Balti liin

Kindlusehitised. Teed, sadamad ja lennuväljad. Kasarmud ja linnakud.
Maalinnad ja linnused. Kõik militaararhitektuurist.
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40596
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Balti liin

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tehases, seeriatootmise korras ehitatud asjad kipuvad olema odavamad kui ehitusplatsil kokku pandavad, nii vähemalt teooria ütleb. :dont_know:
Eelkõige seeläbi, et ajakulu ühiku kohta on tunduvalt väiksem. Kuskil Sirtsu soos taolist asja kohapeal valades ei pruugi üldse vajalikke tingimusi olla, näiteks veetase on maapinnast -60 cm ja kaevatud auk on kiiresti vett täis. Lisaks ei anna seda ju ühekorraga valada, vaja on teha minimaalselt 3 valukorda 1. taldmik/põranda plaat 2. seinad 3. lagi. Iga valukorra vahele peab jääma vähemalt 1 nädal aega (betoonigurud täpsustagu).
Viimati muutis Kapten Trumm, 08 Juul, 2024 13:26, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40596
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Balti liin

Postitus Postitas Kapten Trumm »

kummikomm kirjutas: 08 Juul, 2024 11:40 Pinnasega katmine aitab mõnevõrra vähendada betooni paksust. Et neid ühes tükis "õhku vedades" kohale viidaks, ei paista siiski reaalne.
Katsetamise mõte on arusaadav - suurtükiväelased saavad harjutada ja kõrvalmõjuna valideeritakse punkrite disaini.
Pakkuja loogika intervjuus oli üsna väär - nähtavasti puudub kogemus taoliste asjade tootmise/transpordiga.
Probleemiks pole mitte "liigne õhk", vaid liigne mass. Kolmeteljeline veoauto tänapäeval suurt üle 12 tonni kukile ei võta, poolhaagisega maastikul aga ei liigu. 12 tonni on jämedalt 6 m3 betooni, jaovarjend 6 m3 betooniga saab olema kaunis õhuke.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 37444
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Balti liin

Postitus Postitas Kriku »

Kapten Trumm kirjutas: 08 Juul, 2024 13:18Kuskil Sirtsu soos taolist asja kohapeal valades ei pruugi üldse vajalikke tingimusi olla, näiteks veetase on maapinnast -60 cm ja kaevatud auk on kiiresti vett täis.
Vee alla valatakse ju ka?
Kasutaja avatar
wolfgang
Liige
Postitusi: 811
Liitunud: 28 Dets, 2008 22:44
Kontakt:

Re: Balti liin

Postitus Postitas wolfgang »

Võitleja peaks ikka kuivas olema, elementidest koostatud punkri puhul on seda üsna keeruline tagada, kui need vette tõsta. Samas vaevalt kõrge pinnavee tasemega kohta punkrit rajama haktaksegi, kuna laskepesa võiks ikka ümbritsevast maastikust veids kõrgemal asuda, mis tähendab kõrgendikku ja on üldjuhul kuiv. Samuti võiks olla võimalik seda positsiooni varustada, mis tähendab ikkagi teed lõpuks. Ja kui tee sinna enivei olemas/tulemas on siis miks mitte sinna 4 teljelise, kõigi vedavate ratastega, betoonimasinaga mitte kohale põristada ja see sinna ära valada.
Ses EW aegsete kindlustuste artiklis puudutati veel ka sildadele lõhkelaengute pesade tegemist. Loodetvasti tegeleb keegi ka selle küsimusega. Nagu me teame, projekteerimise/ehitamise faasis keegi sellistele nüanssidele ei mõtle. Nüüd peaks hakkama võibolla. Vähemalt EW mehed mõtlesid.
mart2
Liige
Postitusi: 5358
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Asukoht: Põlvamaa
Kontakt:

Re: Balti liin

Postitus Postitas mart2 »

wolfgang kirjutas: 08 Juul, 2024 14:32 ... Samas vaevalt kõrge pinnavee tasemega kohta punkrit rajama haktaksegi, kuna laskepesa võiks ikka ümbritsevast maastikust veids kõrgemal asuda, mis tähendab kõrgendikku ja on üldjuhul kuiv. ...
Punkrite liin on küll edev ja intrigeeriv teema, kuid ärgem unustagem, et need punkrid ei ole sugugi kõik mõeldud lahingupositsiooniks.
Akf VVP on juba tükk aegatagasi siinsamal foorumil nende otstarbest kirjutanud.
Mälu on lühike? :scratch:

