Tuulikulabade taaskasutus

[Kriku]

Siiski-siiski, terast, vaske ja alumiiniumi saab uuele ringile saata (betooni ei saa, vana tüüpi tuulikulabasid ei saa, uusi saab, tuumajaamas reaktorianumat ja tuumakütust muidugi ei saa, aga enamuse massist saab). Akudega on nii ja naa - mõnesid saab, teisi mitte.

Tuulikulabade kohta paar päeva vana spetsilisti arvamus: https://novaator.err.ee/1609460156/keem ... guvaljakul .

Nende täielik ümbertöötamine võib olla mõttetult kulukas, aga see ei tähenda, et neist ei pruugiks olla võimalik sekundaarselt igasugu muid asju teha.

[teeline35]

Siiski-siiski, terast, vaske ja alumiiniumi saab uuele ringile saata (betooni ei saa, vana tüüpi tuulikulabasid ei saa, uusi saab, tuumajaamas reaktorianumat ja tuumakütust muidugi ei saa, aga enamuse massist saab). Akudega on nii ja naa - mõnesid saab, teisi mitte.

Tuulikulabade kohta paar päeva vana spetsilisti arvamus: https://novaator.err.ee/1609460156/keem ... guvaljakul .

Nende täielik ümbertöötamine võib olla mõttetult kulukas, aga see ei tähenda, et neist ei pruugiks olla võimalik sekundaarselt igasugu muid asju teha.

Rõhutan

Näide Hollandist: üks võimalus on kasutada tuulikulabade materjale linnamööbli, mänguväljakute või välijõusaalide atribuutika tootmiseks. Autor/allikas: Denis Guzzo

Tulevikus kaetakse kogu maailm mänguväljakute ja kujudega? Üha väheneva sündivuse tingimustes on laste mänguväljakute järgi vajadus vähenev. Ootaks mingit praktilist väljundit ja kui see puudub, siis seda tunnistada! Muidu võiks ju põlevkiviahjude aherainemägede kohta õelda, et mitmekesistavad meie maastikupilti ja loovad põnevust.

[MeelisV]

kuskil oli veel viide tuulikulabade kasutamiseks maantee müratõkke seinteks vms.
aga üldiselt on see lihtsalt probleemi edasi lükkamine "tulevastele põlvedele"
sest ükskord siiski ka see mänguväljak või müratõkke sein läheb vahetusse ja tegu on ikka ja jälle probleemse jäätmega.

[Kilo Tango]

Ikka ja jälle ujub see tuulikulabade jäätmekäitluse "probleem" pinnale. Võrreldes toodetava elektri kogusega on tuulikulabade jäätmekäitluse probleem täiesti marginaalne, kuna neid jäätmeid tekib väga harva ja kogused ei ole tegelikult suured. Räägime ikka päris probleemidest päris argumentidega, mitte mingite otsitud hädadega, mida on lihtne ümber lükata. Päris probleem on see, et tuuleenergia võib kõikuda kuust kuusse 4 korda ja seda ei ole võimalik täna praktiliselt mitte ühegi mõeldava meetodiga majanduslikult mõistlikult salvestada.

[lennumudelist]

Aitäh kasutajale Gideonic tolle Kanada projekti tutvustamise eest. :)

Tulevikus kaetakse kogu maailm mänguväljakute ja kujudega? Üha väheneva sündivuse tingimustes on laste mänguväljakute järgi vajadus vähenev. Ootaks mingit praktilist väljundit ja kui see puudub, siis seda tunnistada!

Vana tüüpi labast, mille vaiku ei saa lahustada, saad ehitada silla. Võib-olla mitte raudteesilla, aga kena kergliikluse silla. Alternatiiv on tükkideks hekseldada ja betooni sees armatuurina kasutada. Energiamahukas alternatiiv on vaik ära põletada.

Mitmed uut tüüpi sideained on aga lahustatavad. Saad klaaskiu tagasi. Uuesti labasid tooota sellest ei saa, aga saad toota muud vähem nõudlikku klaaskiuga armeeritud kaupa.

[Dr.Sci]

Aitäh kasutajale Gideonic tolle Kanada projekti tutvustamise eest.

Tulevikus kaetakse kogu maailm mänguväljakute ja kujudega? Üha väheneva sündivuse tingimustes on laste mänguväljakute järgi vajadus vähenev. Ootaks mingit praktilist väljundit ja kui see puudub, siis seda tunnistada!

Vana tüüpi labast, mille vaiku ei saa lahustada, saad ehitada silla. Võib-olla mitte raudteesilla, aga kena kergliikluse silla. Alternatiiv on tükkideks hekseldada ja betooni sees armatuurina kasutada. Energiamahukas alternatiiv on vaik ära põletada.

Mitmed uut tüüpi sideained on aga lahustatavad. Saad klaaskiu tagasi. Uuesti labasid tooota sellest ei saa, aga saad toota muud vähem nõudlikku klaaskiuga armeeritud kaupa.

Tänan... saaks kohe mõnele tudengile anda lõputöö teemaks midagi sellist: "Tuuliku labade kasutamine erinevates sillakonstruktsioonides."
.....
aga mis paneb eelpool postitajat veenduma et laba, mis enam ei kesta tuulikul töötamiseks, omab ressurssi et ajaliselt vastu pidada 50 aastat mida nõutakse kergliiklussillal, või 100 aastat mis käib maantee ja raudtee sildade kohta? (ka see oleks uurimisteema)
Ja kui me räägiksime pisematest pargisildadest, siis ühe 300 m tuugeni labadest piisab et rahuldada kogu Eesti parkide vajadus ja jääks üle ka veel rmk ja kov/eravalduste metsakraavikestele (tingimusel et sealt vähekenegi sirgemaid mõistliku pikkusega elemente saaks saagida)
300 m tuugenitest ka - Tootsi tuulepark paistab täies hiilguses Via Baltica peale ära. Aga lindude rännet ilmselt ei sega, erinevalt Väikese Väina elektriliinist või potentsiaalsest Saarema püsiühenduse ripp või vantsillast.

[Kilo Tango]

...
aga mis paneb eelpool postitajat veenduma et laba, mis enam ei kesta tuulikul töötamiseks, omab ressurssi et ajaliselt vastu pidada 50 aastat mida nõutakse kergliiklussillal, või 100 aastat mis käib maantee ja raudtee sildade kohta? (ka see oleks uurimisteema)...

Lugupeetud insener ilmselt teab isegi, aga üldsusele meelelahutuseks mainin, et tuulikute labasid ei võeta maha/vahetata mitte tugevusvaru kadumise pärast, vaid selle pärast, et kõiksugu tahked ja vedelad aerosoolid "söövad" ära laba esiserva katte, mis ajapikku muudab laba aerodünaamika nii viletsaks, et seda ei ole mõtet enam lennutada. Lisaks on eluiga piiratud ka generaatoril ja selle mehhaanikal. Tavaliselt võetakse labad maha kaugelt enne seda, kui kahjustused laba struktuurini jõuavad.

Sama konstruktsiooniga purilennukid lendavad aastakümneid ja pole neil häda midagi. Eestiski lendavad 50+ aasta vanused klaasplastist tiibadega purilennukid nii, et asi pole. Tuugeni tiib on nii suure tugevusvaruga, et jalakäiate silla jaoks jääb seal uhkelt varu.

[Kriku]

See jutt, et pole Eestis nii palju mänguväljakuid vms. on jama... Piirid seab lõppude lõpuks ju vaid fantaasia. Suhteliselt tugevale hästi töödeldavale materjalile rakenduse ikka leiab, kui see majanduslikult kasulik on ja tahtmist leidub.

[Taaniel Tina]

Labade probleem minu arust ei ole ka väga tõsine. Miks hetkel neid ei kasutatada - no küllap ei ole tõsine probleem veel.
Ja kui vaja küll siis ka kasutust leiaks - ei pea isegi mingit kastis välja mõtlemise töötuba tegema.
Kõige labasem uuesti purustada kiududeks või pulbriks, segada mingi vaiguga või segu sisse ja toota sellest teisejärgulisi asju - pargipinke, kergliiklusteedele äärekive, lillepotte , aia elemente...

