Rosenthal & Kütt. Veebruar 1944. Võitlused Narva rindel

[Kriku]

Küllo Arjakas:

Reigo Rosenthali ja Andrus Küti monumentaalsel käsitlusel «Veebruar 1944. Võitlused Narva rindel» on kõik eeldused pretendeerida Hendrik Sepa nimelisele parima sõjaajaloolise teadustöö aastapreemiale, mida annab välja sõjamuuseum, aga ka mäluasutuste jagatavale Eesti ajalookirjanduse aastapreemiale.

Rosenthal on tuntud mitme mahuka teosega. Esmapilgul on ta justkui 19. sajandi lõpupoole ajaloolaste esindaja, kes pidasid vajalikuks teha arhiivi uurimissaalis tööd vähemalt kolmesajal päeval aastas. Tõsi, praegu ta saab teha samas mahus uurimistööd kodus, sest internetist leiab digitaalkoopiatena miljoneid Punaarmee või Saksa relvajõudude dokumente.

Seevastu Andrus Kütt on ajalooringkondades pea tundmatu nimi. Ta on õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis ja töötab taaralinnas tarkvarainsenerina. Kütil on laiad teadmised teisest maailmasõjast ja ta alustas allikmaterjalide kogumist üle 20 aasta tagasi. Rosenthal liitus kogumistööga 2013. aastal, kirjutades hiljem uurimistöö kokku ja joonistades raamatusse sõjategevuse arvukad skeemid.

Rinne jõuab Narva jõele

Käsitlus järgib tavapärast kronoloogilist ülesehitust. Kõigepealt võetakse vaatluse alla 1944. aasta algul Punaarmee pealetung Leningradi all, mille käigus jõudis rinne Narva jõeni. Kolm mahukat peatükki kirjeldavad äärmise põhjalikkusega sõjategevust Kirde-Eestis veebruaris 1944: Punaarmee sõjalised ettevalmistused, üldpealetung Narva rindel 11.–21. veebruarini ja verise veebruari viimane dekaad, mil Saksa väeüksused haarasid initsiatiivi, jutuks on ka mõned märtsi algusse ulatuvad lokaalse tähendusega sõjasündmused.

Leningradi rinde juhtkonnas kinnitatud sõjaplaani kohaselt tuli 2. löögiarmeel jaanuari lõpupäeval käigult forsseerida Luuga jõgi, hõivata sillapead Narva jõe läänekaldal ja sealt jätkata kiiret pealetungi Rakvere poole. Jaanuari lõpul 1944 asus selles rindelõigus Saksa kaitses üle 11 000 mehe, lisaks 400 suurtükki, sh 200 õhutõrjekahurit, umbes 25 lahinguvalmis tanki ja liikursuurtükki ja üle 100 soomusmasina. Punaarmeel oli elavjõus pisut enam kui kahekordne ülekaal, toeks ligikaudu 1200 suurtükki, sh 100 õhutõrjeks, 1000 miinipildujat ja mitmekordses ülekaalus lennuvägi valitses täielikult õhuruumi. Punaarmee sõjaplaanist õnnestus kavakohaselt täita vaid esimene osa. 31. jaanuaril ületati Luuga jõgi mitmes lõigus. Taganenud Saksa üksused moodustasid uue kaitseliini poolkaares Jaanilinna ja Narva ümber, toetudes jõeäärsele Panther-liini kindlustustele. Veebruari algul Leningradi rinde staabi luureosakonnas koostatud sellekohane ülevaade näitab kindlustustest puudulikke andmeid.

Mis aga teeb järgneva käsitluse erakordselt huvitavaks? Esile tuleb tuua mahukate peatükkide alapeatükid, kus jälgitakse üksikasjalikult läbi kahe poole kõrgema väejuhatuse silmade olukorrahinnanguid ja sõjategevuse käiku. Punaarmee vastav dokumentatsioon – sõjapäevikud, operatiivettekanded, väeüksuste ülemate päevakäsud, lahingutegevuse skeemid jms – on säilinud üsna hästi. Saksa sõjaaegses dokumentatsioonis on kohati suuri lünki ja sageli on detailsusaste madal, ent siingi on mõne väeosaga erandeid. Kohati on autorid kasutanud hetkeolukorra täpsustamiseks Saksa sõjavangide ülekuulamise protokolle, mis annavad teavet ühe või teise üksuse asukohast. Saksa lennuväe tegevuse uurimisel on abiks isegi Briti signaalluure kogutud andmed või pilootide lennuraamatud.

Autorid toovad esile väeüksuste taktika, sõjategevuse käiku oluliselt mõjutanud maastiku- ja ilmastikutingimused, vägede varustatuse relvade ja laskemoonaga, eri väeliikide koostöö keerukuse, väeosade ülemate vahetused jms. Inimkaotused ja mõnikord ka sõjavangide arvud on kohati esitatud päevade kaupa.

Üldpilti täiendavad või ilmestavad väljavõtted enamasti reavõitlejate või nooremohvitseride mälestustest. Paraku on kõrgemate sõjameeste memuaare vähe ja meie jaoks tähtis Narva rinne 1944. aastal jäi nii Wehrmachti kui ka Punaarmee kindralite pikal sõjateel vaid üheks episoodiks. Siin-seal on välja toodud mõlema poole sõjameeste autasustamise esildised, Saksa tankistide raadiokõneluste tekstid jms.

Teose lõpuosa moodustavad paarkümmend lisamaterjali koos arvukate alaosadega, mis sisaldavad detailirohket teavet vaenupoolte relvajõudude organisatsiooni, isikkoosseisu lahingukaotuste ning relvastuse tüüpide ja arvukuse kohta, samuti andmeid väljalastud laskemoonast jms. Nii tekib harukordselt põhjalik ja üksikasjalik tervikpilt.

Erinevad vaatepunktid annavad aluse autorite selgituseks. Näiteks polnud Auvere-Kärekonna maantee Saksa diviisi staabi andmeil tankidele sõidukõlblik. Tehakse järeldus, et Nõukogude ettekannetes 11. veebruaril ja ka järgnevatel päevadel mainitud Saksa tankid Kärekonna piirkonnas olid pigem kerged soomusmasinad.

Autorid selgitavad, et lennuväe väljalendude puhul tuleb eristada ülesande täitmata jätmist, mis võib tuntavalt mõjutada üldpilti. Näiteks tegi Saksa lennuvägi Narva rindel veebruari teisel dekaadil 122 ründelendu, ent neist koguni 56 katkestati.

Sageli rõhutatakse, et kaugeltki mitte kõik arvel olnud tankid või lennukid ei olnud lahinguvõimelised. Samuti ei langenud kõik pihtasaanud suurtükid või tankid rivist välja, sest neid veeti tagala remonditöökodadesse. Tihti on saadud huvitavaid tulemusi vastaspoolte andmete võrdlusest. Näiteks kinnitasid Nõukogude lendurid ja õhutõrjesuurtükkide meeskonnad veebruari teisel dekaadil 34 Luftwaffe lennuki allatulistamist, ent Saksa allikate järgi sunniti vaid üks luurelennuk hädamaandumisele.

Kehv väljaõpe ja relvastus

Milline oli Saksa armee eestlastest väeosade tähtsus veebruaris 1944? Nii mõnestki populaarsest käsitlusest jääb mulje peaaegu et otsustavast tähendusest. Selle käsitluse autorid toovad esile 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisi arvestatava lahinguväärtuse Nõukogude sillapeade likvideerimisel Narva jõe alamjooksul, pidades samas rügemendi Tallinn, nelja politsei-vahipataljoni ja Narva ida-tagavarapataljoni tegevust tagasihoidlikuks. Neilt ei saanudki loota nimetamisväärset edu, sest meeste väljaõpe ja relvastus oli kehv.

Siin-seal on välja toodud mälestustes avaldatud vägitegude liialdused. Eesti üksuste inimkaotusi veebruaris hinnatakse 600 sõjamehe piires, mis oli umbes neli protsenti Saksa üksuste kogukaotustest. See on selge kinnitus, et neis sõjasündmustes jäi põhirõhk Saksa vägede tegevusele.

https://kultuur.postimees.ee/8103549/na ... e-hinnatud

[aksel90]

See on ikka väga tõsine paneel. Loodan järgmiseks siis vähemalt sama mahukat teost "Märts 1944. Võitlused Narva rindel". Ja niimoodi kuni augustini välja.