Ma ei hakka järjekordselt ümber kirjutama ja soovitan teha otsing!
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
maksipoiss
Liige
Postitusi: 1833
Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Balti liin

Postitus Postitas maksipoiss »

Saab ju neid teha ja transportida nagu näiteks Revonia maaaluseid keldreid ja maju teeb.
affa
Liige
Postitusi: 295
Liitunud: 29 Jaan, 2021 12:15
Kontakt:

Re: Balti liin

Postitus Postitas affa »

Palju need punkrid kaalusidki? Näiteks selle lingi taga olev 80 tonnise kandevõimega Volvo FH12 veetava poolhaakega liigub veel kaunis konarlikul teel. Peaasi, et läbi ei vaju ja väga kitsaid ja järske kurve pole. Kui kraana kohale pääseb, võib peale koorma mahatõstmist ka haake kraanaga ringi keerata. Näiteks. Suures plaanis ma ei usu, et siin foorumis ei oleks otsest või tutvusringkonnast leitavat ekspertiisi, mis võimaldaks valmis punkri kohaleveoks vajalikke tingimusi inimkeeles mõne reaga selgitada. Minu kogemus jääb 40 tonni tuuri.
TALUPOEG TALUJA
Liige
Postitusi: 304
Liitunud: 12 Jaan, 2014 18:11
Kontakt:

Re: Balti liin

Postitus Postitas TALUPOEG TALUJA »

Ja kas neid punkreid tehakse siis eesti moodi- ehk siis võidab see kes kõige odavama pakkumise teeb ja tegelikult valmistavad hoopid teised "spetsialistid" kes asja kuidagi kokku käkerdavad veel odavamalt ja lõpptulemuseks valmivad punkrid mis ei kõlba kuhugile ja hiljem tuleb korraldada veel üks konkurss vigade paranduseks......mille tulemusel tuleb lõppkokkuvõttes asi kallim, kui oleks lasknud teha neil kes kohe oleksid võimelised asjaga hakkama saama.....või midagi sellist siis. :mrgreen:
Või on kuidagi tõesti võimalik asi ühekorraga korralikult teha? Muretsen ehk liiga palju? :mrgreen:
TALUPOEG TALUJA
Liige
Postitusi: 304
Liitunud: 12 Jaan, 2014 18:11
Kontakt:

Re: Balti liin

Postitus Postitas TALUPOEG TALUJA »

Punkrileiutajad võiksid kasutada kohalikku materjali- vanadest autokummidest peaks saama mingeid suuremaid ja paksemaid plaate valada? Kas neid ei saaks kasutada ehitusel? Vedeleb ju seda kraami igal pool kõvasti ja kõik tahaksid lahti saada. Järsku pehmendab kuidagi neid litakaid mis kaela sadavad?
T.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40596
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Balti liin

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kriku kirjutas: 08 Juul, 2024 13:34
Kapten Trumm kirjutas: 08 Juul, 2024 13:18Kuskil Sirtsu soos taolist asja kohapeal valades ei pruugi üldse vajalikke tingimusi olla, näiteks veetase on maapinnast -60 cm ja kaevatud auk on kiiresti vett täis.
Vee alla valatakse ju ka?
Eks otstarbekuse küsimus on, valada saab igas veeaugus, ka sildade postid ju valatakse põhimõtteliselt jõkke. Kertsi sild on ju kesk merd ka. Lihtsalt 1, 2 või 8 asja pärast on ehk otstarbekas hakata ehitusdrenaazi ja hüdrotehnikat kasutama, 600 punkriga saame kokku täitsa astronoomilise summa.

Olen ehitanud betoonkeldrit, kus taldmik on ca -3+ meetrit, vesi aga talvel oli peaaegu maapinna kõrgusel. Suvel langes -1,5 peale. See tähendas ehitust ümbritseva drenaaztorustiku ehitamist, kust tuli vett 24/7 välja pumbata. Kui iga jaopunkri pärast hakata taolist jama tegema, siis kulub see punkrite raha üksnes ehitusplatsi ettevalmistusele ära. Lisaks igasugu probleemid betooni veekindlusega (on sitasti vibratud, ei jää pidama), vuugilintidega jne.