[2korda2]

Sama konstruktsiooniga purilennukid lendavad aastakümneid ja pole neil häda midagi. Eestiski lendavad 50+ aasta vanused klaasplastist tiibadega purilennukid nii, et asi pole. Tuugeni tiib on nii suure tugevusvaruga, et jalakäiate silla jaoks jääb seal uhkelt varu.

Purilennuk võib küll mõnel päeval saada kirja suisa mitu lennutundi aga samal ajal on ka nädalaid (või õigupoolest kuid), kus purilennuk ei saa üldse maast lahti. Tuugeni labad on töös ikka oluliselt tihedama graafikuga.

Kui nende labade ümbertöötlemine oleks majanduslikult mõtekas, siis seda oleks juba tehtud. Siiani millegipärast maetakse lihtsalt maha. Ehk on põhjus labade üüratud mõõdud koos samal ajal suhteliselt tühise materjalikogusega. Materjal ise aga on suhteliselt raskelt töödeldav/väheväärtuslik.

Mis puudutab labade piisavusest käigusildadena, siis ma olen skeptiline. Igasugu sillakesi üle kraavide saaks panna üüratult. Mul endal oleks vaja näiteks 5m + 2x6m sillakest

Piesoelektriliste generaatorite idee eest autorile 12 punkti!

[Kilo Tango]

...
Purilennuk võib küll mõnel päeval saada kirja suisa mitu lennutundi aga samal ajal on ka nädalaid (või õigupoolest kuid), kus purilennuk ei saa üldse maast lahti. Tuugeni labad on töös ikka oluliselt tihedama graafikuga.

...

Nii? Kui sa tuled väitma, et tuugenite labade struktuursed nõuded on kõrgemad, kui lennukite omad, siis soovitan uuesti mõelda. Kordan uuesti - mis ära kulub, on pinnakate. Struktuursete materjalidega ei juhtu mitte midagi seni, kuni neil ei lasta samamoodi füüsiliselt ära kuluda.

Igatahes võiks selle offtopicu siinkohal kokku tõmmata. Tuugeni labade ümber töötlemine on marginaalne probleem.

[2korda2]

Nii? Kui sa tuled väitma, et tuugenite labade struktuursed nõuded on kõrgemad, kui lennukite omad, siis soovitan uuesti mõelda. Kordan uuesti - mis ära kulub, on pinnakate. Struktuursete materjalidega ei juhtu mitte midagi seni, kuni neil ei lasta samamoodi füüsiliselt ära kuluda.

Sina olid see, kes siia teemasse millegipärast purilennukid tõi. Ma tahan öelda, et tuugeni labade nõuded on midagi hoopis muud kui purilennuki tiival. Neil kahel on üldse vähe ühist - silmi tugevalt kissitades on ehk kuju pisut sarnane ja mõlema töökeskkonnaks on atmosfäär. Ongi kõik.
Mis puudutab tuugeni labade struktuurset igikestvust, siis millegipärast on neid murdunud küll ja küll. Ka üsna värskeid. Vibratsioon, teavad targemad öelda.

[Kilo Tango]

... Ma tahan öelda, et tuugeni labade nõuded on midagi hoopis muud kui purilennuki tiival. Neil kahel on üldse vähe ühist - silmi tugevalt kissitades on ehk kuju pisut sarnane ja mõlema töökeskkonnaks on atmosfäär. Ongi kõik....

Ei ole tõsi. Nii vanemate purilennukite, kui ka tuugenite labade koorik on valdavalt tehtud klaasplastist suhteliselt sarnasel meetodil. See, et geomeetria on erinev ei puutu asjasse. Ka tõsiasi, et tuugeni labad teevad elu jooksul suurusjärgu võrra rohkem paindetsükleid ei muuda eriti asja - väita, et neil ei ole pärast 20-30 aastast töötsüklit (kui pinnakate on läbi kulunud) enam piisavalt ressurssi järel, et toimida jalakäijate silla karkassina, on jabur. Selleks on sellel labal ressurssi veel järgmiseks 50-aastaks (eeldusel, et ei kasutata kogu laba pikkust, mis oleks jabur).

Isegi tõsiasi, et tuugenite labades võidakse sünteetiliste vahtude asemel kasutada balsapuud ei muuda asja. Ka selle balsa riknemise korral on seal tugevusvaru oi-kui-palju rohkem, kui üks 15-20 meetrine jalakäiate sild vajab.

[Marvin]

Ei ole tõsi. Nii vanemate purilennukite, kui ka tuugenite labade koorik on valdavalt tehtud klaasplastist suhteliselt sarnasel meetodil. See, et geomeetria on erinev ei puutu asjasse. .....
....
Isegi tõsiasi, et tuugenite labades võidakse sünteetiliste vahtude asemel kasutada balsapuud ei muuda asja. Ka selle balsa riknemise korral on seal tugevusvaru oi-kui-palju rohkem, kui üks 15-20 meetrine jalakäiate sild vajab.

Ma julgen arvata, et aastakümnete taguste purilennukite puhul ei kasutatud tänapäeva popimaid kiude (kevlar/aramiid, süsinik), vaakumvormimist, eelimmutatud matte ega suletud pooridega vahttäidist. Vähemasti ei kasutatud neid kohe päris kindlasti purjekate puhul. Seega on tehnoloogia väga palju muutunud. Et koos kasutatakse mingit kiudu ja mingit vaiku, ei ole päriselt "sarnasel meetodil".

[Dr.Sci]

Labade probleem minu arust ei ole ka väga tõsine. Miks hetkel neid ei kasutatada - no küllap ei ole tõsine probleem veel.
Ja kui vaja küll siis ka kasutust leiaks - ei pea isegi mingit kastis välja mõtlemise töötuba tegema.
Kõige labasem uuesti purustada kiududeks või pulbriks, segada mingi vaiguga või segu sisse ja toota sellest teisejärgulisi asju - pargipinke, kergliiklusteedele äärekive, lillepotte , aia elemente...

Kõikidele kommentaaridele ei viitsi viidata ... panen lihtsalt mõtted siia järjest
- labade purustamisest ... suht energiamahukas ja täppistöö et saada täitematerjali nõuetele vastavat ... täitematerjali. Piltlikult - anna Vasjale paekivi ja kuvalda, ja hernesuppi, (ja viina) ja paekivist saab killustik. Annad talle ette aga tuugeni laba... enne lõppeb maailmas viin otsa kui Vasja sellest täitematerjali välja peksab.
- Sillaehituse teemadel ei tahaks üldse et sõna võtaks need kes ise pole mõnda silda projekteerinud ja samas tuugeni laba geomeetriat põrnitsenud. Ilma korraliku ümbertöötluseta seda ei tee, aga ümbertöötlus = energia + erilahendused ja kui pargisilla projekteerijale antaks valida et ära vaata Puumarketi suunas, meil vedeleb siin täiesti kasutult kõveraks väänatud süsinik-vaik komposiitjurakas, siis vaid pohmellis arhitekt ehk haarab sellest variandist kinni (või mõni kellel on väga palju vaba aega - töötuid insenere ma ei tea, aga ehk tõesti siis arhitektid)

Aga kui tahaks (ma kahjuks vist enam ei saa) trügida sisse suurte teadusrahade konkurentsi siis tõesti, võibolla oleks konkurentsivõimeline kirjutada kokku projekt mis uuriks tuugenite labade taaskasutust ökoloogiliste ja nulljalajäljega (äkki isegi negatiivse jäljega) toormaterjali tootmiseks kandekonstruktsioonidele. Oleks ju sama hea kui uurida kuidas saab põhust ehitada soojapidavat seina ja veel eriti kuidas põhk muuta tulekindlaks.