui paljud kasvõi siinsest seltskonnast suudavad (rahaliselt, ajaliselt) täita oma osa lepingus ning selle ajaga oma elamise (kodusoojus+liikumisevajadus) saastamist vähendada 80% võrra?

See on sama nagu praeguseks üllatusena tulnud "metsatrahv", et ametnikud nagu oleks tööd teinud aga trahvi tuleb ikkagi maksta.