Riigikaitse eelarve

Vasta
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2409
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Martin Herem »

Negevid tulevad.
Küsimus on hoopis selles, kas konkreetse üksuse varustusetabelis on üldse kuulipildija ette nähtud.
KLis ehk maakaitses on sadu kuulipildujaid üksustes mis ei peaks seal varustuse tabeli järgi olema. Aga iga KP tahab moona ja hooldust, mis nõuab maksumusmudelis mitte ettenähtud raha.
Seega võib juhtuda, et "vana KSP" on puhas boonus ja sööb pealegi raha teiste kulude arvelt.
Mingil hetkel see siiski lõppeb. Esiteks me oleme kokku leppinud, et mittekoosseisulised kuulipildujad on üksustes kuni vajavad remonti. Remontima me neid nende üksusesse tagasisaatmise eesmärgil ei kavatsenud hakata.
Nüüd on aga uus plaan. Mõnisada KPd peame lihtsalt kokku koguma, hooldama ja ÕT KPdeks broneerima / muutma.

Sarnane olukord on CGga. M2 ja M3 vahetatakse välja M4 vastu. Vanad jäävad aga osaliselt maakaitsele, kuigi neid pole planeeritud.
Ühelk hetkel hakkavad võitlejad aga protesteerima: Miks meil on vanad ja neil uued? Miks meie ei saa lasta? Katsu siis selgitada, et see on boonus, laskemoona ei jaksaks me kõigile treeninguks osta ja ... pealegi on neile mõeldud Instalaza.
Ka seda ei ole maakaitse varustusetabelites. Me otsustasime neid hankida 2022 aastal maakaitsele lihtsalt tuhandetes. MKR ülem ise otsustab millisele suunale või üksusele ta neid annab.
mongol
Liige
Postitusi: 1334
Liitunud: 13 Aug, 2008 21:58
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas mongol »

Martin Herem kirjutas: 06 Juun, 2024 13:24 Negevid tulevad.
Käes juba, pigem on teatud piirkondades oldud laisad relva selgeksõppimisega vaeva nägemisega. Ja ilma relvaõppeta ei ole mõtet ainile seda anda, keerab perse.
professional retard
teeline35
Liige
Postitusi: 1617
Liitunud: 11 Apr, 2010 9:21
Asukoht: LÄÄNEMAA
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas teeline35 »

Riigieelarvega seotud huvitavat juttu.
https://www.err.ee/1609363373/vorklaev- ... mata-jaaki
Eelmise aasta riigieelarvesse kanti üle umbes 900 miljonit eurot, mis 2022. aastal eelarvest kulutamata jäi, ning kärpekohti otsides tuleb uurida, kuidas selline ülejääk on võimalik ja kas selle arvelt õnnestub kokkuhoidu leida, ütles rahandusminister Mart Võrklaev.
Kuulsin Vikerraadios intekat ka natuke. Tegevuspõhise eelarve võlud. Mitte keegi ei tea millele raha kulub. Oleks tore kui taastataks kulupõhine riigieelarve koostamine ja äkki selguks, et riigikaitserahastustega võrreldes on palju mõttetumaid kuluridu riigieelarves! :lol:
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
aj1972
Liige
Postitusi: 941
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas aj1972 »

Tänasest nüüd selgunud,et vähese riigikaitse eelarve eest vastutab Kaitseväe juhataja. Terrase pärast polnud palju aastaid isegi 2% kaitsele kulutatud.
Hr, Herem pangu vaim valmis kui jama majas siis tema süüdi kui laskemoona vähe.
Erakonnad on alati kõik õigesti teinud!
https://arvamus.postimees.ee/8035831/ha ... i-jooksnud
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
nukkel
Liige
Postitusi: 220
Liitunud: 30 Aug, 2014 15:03
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nukkel »

See kõlab nagu nõuka aegne nali. Kolhoosi esimees ja ta 3 ümbrikut.
nimetu
Liige
Postitusi: 7630
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

Tänasest nüüd selgunud,et vähese riigikaitse eelarve eest vastutab Kaitseväe juhataja. Terrase pärast polnud palju aastaid isegi 2% kaitsele kulutatud.
Hr, Herem pangu vaim valmis kui jama majas siis tema süüdi kui laskemoona vähe.
Erakonnad on alati kõik õigesti teinud!
Vaatasin ja imestasin, kas meie tase on tõesti nii madalale langenud? Mul endal hakkas juba piinlik sellist saasta lugeda.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2409
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Martin Herem »

Hr, Herem pangu vaim valmis kui jama majas siis tema süüdi kui laskemoona vähe.
See etteheide eelmisele KVJ-ile "kõnetas" mind ka veidi ... aga noh, mõlemad on poliitikud, teineteisele armu ei anna, kuid samas KVd ei puutu ... :D
nimetu
Liige
Postitusi: 7630
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

Kaido Pihlakalt suhteliselt hea ülevaade tekkinud olukorrast:
https://arvamus.postimees.ee/8036979/ka ... sekuludest
Ühesõnaga, lubatud ja räägitud on palju, aga reaalsus on teine ja vajadused hoopis kolmandat masti.
Põhiline mis välja tuua on see, et meil pole aega istumiseks ja vaidlemiseks - raha on vaja nüüd ja kohe.
teeline35
Liige
Postitusi: 1617
Liitunud: 11 Apr, 2010 9:21
Asukoht: LÄÄNEMAA
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas teeline35 »

Vast ei pahanda kedagi;
https://www.err.ee/1609366799/riik-sai- ... onit-eurot
Eelmise aasta riigieelarvest kanti 2024. aasta eelarvesse üle ligi 750 miljonit eurot jääki, mis mullu kasutamata jäi ning rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul tuleb nüüd kõik ministeeriumid läbi käia ja küsida, miks seda raha ei kasutatud selleks, milleks see oli mõeldud.
Pahase ministri kärkimist
"Nüüd tuleb rida realt ministeeriumidelt küsida, miks ei kasutata raha selleks, milleks see oli mõeldud. Teatud paindlikkus on mõistetav, aga hetkel tundub, et see pole reaalselt jälgitav," sõnas ta. "Kuidas tekib olukord, kus kogu aeg on raha puudu, aga teatud ministeeriumides saab seda kogu aeg üle jääda."
Soovitus ministrile; Lõpetagu see tegevuspõhise riigieelarve jama ära ja siis näeb milleks tegelikult raha vaja on ja milleks mitte! Sisuliselt oli Riigieelarve ülejääk 750 miljonit ja samal ajal kärbime kaitsekulusid kuna raha polevat! :wall:
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
aj1972
Liige
Postitusi: 941
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas aj1972 »

teeline35 kirjutas: 10 Juun, 2024 20:39 Vast ei pahanda kedagi;
https://www.err.ee/1609366799/riik-sai- ... onit-eurot
Eelmise aasta riigieelarvest kanti 2024. aasta eelarvesse üle ligi 750 miljonit eurot jääki, mis mullu kasutamata jäi ning rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul tuleb nüüd kõik ministeeriumid läbi käia ja küsida, miks seda raha ei kasutatud selleks, milleks see oli mõeldud.
Pahase ministri kärkimist
"Nüüd tuleb rida realt ministeeriumidelt küsida, miks ei kasutata raha selleks, milleks see oli mõeldud. Teatud paindlikkus on mõistetav, aga hetkel tundub, et see pole reaalselt jälgitav," sõnas ta. "Kuidas tekib olukord, kus kogu aeg on raha puudu, aga teatud ministeeriumides saab seda kogu aeg üle jääda."
Soovitus ministrile; Lõpetagu see tegevuspõhise riigieelarve jama ära ja siis näeb milleks tegelikult raha vaja on ja milleks mitte! Sisuliselt oli Riigieelarve ülejääk 750 miljonit ja samal ajal kärbime kaitsekulusid kuna raha polevat! :wall:
Kaitseministeeriumil jäi samuti 65 miljonit kasutamata eks kui hankeaeg üle läheb siis rahakanne lükkub tulevikku.
Tegelikkus tundub selline,et Eestis vist polegi kedagi kes sellest riigieelarvest täielikult aru saaks. Täna rahandusminister ja ametnikud jäid küsimustele vastates hätta. Aivar Sõerd on eelarvet uurinud vist Eestis kõige rohkem ning ei saa samuti asjale pihta.
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 37408
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Kriku »

Praegune seis on selline, et reaalhindades on meie lääneliitlaste kaitsekulud täpselt samal kohal, kus need olid 2021. aasta lõpus enne Ukraina sõja algust. Sealt tuleb maha arvestada suures plaanis kogu Ukrainale antud abi, kuna see on tulnud kaitse-eelarvete seest. See tähendab, et lääneliitlaste kaitsevalmidus ja kaitsevõimekus on veelgi kehvem, kui oli enne sõja algust.
1,6 miljardit annab meile juurde umbes kahe nädala jagu võimalust sõdida, on märkinud endine kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu: «Seda eeldusel, et kõik meie laskemoona päevanormid on realistlikud ja ka NATO nõuetele vastavad.»
LupusII
Liige
Postitusi: 573
Liitunud: 03 Veebr, 2015 22:06
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas LupusII »

Kurb ja kõhe hakkab. Lahkuvad viimased ametnikud kes on harjunud ise mõtlema . Alles jääb viimase aastakümmne produktsioon "Avaliku halduse spetsialiste" kellel puudub igasugune silmaring ja haritus. Eesti riik on nagu auto mis on kaldunud vastassuuna vööndisse ja juht magab roolis.
Ja milline hämamine käib meie valitsuse poolt ? Lihtsalt hämmastav või siis tegelikult ei ole.
LupusII
Liige
Postitusi: 573
Liitunud: 03 Veebr, 2015 22:06
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas LupusII »

Mis juhtus?
Mõtlesin pikalt, kas lähen ära vaikselt, öeldes, nagu sellistel puhkudel ikka öeldakse, et olen väsinud, tahan tegeleda pere ja hobidega. Või ütlen, miks ma päriselt ära lähen. Ja põhjus on see, et alates 2023. aasta riigikogu valimistest ei ole Eesti valitsuspoliitikud enam langetanud hädavajalikke riigikaitsega seotud otsuseid. Minu arvates on risk sellega seoses läinud liiga suureks. Minu töö kantslerina on laias laastus ellu viia seda poliitikat ja neid otsuseid, mida poliitikud soovivad, ja see on see koht, kus minu vaated riigikaitse arendamisega on paljudes asjades erinevad sellest, mis tuleb meie poliitikutelt.

Mida poliitikud ei kuula ja mida oleks vaja teha? Mainisite, et alates 2023. aasta riigikogu valimistest. Kas Kaja Kallase juhitav valitsus ei saa piisavalt hästi aru ohtudest, mis meid ähvardavad?

See hädavajalik summa on umbes 1,6 miljardit eurot.

Oleme kaitseväe juhataja Martin Heremiga rääkinud nüüdseks juba pool aastat avalikult asjadest, millest tavaliselt räägitakse väga ettevaatlikult ja akendeta ruumis. Sellest, mis puudutab puudujääke osas, palju meil laskemoona vaja on. See summa on umbes 1,6 miljardit eurot. Hädavajadus, absoluutselt kriitiline asi, mis tuleb Eestis ära teha. Tõsi on see, et me ei ole sellele poliitilist toetust leidnud ja seda otsust ei ole sündinud. Ma ei taha poliitikuid kommenteerima hakata, mina olen riigiametnik, ma ei ole valitud ega vii ellu valijate soove. Aga minu hinnangul on see asi, mis tuleks kindlasti ära teha ja millega me oleme juba hiljaks jäänud.

Samuti arvan ma, et Eesti inimeste ja meie liitlaste jaoks on puudu pikaajalisest, usutavast ja inspireerivast visioonist, mismoodi me Eesti riiki ja Euroopa maailmajagu kavatseme kaitsta, mis me selleks teeme ja just nimelt mida meie teeme esimeses pöördes, mitte mida kõik teised peavad tegema. Midagi ei ole teha, oleme olukorras, kus minu töö on viia ellu valitsuse poliitikaid, ja selleks et ma saaksin nendest asjadest rääkida, pean ma oma ametist lahkuma.

Selleks et te saaksite neist asjadest rääkida konkreetses kõneviisis ja konkreetsetele „süüdlastele“ viidates? Neile, kes ei tee piisavalt seda, mida peaks tegema?

Mul ei ole plaanis hakata kellelegi näpuga näitama ja süüdistama. Oluline on see, et me need asjad ära teeksime. Oluline on see, et me sütitaksime Eesti inimesi, et me saame kindlasti hakkama, meil on teadmised ja investeeringud tehtud. Meil on tuhandeid inimesi, kes on riigikaitsele absoluutselt pühendunud ja teevad oma tööd 50–60 tundi nädalas. Neil on teadmised ja usk, et me saame hakkama. Aga meil on vaja lihtsalt seda täita nende asjadega, mis on vaja kriitiliselt ära teha. Arvan, et see on asi, mida paljud Eesti inimesed tunnetavad, et see on täna puudu.

Äkki teie ja kindral Herem pole piisavalt hästi suutnud poliitikutele seda selgeks teha?
See on väga adekvaatne küsimus ja osaline enesepeegeldus on sellega seotud, et tuleb teha ruumi nendele, kes suudavad rohkem poliitilist toetust nendele asjadele taha saada. Ilmselgelt pole ma olnud edukas selle tegemisel.

Milline on olnud näiteks riigikaitsekomisjoni koostöö? See komisjon peaks seda probleemi lisaks kaitseväe juhatajale, teile, peaministrile ja kaitseministrile kõige rohkem aduma.

Mul ei ole võimalik riigiametnikuna ellu viia sellist poliitikat, millega ma absoluutselt nõus ei ole.

(Pikk vaikus.) Riigikaitsekomisjon on seadusandja. Nemad on Eesti inimeste jaoks valitud, et teha seadusandja tasemel muudatusi, näidata olulist visiooni riigikaitses. Mõni nädal tagasi oli meil riigikaitsekomisjoniga kohtumine, kus komisjoni esimees sõnastas vastusena meie esitletud laskemoona puuduse peale, et see tegelikult ei olegi Eesti ülesanne, vaid hoopis liitlaste ülesanne. Ma ei ole sellega sisuliselt nõus. Pean seda üldiselt seisukohaks, mis on päris palju irdunud poliitilisest reaalsusest, mida on võimalik teha, ja see teeb mind ka väga nõutuks. Mul ei ole võimalik riigiametnikuna ellu viia sellist poliitikat, millega ma absoluutselt nõus ei ole, ja selle eest siis ka kõneleda.

Kas peaminister Kaja Kallas on teie ja kindral Heremi murest aru saanud?
Tahan öelda peaminister Kaja Kallase kohta, et sellist lootust, teadmist ja usku, et Eesti väikese riigina võib omada initsiatiivi ja algatusvõimet, oskust ja karismat, kaitse- ja julgeolekupoliitikat, Euroopa asja laiemalt kogu transatlantilises maailmas juhtida, nagu me seda tegime 2022. aasta algusest 2023. aasta alguseni... siis see on filigraanne, ajalooline. Kahjuks me oleme selle eelise kaotanud ja me ei suuda seda õhku initsiatiivide ja muude asjadega enam täita.

ReklaamSisu jätkub peale reklaami
Mis puudutab seda 1,6 miljardit eurot, siis me võime rääkida, et toetab või ei toeta, aga fakt on see, et täna pole täiendavad kaitseinvesteeringud valitsuse otsuseks formeerunud.

