Ernst Runde

Väljapaistnud isikud -- sõjaväelased, riigitegelased jmt. Kellest iganes peate vajalikuks kõnelda sõjandusega seoses.
Vasta
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 37340
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Ernst Runde

Postitus Postitas Kriku »

EE kirjutab tavalisest lihtsast värrast: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1202 ... kaigu-lugu
Materjalide vahele on köidetud Saksamaa koonduslaagrites kehtinud eeskiri vangide karistamiseks – seal on detailselt kirjas, millega, mis piirkonda ja mitu lööki inimestele tohib anda. Tunnistajate kirjeldustest selgub, et Runde eiras vangide kohtlemisel isegi toonaseid reegleid.

„On keeruline selgitada, miks inimesed, keda pole varem olnud põhjust kirjeldada kriminaalsena, on vahialuste vastu toime pannud julmusi, mida neil pole kästud toime panna,“ seisab süüdistusaktis. „Sisemine barjäär kinnipeetavate väärkohtlemiseks oli madal, sest vaatamata kehtivatele eeskirjadele ei tulnud karta karistusi. Nii vormus ka süüdistatava iseloom. Ta oli pärit väikekodanlikust miljööst, mida iseloomustab spetsiifiline allumismoraal, ja nüüd võis ta – lõpuks ometi – vabaneda kõigist köidikutest. Peaaegu piiramatute volitustega valitsejana võis ta „väheväärtuslikke“ juute ja „loomulikke“ vastaseid vallata ja valitseda, nagu pähe tuli ja nagu ta õigeks pidas.“

Süüdistusakt märgib, et Runde tervitas sõja alguspäevil toimunut, kus „kriminaalid ja asotsiaalid koondatakse laagritesse“, ning uskus, et „natsiriik tagab tema lastele ja lastelastele parema tuleviku“.
Võimalik, et mingit allakäiku ei olnudki, tegu võis olla asotsiaalse isiksusehäirega või kuidas psühhopaatiat tänapäeval nimetataksegi.

Üks episood:
Gurvice nägi Narva laagris pealt oma onu tapmist: „Ühel hommikul korraldati meile kell 10 loendus, sest me neil päevil ei töötanud. Võib-olla oli tegu pühade ajaga. Laagriülem Pannicke oli käskinud haigetoast tuua kolm haiget vangi loendusplatsile, teiste hulgas ka minu onu Challon Gurwiczi. Kohal olid Pannicke, SS-mees Runde, [Helmut] Schnabel ja veel üks tundmatu SS-mees. Nende käitumisest võis järeldada, et nad kõik olid purjus. Haiged vangid pandi lamama loendusplatsile teiste ette. Mina seisin esimeses reas. Kõik neli SS-meest, keda nimetasin, lõid ilma ühegi arusaadava põhjuseta maas lamavaid vange. Nad kasutasid selleks lühikesi tugevaid nuiasid, mida nad alati kaasas kandsid. Nad peksid neljakesi kolme haiget umbes pool tundi. Seejärel läksid nad ära. Meie seisime platsil veel mitu tundi. Kui loendus lõpetati, hoolitsesin mina oma onu eest, kes ei andnud enam elumärke. Teised kaks vangi olid ka surnud. Laagris oli tavaks surnud vangide kehad enne põletamist asetada suurde „pesasse“. Selles „pesas“ sõid suured linnud laipadelt liha. Ma süütasin oma surnud onu põletamiseks ahjus tule. See ei olnud krematoorium, vaid kunagine vabrikuahi. Koos kolme teise vangiga kandsime mu onu sinna. Sinna mahtus ainult üks surnukeha. Mis teistest sai, ma ei mäleta. Mu onu oli surres 60aastane. Ta oli haigetoas, ilmselt tingituna üldisest nõrkusest.“

Sarnast vägivallaaktsiooni, kus vange peksis Runde koos mitme purjus kaaslasega, kirjeldasid hiljem uurijatele veel mitmed Narva laagris olnud vangid. Täpset kuupäeva, millal see juhtus, vangid ei mäletanud.

Runde ise tunnistas hiljem uurijatele, et tegu oli 1943. aasta teise jõulupühaga. Juba selle päeva hommikul hakkas Runde Narva laagriülema Kurt Pannickega viimase korteris alkoholi tarvitama. Päeva jooksul liitus Runde ja Pannickega „jõulupühi tähistama“ Helmut Schnabel, Ereda koonduslaagri „juht“. Seda, mis edasi sai, kirjeldab Saksa prokuratuur Runde süüdistusaktis järgmiselt: „Kõik Narva laagri vangid pidid tulema loendusele, isegi haiged. Siis ilmusid laagrijuht Pannicke, Schnabel ja Runde. Vangidele anti käsklus „Mütsid maha, mütsid pähe, Mützen auf, Mützen ab!“ Kui mõned haiged seisjad ei suutnud käsku hästi täita, lõid Pannicke, Schnabel ja Runde neid. Nad kasutasid piitsasid ja keppe. Siis läksid nad juba maas lebavate haigete vangide juurde, peksid neid ja astusid säärsaabastega nende kehale.“ Runde ise põhjendas Saksa LV uurijatele juhtunut sellega, et ta oli „nauditud alkoholi tõttu ülemeelik“. Seetõttu teinud ta laagris natuke „Remmi-Demmi’t“, mida võiks eesti keelde tõlkida kui „kärtsu ja mürtsu“. Jõule tähistanud natsikurjategijad kohtlesid vange kui „makaabreid mänguasju jõulupeol“, kirjutasid hiljem Saksa uurijad Runde süüdistusakti. See sündmus leidis aset Runde eelviimasel Narva laagris „töötatud“ päeval.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 37340
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Ernst Runde

Postitus Postitas Kriku »

Ma muide arvan, et meie hulgas elabki märkamatult suur hulk isikuid, kes on omandanud, et "omadega ei plõksita", aga kellel ei ole põhimõttelist arusaamist, miks suvalist võõrast inimest näiteks kaikaga lüüa päris nagu ei sobi. Paremal juhul nõustuvad, et nii teha pole soliidne.
Rebane11
Liige
Postitusi: 1303
Liitunud: 10 Mär, 2021 20:15
Kontakt:

Re: Ernst Runde

Postitus Postitas Rebane11 »

See vist igihaljas väikese inimese sündroom. Läänerindel muutuseta - seal oli kapral, mäleta mis ta nimi. Aga mäletan oma lapsepõlvest, kuidas keegi edutati vanem lüpsjaks - isegi mitte brigadiriks. Või hädaga pooleks panime ühe mehikese vallavanemaks ja ta oli järgmine päev kellaga vallamaja uksel ja fikseeris ametnike tööletuleku aegu.
Nende võim oli piiratud, aga Rundel piiramatu. Aga oleks nendel ka piiramatu?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist