Õhutõrje

[Peeter]

Diesel, vaata piltilt S-75 laskealuse pilte. See on tonne kaaluv jurakas, mis tundub, et taotakse vaiadega maasse. Mismoodi see hüppab veoauto peale ja sealt maha, sõdurite kätejõuga.

Mida sa siin tungid ja kraanatad?

P.S. Diesel jõudis vahepeal juba ette.

Veel täienduseks: Meil seisis see õppekeskuse staabi ees aupostamendil. Oi-kui-palju ka mina sellest stardiseadmest mööda olen marssinud.... Iga sööklasse minek ja pea igaõhtune jalutuskäik enamustel allüksustel eriti utšebkadel (kaasa arvatud ka RR) toimus selle eest või ümbert ringi marssimisega. Mida vanem või vintskem allüksus, seda rohkem üritati sellest "kohustuslikust auringist" ära viilida. Alles millelgi tunduvalt hiljem sain teada, miks seda auringi keerutatakse. Nimelt kogu see meie Bogoduhhovis asunud PVO SV üks suuremaid ja olulisemaid väljaõppe-, täiend-, ja ümberõppekeskus loodi omal ajal just selle polgu peale, või baasil (jmt), kes lasi alla Powersi U-2-e. Et oleks ikka väärika ajalooga väeosa, mille alusel nii oluline õppekeskus rajatakse (jne). Ja siis, et just see olevatki see sama väärika ("doblestnõi") ajalooga stardiseade, mis selle suure teoga hakkama sai.
Usun-ma-jeee-jah-seda... Aga sõduri asi polnud arutada, ega uskuda, vaid hoopis marssida sealt kust kästakse.

[Kapten Trumm]

Valik S-75 divisjoni antenniposte, kuidas need sõidavad ära 15 minutiga, rubla saab see, kes ära seletab. Nimetatud pole kõik, panin sellised...kaalukamad.



Et 15 minutiga suudavad ära sõita kõik ümberlaadimismasinad ja ilma külge monteeritud antennideta juhtimiskongid (kaabli ratsidega kindlasti) on usutav, aga laskealused, kaks ülal pildil olevat radarit jäävad kindlasti maha. Laskealustel olevad raketid jõuab ehk ka laadimismasinatele vinnata.

Pean minema raamatukogust võtma selle Vaino raamatu teise osa, kus ta kirjeldab ühe PVO divisjoni ümberpaigutamist häire korras Krasnojarski talves, oli see S-75 või S-200, kui trall oli kuus tundi kestnud, anti otboi, ka ülemused said aru, et surm ei võta sealt, kus midagi võtta pole.

Enne kui need rattad saab laskealusele alla panna, tuleb selle kiilvaiad ju maa seest välja kangutada. OK suvel ja kõrbeliivas käib see kähku, aga talvel?
See laskealus pole ju pinna seal lihtsalt lapakil, vaid nende haarade otstes on analoogsed kiilvaiad nagu D-30 haubitsal.

Seepärast, kes on elus taolisi konstruisid kasvõi tsiviilis püsti pidanud panema, ilmselt suhtub nende Vietnami leitnantide muinasjuttu S-75 15 minutiga ärasõidust positsioonidelt USA lennuväe eest....eee kerge skepsisega.

[diesel]

ma hakkan mõistma, miks osad kaasfoorumlased suhtuvad akf trummi teatud eelarvamusega.
ja tegelikult ei peaks asjalikku teemat üldse mingi targutamisega rikkuma.
statsionaarne väeosa krasnojarski talves on kogu oma tehnikaga kuni kevadeni kindlalt maakera külge külmunud.
manööverväeosa troopikas liigutab ennast hoopis teistel alustel.
kannatab nende kabiinidega liikuda ka antennid katusel, vedukiga paralleelseks keeratuna.

[Kapten Trumm]

Lihtsalt üks lahinguolukorras tehtud foto, USA luurelennuki poolt, S-75 divisjonist Vietnamis

kannatab nende kabiinidega liikuda ka antennid katusel, vedukiga paralleelseks keeratuna.

Ma olen oma elus pidanud 15-20 veokist koosnevaid kolonne koostama ja nendega aja peale liikuma hakkama. Ei mingeid antenne ega kraanasid. 1-2 haagist. Lihtsalt nähtu ja enda talupojamõistuse põhjal soovitan nende vene külma sõja veteranide claimidesse ümberpaiknemise kiiruse kohta suure skepsisega suhtuda.

Vabandust teema eksitamise pärast.

[Kapten Trumm]

Vahepeal leidsin vastuse küsimusele - selle hiidjuraka S-75 sihtimisradari, aga ka R-12 tüüpi ringvaatlusradari ülespaneku normaeg pidavat olema 1 tund alates positsioonile saabumisest. Tavaliselt on kokkukorjamise ajad umbes analoogsed (sõltub käsitöö hulgast ja palju on kokkupakkimine mehhaniseeritud), seepärast Vietnami veteranide heietused 15 minutisest (enne USAF lennukite ilmumist) positsioonidelt lahkumisest on söödavad vaid kõva annuse soolaga.

Võrdluseks, sama sait annab Buki normatiivaja saabumisest lahinguvalmiduseni 5 minutit. Kogu ülespanek ja mahavõtmine on mehhaniseeritud ja tehtav masinast lahkumata, on vaid vaja "pealisehitus" lasta rännakuasendisse, võtta kolonnis ettenähtud koht sisse ja minek.

[Gideonic]

Üsna muljetavaldav agiilsus Israeli Tamir süsteemi raketil, kui see sai poole lennu pealt uue sihtmärgi

https://x.com/markito0171/status/183774 ... TWm1Q&s=19

[vk1]

kas on selle kaablitemajanduse juures võimalik teha lihtsalt eraldi paigaldus-meeskond, kus üks teadjam mees sõidab nt. jv-jao suuruse tiimiga põllule, veab kaablid laiali, otstesse torkab maasse lipukesed markeeringuga, tuleb ÕT-üksus, ühendab end ´taristusse´, pärast sõidab minema, tuleb jälle see paigaldusrühm ja hakkab oma kaableid kokku kerima. asukohad kasvõi gps-iga vms. ja saadetakse ÕT-üksusele , kes teab siis täpselt millise pärna oksa külge on vajalik kaabel riputatud.
iga ÕT-patarei jaoks 2-4 sellist jagu (1 elukutseline teadjamees ja 5 ajateenijat/priitahtlikku pritsimeest/skauti jne.)

[Peeter]

S-300P stardiseade: kolm kaablit ja maandus. Tõmbad rullist välja ja lähed, täpselt nii palju, kui rullil pikkust on ca 100 kuni maksimum 150 meetrit. Mingeid müstilisi kaabliliine pole vaja vedada, ammugi mitte pikki liine. Toide, andmeside, maandus. See on stardiseadme meeskonna töö nagunii.

s-300 stardiseade, kaablid.jpg (74.73 KiB) Vaadatud 756 korda

s-300 stardiseade küljelt.jpg (169.81 KiB) Vaadatud 754 korda

[Peeter]

Lisan veel, et see kaablijutt puudutab "tavalist" S-300P-d. Maavägedele toodetud S-300V (tähed lõpus mõlemal versioonil vaja panna kirillitsasse) puhul on side keskus(t)e ja stardiseadmete vahel üle "õhu" (nagu PVO SV puhul ikka). Igal seadmel oma toiteagregaat, andmeside üle õhu. Loomulikult on olemas võimalus kasutada ka kaableid: https://www.youtube.com/watch?v=XEStO6HEHFw&t=22s
Panen igaks juhtumiks selgituse kah juurde. Ühe kilomeetri raadiuses töötavad koos siis "keskusena" ringvaatlusradar, programmvaatlusradar ja komandopunkt (kes/mis suhtlevad omavahel, komandopunktid "samal tasandil" omavahel, sealt edasi "üles" Poljanaga, A-50-ga ja rinde staabi ja kelle/millega veel iganes) (NB! nagu ma juba varem olen siinsamas teemas selgitanud), ja "alla" siis oma stardiseadmetega. Ülespoole oli side mingi mingi lisa-lingi kaasamisel kuni 100km (muidu oli vist 40-50?). Kuni 10 kildini ulatub siis keskuse side "alla" oma 4 "nn lahinggrup"-iga, mille koosseisus istub mitmekanaliline jälgimis- ja sihitamisseade 9C32 koos karja stardi- ja stardi-laadimisseadmega 9A82, 9A83, 9A84, 9A85. 9C32-l on küljes andmesidemast keskusega ühenduse hoidmiseks, mis videos on näha 29.ndal sekundil. Ja siis omakorda stardiseadmed istuvad õhu kaudu oma paaritatud 9C32-e küljes. Kahe lahinggrupi juhi 9C32-e omavaheliseks sideks suurim lubatud vahemaa on 30 km.
Tegemist siis näidislahendusega.
Ja ei pea vist enam lisama, et järjest edasi arendatud versioonidel S-300V1, V2, VM1, VM2 , VMD on tüüpiline lisamärge: täiustatud, parendatud, laiendatud jne jne.

s-300 kompleksi sõlmede kauguste kaart.png (350.41 KiB) Vaadatud 742 korda