Siin on kindlasti ka kohe vastuargumendid: olgu, teie, sõjardid tahate 1,6 miljardit moona jaoks, kuid tagada on vaja arstiabi, koolide töö, pensionide maksmine...
Eks ma pean neid argumente arvesse võtma. Lõpuks ongi need poliitilised valikud. Mina ja kogu kaitsevaldkonna juhtkond on seisukohal, et meie kõige olulisem ülesanne täna on teha asjad ära, et kahe, kolme, nelja aasta pärast ei peaks me üksteisele otsa vaatama ja ütlema, et oi oleks võinud ikka siis teha või et oleks õigel ajal teinud või et nüüd on juba hilja. See on tänane küsimus. Me ei räägi isegi tänasest, vaid sellest, mis meid järgmistel aastatel ees ootab.

Mis meid ootab?

Venemaa on sõjalise võimekuse sõjaeelsele tasemele taastootnud.

Meid ootab ees see, et julgeolekuolukord ja ohupilt liigub paraku kiiremini eest ära, kui me ise ja lääne liitlased tegutsevad. Venemaa on sõjalise võimekuse sõjaeelsele tasemele taastootnud, nende maavägi on praegu suurem, kui oli enne Ukrainasse tungimise algust, nende õhuvägi on küll kandnud mingisuguseid kaotusi, aga 90% on endiselt olemas. Merevägi on Mustal merel kandnud kaotusi, kuid väehoiak üle maailma on neil peaaegu ajaloolise tipu lähedal. Kõik muud väeliigid, sealhulgas raketiväed, strateegilised väed, kübervõimed on neil pea täiega puutumata. Lisaks on nad otsustanud sõjalist struktuuri suurendada, mis tähendab, et Eesti piiri lähedal Venemaa sõjaline kohalolek peaaegu 2,5-kordistub.

Vastu panna on meil see, et de facto liitlaste sõjalised investeeringud võrreldes 2021. aasta lõpuga reaalhindades suurenenud ei ole. Me oleme küll väga palju tegelenud ja suunanud tähelepanu kaitsetööstuse ja laskemoona tootmisvõime suurendamisele, aga makromajanduslik fakt on see, et kui raha nominaalis juurde pole tulnud, siis tõenäoliselt pole ka see tootmisvõime palju suurenenud. Midagi ei ole öelda, enamik Ukrainale antud abist on tulnud niigi nappide kaitseinvesteeringute arvelt ja see puudutab ka Eestit. Olgugi et Ukraina abistamine on oluline, on reaalsus see, et tugevaid otsuseid kaitsesse tugevalt, enesekindlalt ja rohkem investeerida on tehtud väga vähestes riikides.

ReklaamSisu jätkub peale reklaami
Tundub mulle õigesti, et siin kangastub kaudselt pilt olukorrast, kus Eesti oli 1939. aastal?
Olen viimasel ajal väga palju üritanud sealt nõu ammutada. Mis oli siis, mis tehti siis valesti. Neid diagnoose on raamatutes kirja pandud igasuguseid.

Mõned ütlevad, et kõik tehti õigesti, mõned, et kõik tehti valesti. Aga kogu selle uurimistöö vahelt kirgastus mulle hoopis väga argine seik. Sellesama kaitseministeeriumi maja ehitamist alustati 1939. aasta märtsis ja see ehitati ohvitseride kasiinoks, peomajaks. Uurisin edasi ja selgus, et see maja maksis toona umbes miljon krooni, mis oli umbes 1% toonasest riigieelarvest, mis oleks praeguses vääringus umbes 170 miljonit eurot.


See lõi mul väga palju tolleaegset mõtlemist klaariks.

See lõi mul väga palju tolleaegset mõtlemist klaariks. Me ei saa usutavalt rääkida sellest, et valmistuti sõjaliseks kaitseks, iseseisvuse eest seismiseks, kui pool aastat enne Euroopas sõja puhkemist ja rohkem kui pool aastat pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist oli meil raha, et 1% investeerida esindusruumidesse pealinnas. Midagi pole teha, natukene kaigub silme ees ja kõrvus paralleele tänase tegevusega, kus meil on terve rida prioriteete ja terve rida põhjuseid, miks me ei saa ära teha neid asju, mille kohta me oleme kaitsevaldkonnas öelnud, et see on kriitiline.

Kas poliitikud ei saa või ei taha sellest aru saada? Milline on diagnoos?
Ma ei taha poliitikutele diagnoosi panna. Ma tahan, et jõuaksime millalgi sinna, kus see asi saab tehtud, kus me saame riigikaitse arendamisega edasi minna teadmises, et meil on olemas võimed, inimesed, teadmised, usk ja oskused. Et me saame meist palju tugevamale vastasele vastu. Ma olen täiesti veendunud, et kui meie seda teeme, järgnevad meile teised Baltimaad ja Põhjala riigid. Kui meie suudame sellist eeskuju näidata, siis tulevad meile terve EL ja NATO järele. Ja ma olen täiesti veendunud, et täna on see kõige õigem asi, mida teha.

Sõnastan küsimuse ümber. Kas poliitikud saavad aru, et kui seda riiki järsku enam pole, siis kellele pensioni maksta ja arstiabi tagada? On see küsimus päevakorras olnud?

Ma ei taha poliitikutele sõnu suhu panna. Ma täpselt ei tea, kuidas nad seda näevad. Kehahoiaku ja sõnade järgi on mul tunne, et nad saavad sellest päris hästi aru, aga jällegi – meil on sellel teemal juba sõnade üleküllus ja tegude defitsiit. Me peame meie usku ja usutavust mõõtma konkreetselt selle järgi, mis me ära oleme teinud, ja mitte selles, mida me räägime.

Kas kaitseminister Hanno Pevkur ei ole piisavalt kaitsnud oma haldusala ja selle jaoks raha küsinud? Poliitikuna on see ju tema ülesanne.
Oleme päris hästi sõitnud kiiret kruusarallit, kus on vaja võtta palju riske, suurel kiirusel kurvi siseneda, kihutada. Nüüd on poliitiliselt pigem valitud tempo, kus sõita aeglasemalt, piduri ja siduriga, kitsastel mägiteedel. Praeguses poliitilises olukorras on meil vaja teha tugevaid, arusaadavaid poliitilisi otsuseid, mis riigikaitset edasi viib. Viimase aasta jooksul on neid otsuseid nii rahaliselt kui ka sisuliselt tehtud väga vähe.

Võimalik, et meil on augustikuus uus valitsus. Äkki tegite oma otsuse ennatlikult? Äkki see augustis tulev uue peaministriga valitsus oleks riigikaitsesse tõsisemalt suhtunud?

Ma loodan, et kui uus valitsus peaks ametisse astuma, siis võetakse see küsimus prioriteetses korras lahendada.

See on ajastamise dilemma. Kogu aeg on mingi asi, mis tuleb kahe kuu pärast.

Me oleme kaitseväe juhatajaga rääkinud juba üle poole aasta tagasi, et meil on kriitilised puudujäägid. Igaüks võib teha järelduse, et kui nendest asjadest hakatakse avalikult rääkima, siis tõenäoliselt see vajadus oli juba palju varem. Ma loodan, et kui uus valitsus peaks ametisse astuma, siis võetakse see küsimus prioriteetses korras lahendada.

Praegune peaminister Kaja Kallas peaks lähiajal Ukraina presidendi Zelenskõiga alla kirjutama kokkuleppe, et Eesti annab 0,25% SKP-st Ukraina abistamiseks. Ja selle raha peaks andma, nagu ma aru saan, kaitseministeerium. Aga seda raha ei ole ju?
Kogu selle 0,25% teooriaga tulime me lagedale eelmise aasta sügisel ja kogu asja mõte oli tulla välja strateegiaga, kuidas Ukrainal on võimalik sõda võita. Ja üks selle teooria nurgakivisid oli see, et kui kõik Ramsteini koalitsiooni liikmed panustaksid 0,25% oma SKP-st, siis sellest jätkuks, et Ukrainat piisavalt relvastada ja varustada.


Mõte oli selles, et me mitte ei räägi sellest, mida teised riigid peavad tegema, vaid näitame ka eeskuju.

Sügisel otsustas vabariigi valitsus, et jah, me teeme selle 0,25% SKP-st, aga me teeme selle kaitsekuludest. Sisuliselt tähendab see iga-aastaselt 10% kaitse-eelarvest ja loomulikult tuleb see meie oma kaitsevõime, meie oma varude, relvastuse, väljaõppe arvelt. Meil on kõike siis vähem. Ma kindlasti ei ole positsioonis, et öelda, et Ukraina toetamine ei ole tähtis või et me ei peaks seda tegema. Ma arvan, see on väga tähtis, me peame seda tegema, me peame nii palju pingutama kui võimalik. Aga see, et seda teha täielikult kaitsekuludest, mitte täiendava eraldisena, oli vabariigi valitsuse otsus. Ma ei ole selle otsusega nõus. Aga jällegi, ma pean tagasi tulema olukorra juurde, kus see on valitsuse otsus ja nendele on antud mandaat selliseid otsuseid teha.

Olen absoluutselt nõus, et Ukrainat tuleb abistada. Aga kui loosungi poliitiliselt välja ütled ja seal ei ole katet taga, siis lähed sa oma kaitset nõrgendama, sest see kate tuleb leida, muidu oled liitlaste jaoks lihtsalt jutupaunik ja see ei ole ju okei.
Ma jätan selle kommenteerimata, aga pean möönma, et väga paljudele see võib sellisena tõesti tunduda.

Kas üks teie lahkumise põhjus on ka see, et kindral Veiko-Vello Palm ei saanud kaitseväe juhiks?
Kindral Merilo on Eesti kaitseväe juhataja. Temasse on mul 100% usk. Ma tean, et tal on olemas teadmised, oskused Eesti riigikaitset edasi viia, arendada. Ta on enda ümber koondanud väga tugeva meeskonna, kes on võimeline seda kõike tegema.


Võib ka öelda, et suuremas plaanis kõrvaldati meid otsuse tegemise protsessist.

Teine külg on see, kuidas kaitseväe juhatajat valiti. See, et kaitseminister otsustas mitte arvesse võtta minu ja kaitseväe juhataja nõuannet, sealhulgas kaitseväe juhataja kirjalikku ootuste paberit uuele kaitseväe juhatajale, ei olnud mulle meele järele. Võib ka öelda, et suuremas plaanis kõrvaldati meid otsuse tegemise protsessist. Aga samal ajal on kaitseministril 100% õigus seda teha ja minu asi ei ole siin heietada. Ma pean ütlema, et minu ametiuhkust riivas see, et kaitseväe juhataja valimisel võeti arvesse minu arvates riigikaitseliste diletantide arvamust ning põhineti argumentidel, mis hiljem on osutunud kas siis täiesti väljamõeldisteks või väärinfoks. Ja muu hulgas toetuti otsuse tegemisel inimeste nõule, kes ei ole eriti ka varjanud, et nemad seda väärinfot levitasid. See on asi, millega on mul tõesti olnud väga raske leppida, ja ma ei pea seda õigeks.


On päris märgiline, et korraga lahkuvad Eesti kaitsevaldkonna kolm juhti: kindral Herem, kindral Palm ja kantsler Salm. Mida see näitab?
Ma ütlen ausalt, et ma isiklikult selle üle väga mures ei ole. Meil on valdkonnas töötamas sadu väga andekaid ja tugevaid juhte, kes on iga hetk valmis uued ametikohustused vajaduse korral üle võtma ja siis sama innukalt asju edasi arendama. Seetõttu ma mingisugust sisulist tohutut probleemi selles ei näe, eks inimesed vahetuvad. See käib iga eluterve organisatsiooni juurde.

Kaitseministeeriumi kantsleri koha ülevõtmine on tavaolukorraski keeruline, rääkimata praegusest olukorrast. See ei ole nii lihtne, et astun kõpsti Kusti Salmist tühjaks jäänud kabinetti ja hakkan sealt pihta, kus Salm oli lõpetanud. See tähendab infosse sissesöömist, arusaamist.

Oluline on see, kas me teeme ära kriitilised poliitilised otsused.

Ma arvan, et see on täiesti võimalik. Näen nii meie valitsemisala sees kui ka väljas tervet rida kandidaate, kellel on kompetents, teadmised, oskused ja kes selle teemaga hiilgavalt hakkama saaks. Oluline on see, et iga juht kujundab oma visiooni, meeskonna ja tegevuse oma käe järgi. Ja tõsi on ka see, et alati tulevad uued ja paremad. Seepärast ma väga ei muretse. Jällegi, ma tahan tagasi tulla selle juurde, et suurem küsimus ei ole mitte selles, kes konkreetseid ametikohti täidab. Selleks on meil palju andekaid inimesi. Oluline on see, kas me teeme ära kriitilised poliitilised otsused, mis kujundavad Eesti riigikaitset ja üldist eluolu, mis igale inimesele korda läheb. Ja me kõik võiksime kindla peale uskuda ja teada, et Eestis on homme turvalisem ja parem elada kui täna.

Kas te saate kinnitada, et keegi ei mõjutanud teid tagasi astuma?
Saan kinnitada. Sellist mõjutamist ei ole olnud. See on minu enda otsus.

Kui kaua te mõtlesite? Mõtlesite ikka põhjalikult?
Aasta algusest põhjalikult. Et kui mingid asjad ei muutu, siis tuleb lahkuda.

Ma saan aru, mis minu ametikoht on. Minu asi ei ole karjuda, käia hommikust õhtuni ajalehes ja öelda, mida tegema peab. Olen ikkagi ministeeriumi administratsiooni juht. Ma ei saa ajada mingisugust teist vaadet, kui valitsusel on. See on see äratundmine. Jah, eks see pinge on õhus olnud pikalt, kõik saavad aru, et me tahame, et rohkem tehtaks.


Oletame, et tuleb uus valitsus, kes saab aru, et 1,6 miljardi eurone riigikaitse otsus tuleb teha. Aga iga venitatud kuu tähendab, et venib ka moona saamine, sest kaitsetööstustel on järjekorrad. On mul õigus?

Meie tänaste otsuste kaal on see, mismoodi me kujundame oma tulevikku kaks-kolm-neli aastat ette.

Muidugi. Tarneajad on praegu absoluutselt igal artiklil kaks-kolm aastat, ja mida keerukamaks need lähevad, seda pikemaks järjekord läheb. Mis tähendab, et meie tänaste otsuste kaal on see, mismoodi me kujundame oma tulevikku kaks-kolm-neli aastat ette. Mitte ainult tänast päeva. Kõige olulisem küsimus Eesti poliitikutele, Eesti valitsusele on see, et me ei oleks olukorras, kus peame mõne aasta pärast kahetsusega ütlema, et küll oleks olnud hea, kui oleksime kõik õigel ajal ära teinud. See on tegelikult see küsimus, mitte see, kuidas me täna konkreetselt neid otsuseid siin näeme.

Mida te vastaksite neile, kes ütlevad, et Kusti Salm ja Martin Herem õhutavad sõjahirmu?
Ma olen seda kuulnud ja selle peale pikalt mõelnud. Olen paljudega sellest rääkinud. Ma arvan, et on olemas kaks võimalust seda ohtu Eestis käsitleda. Üks on see, mida räägivad kõrged riigiametnikud nagu mina. Ja ma annan aru, et mu sõnadel on kaal. Ja siis on see oht, mis on inimestel kõneks õhtul söögilauas. Või noor pere räägib oma kodu soetamisest, ettevõte räägib uue tehase ehitamisest. Või räägitakse teatud Eesti piirkondadesse suvekodu rajamisest. Need on asjad, mis on õhus, mida saab peaaegu käega katsuda. Ma arvan, et inimestel on päris hea ja korrektne tunnetus sellest, kus me täna elame, mis on olukord, mis meie ümber toimub.

Ja kui me vaatame seda, mis toimus Ukrainas enne sissetungi 2022. aasta veebruaris, siis Ukraina n-ö rääkivate peade diagnoos oli ju sama. Et sõda ei tule. Ärge hirmutage. Aga ometi langesid kinnisvarahinnad, ometi otsustasid paljud inimesed Ukrainast põgeneda. See oli samamoodi õhus. Ja ma arvan, et on meie üldine riiklik ülesanne, et see õhk n-ö puhtaks lüüa. Et õhus oleks lootus, usk, teadmine, et homme on parem kui täna.

Konkreetsed sammud, mis me selleks teeme, on kõik see, mis inimesi inspireerib, mis paneb tundma, et Eestis on parem elada, et siin on koht, kus oma lapsi kasvatada, kus ettevõtteid arendada, et välismaalased tahavad siia tulla. Kus ei ole ainult vabandused, kuidas midagi teha ei saa, vaid konkreetne plaan, visioon, mis sütitab meie inimesi ja ettevõtteid ning on inspiratsiooniks ka paljudele teistele riikidele. Ma olen 100% veendunud, et me saame sellega hakkama. Me peame lihtsalt tempo uuesti üles tõstma ja nii-öelda positsiooni uuesti enda kätte haarama. See on see ülesanne, mismoodi me seda ohuolukorda peame enda jaoks mõtestama ja mismoodi ma ka ise seda enda jaoks mõtestan.



Me peame tempo uuesti üles tõstma ja nii-öelda positsiooni uuesti enda kätte haarama.

Ain Hanschmidt kirjutas, et me peame sõjalist ohtu vähendama suuremate kaitseinvesteeringutega. Markus Villig kirjutas Putini maksust, sellest lõivust, mida me iga päev niikuinii kõik maksame. Kõik perekonnad suurema kodulaenu, riiklike laenude, muude asjade näol. Laenuandjad tunnevad, et siin on oht. Iga päev maksame. See on see, mis tuleb likvideerida. See on meie lõplik edumõõdik.

Toomas Luman kirjutas sellest, kuidas majanduskeskkonna jaoks on vaja sõnumit, et me oleme kaitstud ja meil on selge plaan. See on see sõnum.

Sõjalised võimed ei ole ainus asi, mis seda sõnumit edasi kannavad. Sõjalises võimes me anname selle umbes 1,6-miljardilise investeeringuga ja ma arvan, et see on see poliitiline otsus, mis tuleks ära teha ja mis ühtlasi kannab edasi ka seda usku, teadmist, lootust ja natuke ka kuraasikat indu sellest, et me saame hakkama. See on see, mida me sõnumina peame saatma ka meie reservväele, nendele inimestele, kes iga päev riigikaitsele pöialt hoiavad.

Kui poliitikud mõistusele ei tule ega eralda seda 1,6 miljardit eurot, mis siis saab?
Kainelt lähenedes on see poliitiline otsus nagu teisedki. Järelikult pole meil täna piisavalt vahendeid ja poliitilist toetust neid asju ära teha. Minu isiklikul hinnangul me võtame siis tarbetuid riske Eesti tuleviku hinnaga ja ma pean seda ohtlikuks.

Kas kaitseminister Hanno Pevkur proovis teid ümber veenda, kui talle paar nädalat tagasi oma lahkumisest teada andsite?
Meil oli üsna pikk vestlus ja ma arvan, et ka soe ja mõistlik. Ta ütles, et tal on minu lahkumisest kahju ja ta saab ka minu toodud põhjustest aru.

Mida ütlesid Herem ja Merilo? Kas nemad proovisid teid ümber veenda, et kuule, sa oled meil siin viimane mohikaanlane?
Kindlasti ei ole ma viimane mohikaanlane. Minuga ühes paadis ei ole ainult Herem, vaid ka terve kaitseministeeriumi valitsemisala juhtkond. Kindla peale on seal paadis ja üsna kapteni kohal kindral Merilo. Mingit sellist tunnet, et meil on mingisugused kauboid, kes julgevad rääkida, ja need, kes ei julge rääkida, siin ei ole. Uued tulevad asemele ja see jutt on täpselt samasugune. Sellist varianti, et keegi kuskil hakkab sõjalise arendamise vajadusi ja sõjalist ohtu pisendama või teistpidi kujutlema, ma ei näe, et oleks tulemas. Mul on 100% usk oma meeskonda.


Aga kas Herem ja Merilo proovisid teid ümber veenda?

Ma loodan, et ma ei ole inimestele jätnud muljet, et ma teeksin oma otsuseid või kaalutlusi puusalt.

Ma loodan, et ma ei ole inimestele jätnud muljet, et ma teeksin oma otsuseid või kaalutlusi puusalt, emotsiooni najal. Hommikul ärkasin üles, tulin, nägin, võitsin. Minu otsus on kaalutletud, läbimõeldud. Ja tulenevalt sellest on see täna kõige õigem asi, mida teha, et riigikaitse saaks edasi areneda. Arvan, et ma leidsin nende mõistmise.

Mida te augustis, kui selle maja ukse enda tagant kinni panete, tegema hakkate? On teil pakkumised juba laual?
Täna mul kindlat plaani ei ole ja ühtegi kindlat pakkumist pole ka laual.

Ja lõpetuseks. Kas pole küüniline, et Reformierakond, kes on 2015. aasta riigikogu valimistest rakendanud julgeolekuteema valimisvankri ette, on nüüd see, kes ei saa aru, et on vaja otsus teha ja see 1,6 miljardit eurot Eesti riigile riigikaitseks leida?
Nagu ma ütlesin, mul ei ole mingisugust plaani panna Eesti poliitikutele silte külge. Ma isiklikult, olles nendega rääkinud, arvan, et nad saavad küll aru. Lihtsalt see edumõõdik on siin see, kas otsused on tehtud, kas visioon, kuhu me edasi peame liikuma, on sõnastatud ja masin liigub või me oleme endiselt selle palava pudru juures ja arutame seda, mis otsast seda sööma hakata või mitte hakata.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 37408
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Kriku »

Tooksin eraldi esile mõned nopped:
Mõni nädal tagasi oli meil riigikaitsekomisjoniga kohtumine, kus komisjoni esimees sõnastas vastusena meie esitletud laskemoona puuduse peale, et see tegelikult ei olegi Eesti ülesanne, vaid hoopis liitlaste ülesanne. Ma ei ole sellega sisuliselt nõus. Pean seda üldiselt seisukohaks, mis on päris palju irdunud poliitilisest reaalsusest, mida on võimalik teha, ja see teeb mind ka väga nõutuks. Mul ei ole võimalik riigiametnikuna ellu viia sellist poliitikat, millega ma absoluutselt nõus ei ole, ja selle eest siis ka kõneleda.
Sügisel otsustas vabariigi valitsus, et jah, me teeme selle 0,25% SKP-st, aga me teeme selle kaitsekuludest. Sisuliselt tähendab see iga-aastaselt 10% kaitse-eelarvest ja loomulikult tuleb see meie oma kaitsevõime, meie oma varude, relvastuse, väljaõppe arvelt. Meil on kõike siis vähem. Ma kindlasti ei ole positsioonis, et öelda, et Ukraina toetamine ei ole tähtis või et me ei peaks seda tegema. Ma arvan, see on väga tähtis, me peame seda tegema, me peame nii palju pingutama kui võimalik. Aga see, et seda teha täielikult kaitsekuludest, mitte täiendava eraldisena, oli vabariigi valitsuse otsus. Ma ei ole selle otsusega nõus.
Oletame, et tuleb uus valitsus, kes saab aru, et 1,6 miljardi eurone riigikaitse otsus tuleb teha. Aga iga venitatud kuu tähendab, et venib ka moona saamine, sest kaitsetööstustel on järjekorrad. On mul õigus?

Muidugi. Tarneajad on praegu absoluutselt igal artiklil kaks-kolm aastat, ja mida keerukamaks need lähevad, seda pikemaks järjekord läheb. Mis tähendab, et meie tänaste otsuste kaal on see, mismoodi me kujundame oma tulevikku kaks-kolm-neli aastat ette.

Ja siis Pevkur:
Kaitseminister Hanno Pevkur ütles ERR-ile, et tal on kahju, et Salm on otsustanud kantsleri kohalt lahkuda. "Ta on teinud kantslerina mitte ainult Eestis, vaid ka rahvusvaheliselt suurepärast tööd. Hindan ja austan tema panust riigikaitse tugevdamisse väga kõrgelt. Samamoodi austan tema valikut liikuda edasi. Soovin talle parimat ja usun, et ta on ka tulevikus valmis panustama oma teadmistega Eesti riigikaitsesse," ütles Pevkur.
https://www.err.ee/1609369313/kaitsemin ... ub-ametist

Bla-bla-bla.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5585
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kusti Salme intervjuu kirjutas:Tundub mulle õigesti, et siin kangastub kaudselt pilt olukorrast, kus Eesti oli 1939. aastal?
Olen viimasel ajal väga palju üritanud sealt nõu ammutada. Mis oli siis, mis tehti siis valesti. Neid diagnoose on raamatutes kirja pandud igasuguseid.

Mõned ütlevad, et kõik tehti õigesti, mõned, et kõik tehti valesti. Aga kogu selle uurimistöö vahelt kirgastus mulle hoopis väga argine seik. Sellesama kaitseministeeriumi maja ehitamist alustati 1939. aasta märtsis ja see ehitati ohvitseride kasiinoks, peomajaks. Uurisin edasi ja selgus, et see maja maksis toona umbes miljon krooni, mis oli umbes 1% toonasest riigieelarvest, mis oleks praeguses vääringus umbes 170 miljonit eurot.
Sakala maja ehitamise raha ei tulnud riigieelarvest. Ohitseride keskkasiino ehitati ohviteride kogu rahadest. Raha sinna ohvitseride kogu arvele laekus Tšehhoslovakkia relvatootjate ja -ärimeeste makstud meelehea eest. Eesti pakkus neile ekspordi serifikaatide jaoks "lõppkasutaja" teenust ja selle eest kanti raha ohvitseride kogu Prantsusmaal olnud pangaarvele.

Mitte segi ajada Eesti oma vanade relvade müügiga rahvusvahelistele relvaärikatele, mis lõpuks jõudsid ka Hispaaniasse. See raha laekus ilusti riigieelarvesse ning kasutati uue relvastuse ostmiseks.

Kas ohvitserikogude raha oleks saanud samaks kasutada - ilmselt lihtsal teel mitte. Samas peeti oluliseks ohvitseride korporatiivse vaimu edendamist ja kogule uue hoone ehitust.

Info allika leidmiseks peab lugema alustuseks riigikontrolöri Leo Soonpää päevikut. Sealt edasi hakkab hargnema...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bretschneider ja 1 külaline