Muidugi tõsi on selles, et kui antud kohas on vesi nt -60 cm suveajal, siis on see koht sobimatu positsioonide rajamiseks, juba põlveltkaevik on seal hetkega vett täis. Ehk ülearu vesisesse kohta ei saaks positsioone nagunii rajada. Võib - teha midagi sellist, mis oli 1944 Krivasoos või Karjala soodes.

See intervjuu oli Warren Betooni esindajaga, antud asutus teeb liikluskorralduseks vajalikke betoonist asju, millest suurim on umbes 2 m pikkune plokk tee sulgemiseks. Julgen väita, et taoliste kogemuste pagasi juures saab see tee raske olema ja eks sellest ka jutt, kuidas betoonist punkrite transpordi probleem on palju õhku.

Betooni ja betoonist tarindi veekindlaks saamiseks on täna igasugu asju turul, tuntuim turustaja on Langeproon Inseneriehitus. On olemas mikseris betooni sisse segatav veekindluslisand Xypex vees lahustuvates kilekottides, on erinevad töövuugi tihendid valandite vaheliseks tihendamiseks ja kindlasti veel sada asja ja lõppeks pole kallis ka see betoon bituumenmastiksiga katta. Oma kogemusest- probleem pole mitte eriti betooni enda või töövuukide lekkimine, vaid igasugu läbiviikude pidama saamine.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
wolfgang
Liige
Postitusi: 811
Liitunud: 28 Dets, 2008 22:44
Kontakt:

Re: Balti liin

Postitus Postitas wolfgang »

Selles 12 minutilises klipis on juttu ja näiteid, kuidas Šveits kindlustusi rajanud on. Samuti on juttu sildadest ja tunnelitest ning, mis nendega tehtud on, et need kaitsele kaasa aitaks.
https://www.youtube.com/watch?v=CIp-PNvmP1o&t=373s
OT: Šveits on üldse nagu teiselt planeedilt võrreldes meie kodumaaga. Näiteks, kui meil ei lubata sul oma eramaal, kõrgepingeliini allagi laskepaika teha(ka USAs näiteks väga levinud koht), kohas mis on kilomeetreid lähimast naabrist ja ka vallid on olemas siis selles Alpiriigis on näiteks lasketiir, milles on tulejoon ühel pool 4 realist kiirteed ja märgi teisel pool.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40596
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Balti liin

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sveitsi (mägi) maastikul on püsikindlustuste roll suurem, kuna seal koosnebki lahingutegevus lahingutest üksikute pudelikaelte (mis on rängalt kindlustatud) ja neid kontrollivate kaitsekeskuste pärast. Üksikuid mäekurud ja tunnelid on lihtne umbe tõkestada, peale mida tuleb peamiselt kergejalaväe lahing kaitsekeskuste pärast (suutmata läbi murda mehhaniseeritud vägedega), saatnuks NSVL peale jalgsi võitlevad mägiväeosad, kes rünnanuks kindlustuste nõrkusi ja seljataguseid. Läbipääsu pole võimalik enne rajama hakata, kui tõket kontrolliv kaitsekeskus on neutraliseeritud.

Meil eksisteerib igasuguse püsikaitseliini puhul võimalus sellest mööda minna (vägesid vähevõitu) ja edasi satuvad lineaarselt piki liini rühmitatud üksused lihtsalt kotti. Õigemini, möödamineku võimalus eksisteerib pea igasuguse kaitse korral, kuid antud lahendus muudab selle üsna lihtsaks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
mart2
Liige
Postitusi: 5358
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Asukoht: Põlvamaa
Kontakt:

Re: Balti liin

Postitus Postitas mart2 »

- Šveitsi kaitsekindlustuste kohta ei soovitaks kellelgi, kes pole kohapeal käinud ja kohalike sõjaväelastega seda teemat arutanud, sõnavõtta. Puht isiklik kogemus.
- Miks šveitslased järjekindlalt oma kaljudesse rajatud punkreid ja kindlustusi sulgevad? :scratch:

Aeg ja kogemused tehnika arengust teevad oma töö ...
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Rebane11
Liige
Postitusi: 1313
Liitunud: 10 Mär, 2021 20:15
Kontakt:

Re: Balti liin

Postitus Postitas Rebane11 »

Neil on naabritega ka rohkem vedanud.
Walter2
Liige
Postitusi: 4102
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Balti liin

Postitus Postitas Walter2 »

Šveitsi kõige parem kaitse läbi ajaloo on olnud nende pangandus.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist