Autotehnikateema

[mongol]

Olavi võib isegi ehk pädev olla, aga kuni ta postitab stiilis "ma midagi tean, aga kui tahad täpsemalt teada, siis ma ei ütle" ei saa ma teda parima tahtmise juures tõsiselt võtta.

Lisaks on ikka väga mitmed tema poolt õhku visatud väited jäänud tasemele naised saunas rääkisid ja mingeid kinnitusi neile pole tulnud ja ilmselt ka ei tulegi peale mingi ümmarguse mulli.

Muidu on su suhtlusstiil siin teemas ülbitsev, aga sellega olen nõus.
(Militaarmaailmas) on õigel spetsialistil alati entusiasm selgitada ka kõige lollimale sõdurile asjade sisu ja mõtet. Väja arvatud heldurvaldekule.

[nukkel]

Isiklikult ei jaga mitte midagi antud teemast aga vahel on siin ikka lahe lugeda hiilgavaid pirne.

[Peeter]

... on õigel spetsialistil alati entusiasm selgitada ka kõige lollimale asjade sisu ja mõtet.

Jah, aga see entusiasm võib ka otsa saada... Milleks seletada ja oma aega kulutada? Nagu Kriku mulle millalgi kirjutas kui ma mõlgutasin talle mõtteid, et ma enam ei viitsi ÕT-alasele lambajutule tegelikke asjaolusid kirjeldavaid postitusi kirjutada: Ega inimestele millegi selgitamine ja asjade valgustamine ongi raske (ja tihti ka tänamatu) töö.(Edastasin siin Kriku mõtte, mitte täpse tsitaadi). Ega mina ka eriti ei viitsi enam selgitada "Õhutõrje"-teemas, et kuidas ja miks ja mis siis võiks, või peaks juhtuma. Nüüd mulle piisab juba täiesti lihtsalt kirjutamisest "kuidas miski asi tegelikult on". Milleks? Kui leiti, et jutt läheb liiga kuivaks ja tehniliseks. Aga faktid ja teadmised ehk kokku siis füüsika ongi kuivad ja konkreetsed ja seal ei ole ruumi "mina arvan" taolistele mõtetele. Ja vähemalt ÕT-teemas iga "Sõdurilehe"-lugeja enam plõksima ei tule. Ja need, kes veel vähem selle tehnikasegmendiga on kokku puutunud, need vähemalt küsivad infot viisakalt.
Mitte nagu siin selles teemas praegu... See on ikka pead vangutama panev, kuidas juba aastatuhande alguses töösse läinud protokolli millega ka ECM-i ja pingeregulaatori omavahelise kahepoolse koostöö lahendus toimib (ja veel läbi ühe juhtmekiu infovahetusprotseduuri ja protokolli!) kohta ei ole enda sõnul diplomeeritud ja pädevusega inimesel veel 2024 aastal ülevaadet ega aimugi ja ta küsib, et "Mis andmeid see üks juhe siis kahesuunaliselt liigutab... aga mida genekal öelda on?"
Järgmine tsitaat: Ja akut laetakse ikka maksimaalselt nii 14 voldiga, muidu keerabki aku pekki. Töötava mootoriga autol kui selle generaator korras on, ei lange pinge kunagi alla 13,2 voldi. Kui olete selliseid näitusid kohanud, visake ära mõõduriist või uurige milles jama on. Laual seisval laetud akul on näit kuskil 12,8 ehk...aga, peab arvestama, et odava mõõduriista täpsus võib olla ka plusssmiinus 10prossa, seega ei tasu neid näite südamesse võtta. Ka see on juba ajast ja arust jutt. Soovitan ise tundide ja päevade pikkuselt jälgida ja monitoorida voltmeetriga uuemate sõidukite pardapinget. See käitubki teistmoodi. Mitte mingisugune kunagine postulaat Töötava mootoriga autol kui selle generaator korras on, ei lange pinge kunagi alla 13,2 voldi ei kehti sellisel kujul põhjapaneva teadmisena enam. Lihtsalt kontrollige ise ja veendute, siis enam sellist juttu ei kirjuta. (Ja siis hakake ise otsima&küsima lisainfot isikutelt, kes asjaga kursis on, mitte aga suvaliselt "kildu rebima"). Süsteem mängib pardapingega tehes iseseisvalt mingeid "akukoormamise mänge". Tehnilises specis ametlikku infot, milliste parameetrite alusel auto ECM seda tegema hakkab, tootjad ei avalda. Lihtsalt faktid on olemas, et pardas toimuvad mingid imelikud pingekõikumised ja protsessid, seejuures mingeid vigu süsteemides ei kajastu. Mul on treilavennad tuttavad, kes räägivad, kuidas uute garantiiliste autode väljakutsetel on tihti põhjuseks kutu aku, panevad akupanga-täkuga käima ja ütlevad kliendile, et las käib nüüd paarkümmend minutit ja laeb akut. Mul poisil uue Škodaga on juba kaks korda sama jama olnud, lihtsalt kui ECU on otsustanud panna aku tühjenemisfaasi ja siis selline auto seisma jätta, siis halval juhtumil juba poole päeva pärast on alert püsti. Ja kui sul õnnestus just sel ajal auto seisma jätta, siis võibki pulli saada. Kaks korda on poisil seistes jalapealt aku kutuks läinud. Auto on peale seda garantiis käinud ja Tauf on kinnitanud, et sõiduk vastab nõuetele ja mingeid kõrvalekaldeid ei ole. Ja ka aku on korras. Ja kõik ongi jälle korras. Ja tema juhtum ei ole erand. Võtke usaldusväärne mõõteriist ja jälgige ja monitoorige ja mõõtke ise ja vaadake mis toimub. Ja varuge ikka monitoorimiseks aega, mitte, et 5 sekundit ja kärab küll.
Ma ei taha minna isiklikuks ja kedagi solvata, aga kurb on selle juures siin praegu see, et sellist ohkama panevat ja/või aegunud ja/või praktikaga kokku mitte klappivat juttu räägivad siin isikud, kes nimetavad ennast just "diplomiga" ja "pädevustega" olema. Kui juba diplomeeritud isikud ei tea üle 10 aasta vanuse "start-stop-süsteemi" eripärasid, ei tea üle 25 aasta vanust kahepoolse suhtlusega laadimisprotseduuri olemust ja tööks seatud eesmärke ("... aga mida genekal öelda on?"), mis siis veel kaasaegsematest tehnoloogiatest tahta? Ja mida siis veel tahta nendest, kes ennast veel "teadja/teadma-meheks" ei kvalifitseeri?
Ja siis hakkatakse "rebima kildu" isiku suunas, kellel on tootjapoolsetel koolitustel omandatud pädevus nii varasematele, kui ka kaasaegsetele tehnoloogiatele ja see on praktikas ka kontrollitud ja fikseeritud... sest (tsitaat): Ma nagu kah ei vaja kutsetunnistust, diplomist piisab.

Mehed võtke ennast kokku. Kui ei tea, siis ei tea, see pole häbiasi, nagu juba varem olen selgitanud, aga ärge rumalusi kah postitage.

P.S. Tsitaat: Ma nagu kah ei vaja kutsetunnistust, diplomist piisab.
Täiendan ja selgitan veel kord. Poiss mul lõpetas inseneriõppe. Magister. Lõputunnistuse lisatingimuseks oli kõigil neil märge, et võib elektriasjadega töötada (st diplomi väljastamiseks vajalikud algteadmised on omandatud) aga spetsiifilisemate teadmiste ja sellega kaasneva pädevuse kinnitamiseks peab töötama antud valdkonnas pädevust omavas ettevõttes pädevust omava isiku käe all vastavalt ette määratud aja, ja alles seejärel peale lisandunud ja pädevuseks vajalike teadmiste omandamise tõestamist avaneb õigus taotleda ja fikseerida pädevus.
Niipalju siis jutust ....Ma nagu kah ei vaja kutsetunnistust, diplomist piisab.... ja paljast diplomist.

[davidsoniharald]

Olen akf Peetriga täiesti nõus.

Küll aga akf OLAVI võiks oma postituses põhjalikumalt teha. Eeskuju võiks võtta akf Peetri õhutõrje teemast. Hetkel pillub OLAVI üksikuid infokilde ja kui lisainfot või viidet küsitakse, siis viskab midagi stiilis "uuri ise ka midagi" või jätab üldse viitamata. See on nagu selline üleolev suhtumine "mida te lollikesed ka teate asjast". No et kui postitada, siis midagi põhjalikku ja sisukat, mitte järjekordset "ABS lülitab äkkpidurduse korral välja, ma kuskilt lugesin".

[Tegelane5]

Olavi võib isegi ehk pädev olla, aga kuni ta postitab stiilis "ma midagi tean, aga kui tahad täpsemalt teada, siis ma ei ütle" ei saa ma teda parima tahtmise juures tõsiselt võtta.

Lisaks on ikka väga mitmed tema poolt õhku visatud väited jäänud tasemele naised saunas rääkisid ja mingeid kinnitusi neile pole tulnud ja ilmselt ka ei tulegi peale mingi ümmarguse mulli.

Muidu on su suhtlusstiil siin teemas ülbitsev, aga sellega olen nõus.
(Militaarmaailmas) on õigel spetsialistil alati entusiasm selgitada ka kõige lollimale sõdurile asjade sisu ja mõtet. Väja arvatud heldurvaldekule.

Nii ja naa, asjatundja mees saab vihjest aru, kes aga ei taha või oska, jääb puust ja punasest tehtud näite järel ikka hämmingusse.
VBolla on miskid garantii juhtumid või misiganes põhjused miks ei soovita kõike letti lüüa. On's vaja miski tundmatuga veebi vaidluse tõttu sekeldusi
Ntks juhtumid kus keegi avaldas foorumi vaidluse tulemusena tanki, lennuki jne, salastatud andmeid (õnneks mitte väga olulisi aga siiski), et online mängus riistapuu vastaks paremini reaalsusele

This year alone, War Thunder fans spilled some classified beans on the AH-64D Apache Longbow helicopter, the F-117 Nighthawk, the F-16 Fighting Falcon and the F-15E Strike Eagle. Previous disclosures involved France's Leclerc and British Challenger-2 tanks, as well as Chinese DTC10-125 anti-armor shells. In total, over the years, gamers have shared classified and sensitive info on at least 14 separate occasions, according to Task & Purpose.

https://www.business-standard.com/world ... 342_1.html

[mongol]

... on õigel spetsialistil alati entusiasm selgitada ka kõige lollimale asjade sisu ja mõtet.

Jah, aga see entusiasm võib ka otsa saada... Milleks seletada ja oma aega kulutada?

Hea küsimus. Vastust ei olegi. Enda valik, kas olla järjekindel harimises (sest keegi teine ei teagi või ülejäänud jagavad kahtlast infot) või loobuda. Väga muid valikuid kahjuks pole.
Ma ei oska õhutõrje kontekstis rääkida, aga relvakäsitsemise osas küll - selles alas pole võimalust, et enam ei ole entusiasmi mitte koolitada neid "kõige lollimaid". Või noh, on, aga selle variandi puhul ei saa ma enam viibida harjunud kohtades, tehes harjunud asju ja nähes kõrval algajamaid/diletante. Sinna läheb loodetavasti veel 20+ aastat aega.
Mõnikord viskab üle küll, kui mingi eriline retakas sektorisse satub, aga sel puhul saab ju lollil näo täis sõimata, asja eest pealekauba

[Peeter]

... on õigel spetsialistil alati entusiasm selgitada ka kõige lollimale asjade sisu ja mõtet.

Jah, aga see entusiasm võib ka otsa saada... Milleks seletada ja oma aega kulutada?

Hea küsimus. Vastust ei olegi. Enda valik, kas olla järjekindel harimises (sest keegi teine ei teagi või ülejäänud jagavad kahtlast infot) või loobuda. Väga muid valikuid kahjuks pole.

Ma mõtlesin järele ja jätkasingi, sest näha oli, et muidu ilma pideva suunamise-modereerimiseta hakkavad ÕT-s siin levima igatsugu teadja/teadma-meeste poolt esitatutena mitte reaalsetel teadmistel ja praktikal ja faktidel põhinevad seisukohad, vaid vastuoksa hoopis igatsugu arvamusteooriad ja lihtsalt muidu-väärarusaamad-tõlgendused. Kui ma tean, kuidas need asjad tegelikult toimuvad, ja tundub, et rohkem teadjaid polegi, siis ma leidsin, et ma peangi (vähemalt selle) teema oma tähelepanu alla võtma ja teadmisi jagama. Aga enam kui kord oli motiga probleeme.... P.S. Ma tegelikult olen ÕT-alal postitusi siin teinud üle 10 aasta vähemalt, aga aktuaalseks läksid see teema ja need teadmised siiski alles peale seda, kui mul kevadel villand sai ja ma palusin mitte enam rääkida ÕT-valdkonnas neist asjadest, mida ise ei tea. Ja siis ise kirjutama asusin.

Agajahhh... Relvakäsitlusest ja relvaohutusest, tuleb vist küll igal ajal suuta rääkida, seda on ju tegelikult vaja teha nii söögi alla, kui ka söögi peale.....

[mongol]

No siin teemaski räägitakse asju, millest ise tegelikult ei tea, aga guugel ütleb. Või üks omatud auto on piisav allikas, et sellel mudelil on genekas sitt. Näiteks. Pole veel kehva genekaga autot näinud, kui aus olla - samas mu autopark on ka kuni 2004 väljalaskega, äkki siis osati genekaid teha..
Samasse auku on mul "tööl" ka jutud stiilis "oot, Negev laguneb?" või "kle, see Rahe tõrgub ju". Mh, konkreetselt mõlemat nimetatut olen (eesmärgipäraselt) hooranud nagu jaksan ja ei lagune ega tõrgu. Kui teada algtõdesid ning kasutada "train as you fight" loogikaga. Mis omakorda tähendab, et kui sõduril on relv kogu aeg liivane, on viga temas - sa krdi tauno vaata ka, kuhu hüppad ja selle juures hoiad oma kõige kallimat - relva - võimalikult eemal kõigest jamast. Tõrked tulevadki neist commandodest, kes pikkade juuste sirinal järvest tõusevad, raud üleval ja siis imestavad, miks lastes relvraud lõhkeb. Utreeritult

[OLAVI]

pistikusse läheb ainult üks, LIN andmeside juhe, mis võimaldab kahepoolset sidet

Ausõna, nüüd on küll viimane kord
Mis andmeid see üks juhe siis kahesuunaliselt liigutab...

Kõik, enam ei vaata ka siia

Teie haridustase jääb vist üle veerandsajandi tagusesse aega ja parastamise ning otsese halvustamise asemel Te isegi ei proovi ennast harida, mis küllalt hästi iseloomustab "oma lapsepõlve pikendajaid".

LIN võrgu omapäraks on ka see, et seda saab kasutada juhtides signaale mööda 12V või 24V toitejuhet, ilma täiendava andmeside juhtmeta konkreetse sõlmeni.
(Näiteks tagatule plokki saab minna ainult kaks juhet + ja - juhe.)
https://www.iso.org/standard/71044.html

(Ühes kaasaegsetes autos võib samal ajal töötada 8 erineva tööpõhimõttega arvutivõrku ja spetsialisti eriala nimetus, kes nendega mõistaks tegeleda on "auto sidevõrkude diagnostik".)

Mis andmeid erinevate sõlmede vahel liigutatakse, seda võib vajadusel eraldi arutada.

Kuugel annab LIN kohta kiirelt vastuse:
https://en.wikipedia.org/wiki/Local_Int ... ct_Network

LIN ( Local Interconnect Network ) on võrguprotokoll , mida kasutatakse tänapäevaste sõidukite komponentide vaheliseks suhtluseks . See on odav ühejuhtmeline jadaprotokoll , mis toetab sidet kuni 19,2 Kbit/s ja maksimaalse siini pikkusega 40 meetrit.

1990. aastate lõpus asutasid LIN-i konsortsiumi viis autotootjat ( BMW , Volkswagen Group , Audi , Volvo Cars , Mercedes-Benz ), mille tehnoloogiad (võrgu- ja riistvarateadmised) tarnisid Volcano Automotive Group ja Motorola .
Uue LIN-i spetsifikatsiooni esimene täielikult juurutatud versioon (LIN-i versioon 1.3) avaldati 2002. aasta novembris. 2003. aasta septembris võeti kasutusele versioon 2.0, et laiendada võimalusi ja näha ette täiendavaid diagnostikafunktsioone.
LIN-i saab kasutada ka üle sõiduki akutoiteliini spetsiaalse LIN-over-DC-power-line (DC-LIN) transiiveriga.
LIN üle alalisvooluliini (DC-LIN) standarditi ISO/AWI 17987-8 järgi.

Protokolli põhifunktsioonid on:

*Üks ülem, kuni 16 alamseadet (st siini arbitraaži puudumine). See on LIN-i konsortsiumi soovitatud väärtus, et saavutada deterministlik aegreaktsioon. [ 8 ]
*Slave Node Position Detection (SNPD) võimaldab sõlme aadressi määrata pärast sisselülitamist [ 9 ]
*Ühejuhtmeline side kuni 19,2 kbit/s @ 40 meetri siini pikkusega. [ 8 ] [ 10 ] LIN-i spetsifikatsioonis 2.2 [ 9 ] kiirus kuni 20 kbit/s.
*Garanteeritud latentsusajad.
*Andmekaadri muutuv pikkus (2, 4 ja 8 baiti).
*Konfiguratsiooni paindlikkus.
*Multisaadete vastuvõtt aja sünkroniseerimisega, ilma kristallide või keraamiliste resonaatoriteta .
*Andmete kontrollsumma ja vigade tuvastamine.
*Defektsete sõlmede tuvastamine.
*Madala hinnaga räni rakendamine, mis põhineb standardsel UART / SCI riistvaral.
*Hierarhiliste võrkude lubaja.
*Tööpinge 12 V. [ 8 ]
Andmed edastatakse siini kaudu fikseeritud vormingus valitud pikkusega sõnumitena. Põhiülesanne edastab päise, mis koosneb katkestussignaalist, millele järgneb sünkroonimine ja identifikaatori väljad. Alamseadmed vastavad andmekaadriga, mis koosneb 2, 4 või 8 andmebaidist pluss 3 baidist juhtinformatsiooni.

(Eksib see, kes arvab et mul peale siin toksimise muud teha ei olegi.)

[OLAVI]

Olen akf Peetriga täiesti nõus.

Küll aga akf OLAVI võiks oma postituses põhjalikumalt teha. Eeskuju võiks võtta akf Peetri õhutõrje teemast. Hetkel pillub OLAVI üksikuid infokilde ja kui lisainfot või viidet küsitakse, siis viskab midagi stiilis "uuri ise ka midagi" või jätab üldse viitamata. See on nagu selline üleolev suhtumine "mida te lollikesed ka teate asjast". No et kui postitada, siis midagi põhjalikku ja sisukat, mitte järjekordset "ABS lülitab äkkpidurduse korral välja, ma kuskilt lugesin".

Tänapäeval on juba praktiliselt kõik info märksõnadega väga kergesti leitav, selle jaoks kes huvi tunneb.
(Isegi otsinguribale eestikeeles kirjutades pakutakse ingliskeelseid vasteid ja brauser ise tõlgib kasvõi hiina keelest.)

Mingile parastamisele "poetagune jutt" või "esita tõendid" puudub mul igasugune motivatsioon vastata.
Mul ei ole aega ega mõtet tundide viisi siia raamatuid ümber kirjutada, isikutele kes ei viitsi (oska?) isegi korrektset küsilauset moodustada või ainult halvustavalt säutsuvad.

Mingi teadmise omandamise esimene eeldus on et isik tunneb teema vastu huvi aga kui minu jagatud asjakohast linki isegi ei vaadatagi, siis see näitab tegeliku huvi puudumist ja siis ei ole ka minul mõtet oma aega ega meelerahu kulutada kellegi ego kergitamise aitamisel.

(Mitmetest minu postidest on aretatud plärateemad, kus teatud seltskond ennast ainult emotsionaalselt rahuldab, ilma argumenteeritud aruteluta, aga ma ei näe vajadust selles osalemisel.)

[AMvA]

Olen akf Peetriga täiesti nõus.

Küll aga akf OLAVI võiks oma postituses põhjalikumalt teha. Eeskuju võiks võtta akf Peetri õhutõrje teemast. Hetkel pillub OLAVI üksikuid infokilde ja kui lisainfot või viidet küsitakse, siis viskab midagi stiilis "uuri ise ka midagi" või jätab üldse viitamata. See on nagu selline üleolev suhtumine "mida te lollikesed ka teate asjast". No et kui postitada, siis midagi põhjalikku ja sisukat, mitte järjekordset "ABS lülitab äkkpidurduse korral välja, ma kuskilt lugesin".

Tänapäeval on juba praktiliselt kõik info märksõnadega väga kergesti leitav, selle jaoks kes huvi tunneb.
(Isegi otsinguribale eestikeeles kirjutades pakutakse ingliskeelseid vasteid ja brauser ise tõlgib kasvõi hiina keelest.)

Mingile parastamisele "poetagune jutt" või "esita tõendid" puudub mul igasugune motivatsioon vastata.
Mul ei ole aega ega mõtet tundide viisi siia raamatuid ümber kirjutada, isikutele kes ei viitsi (oska?) isegi korrektset küsilauset moodustada või ainult halvustavalt säutsuvad.

Mingi teadmise omandamise esimene eeldus on et isik tunneb teema vastu huvi aga kui minu jagatud asjakohast linki isegi ei vaadatagi, siis see näitab tegeliku huvi puudumist ja siis ei ole ka minul mõtet oma aega ega meelerahu kulutada kellegi ego kergitamise aitamisel.

(Mitmetest minu postidest on aretatud plärateemad, kus teatud seltskond ennast ainult emotsionaalselt rahuldab, ilma argumenteeritud aruteluta, aga ma ei näe vajadust selles osalemisel.)

Sul piisab ainult kehele küsimusele vastamisest, ei pea tervet raamatut ümber kirjutama.
1. Kinnitust, et assisteeritud avariipidurduse korral lülitatakse ABS välja.
2. Millistel automootoritel kasutatakse muutuvsammuga gaasijaotusmehhanismi hammarihma.

Kõik

[vanahalb]

Tänapäeval on juba praktiliselt kõik info märksõnadega väga kergesti leitav, selle jaoks kes huvi tunneb.
(Isegi otsinguribale eestikeeles kirjutades pakutakse ingliskeelseid vasteid ja brauser ise tõlgib kasvõi hiina keelest.)

Tänapäeval pole see enesestmõistetav. Otsingumootorid tahavad olla targemad kui otsija ja pakuvad ainult mingi oma valiku. Võib-olla siis kui teemaga on igapäevaselt tegeleda tekivad vajalikud viited kohe.
Kui diletant proovib leida Googlest 'muutuvsammuga hammasrihma" vms tuleb vastuseks tavaliselt poolteist lehekülge hiina robotite loodud reklaamipaska.
Google on mumeelest üldse mõttetuks muutunud sest palub ainult väga kitsast poliit -kliima- rassilis- jne -korrektset valikut ja lõppu märkus et mõned lehed võivad RL andmekaitseseaduste tõttu olla eemaldatud.

Tehnilistes küsimustes pole probleem võib-olla nii terav. Kuid sellegipoolest - ei ole aega end läbi reklaamikampaaniate närida . Tööd on palju, elada on jäänud vähe ja siis ongi lihtsam konstateerida et OLAVI ajab jama. Eriti kui see veel on mingi huvitav fakt mitte endale eluliselt vajalik teema.

[Kapten Trumm]

Võin teile kinnitada, et OLAVIL on sel alal täiesti tõsiseltvõetav pädevus ja ka aastakümnete pikkune praktika. Kui te ikka ise ei ole ampermeetrite, voltmeetrite ja ampertangide jmt ise aastaid erinevate sõidukite ja muude tehnoloogiatega kokku puutunud ja ka sel alal pädevuseksami läbinud, siis senikaua ma ei soovita neil teemadel "kildu rebida". Algatuseks pange tester vahele ja monitoorige kasvõi ise omaenda autotki, kuhu ja kui palju ja millis(t)esse agregaati(desse) sõidukis voolu läheb ja millised pinged kuskil plokkides on. Loomulikult kui oskusi ja pädevusi on. Trumm teab küll luksepandusest rääkida, aga elektrialal on ta ise oma võhiklikkust korduvalt siin tunnistanud (mis pole häbiasi! kui ei tea, siis ei tea). Aga elektroonika, ja sealt edasi autoelektroonika alal siin peale OLAVi kellelgi ma küll tõsiseltvõetavaid nii teoreetilisi kui ka praktilisi süsteemseid teadmisi ei näe.

Minu silmis ajas ta siin geneka teemal hägu, hakates põhjendama harjade kulumist tänapäeva genekate suurte töövooludega.
Igaüks, kes on autokoolis käinud, ilmselt teab, et vahelduvvoolu geneka töövool ei käi ju harjade kaudu, vaid ergutusvool. Mis ei ole päris kindlasti 200A. Geneka töövool tuleb ikka väliskorpuses olevatest mähistest, kus vool indutseeritakse rootori pööramisega, mida magnetiseerib seal sees olev mähis ergutusvoolu abil. Selleks aga, et saada suuremaid töövoole ei suurendada alati ergutusvoolu, vaid nende "väliste" mähiste keerdude arvu hoopis.
Ehk see harjade kulumine/kärssamine pole genekate kasvanud võimsusega eriti seotud.

Kunagi eespool oli ka mingi teema, kuidas 80ndate autod "unustavad" mootori tööparameetreid, kui mass välja võtta. Mis absoluutselt tõele ei vasta, toona kirjutati need pritsetabelid "jäigalt" kivile ja mingit unustamist ei saanud olla (tegu ei olnud mingite iseõppivate asjadega). Võib rahulikult õhtul massi välja võtta ja hommikul tagasi panna. Ja noh see legendaarne muutuva hambasammuga hammasrihm ka....

Võibolla, et inimene teabki, aga ajab siin meelega lollikestele jama. Et kui sa seda tead, siis ära rohkem tee.

[Peeter]

Minu silmis ajas ta siin geneka teemal hägu, hakates põhjendama harjade kulumist tänapäeva genekate suurte töövooludega.
Igaüks, kes on autokoolis käinud, ilmselt teab, et vahelduvvoolu geneka töövool ei käi ju harjade kaudu, vaid ergutusvool. Mis ei ole päris kindlasti 200A. Geneka töövool tuleb ikka väliskorpuses olevatest mähistest, kus vool indutseeritakse rootori pööramisega, mida magnetiseerib seal sees olev mähis ergutusvoolu abil.


Võibolla, et inimene teabki, aga ajab siin meelega lollikestele jama. Et kui sa seda tead, siis ära rohkem tee.

NB! minu rõhuasetus Trummi sõnadele, millist mõtet ta OLAVI tekstile omistada tahab.

Võtsin praegu kohe ekstra aega ja otsisin siin ajaloost OLAVI selle teemalist postitust. Sest ma tean, et OLAVI nii rumalat juttu oma teadmiste pealt ei aja, ja ma ei mäletanud, et OLAVI oma generaatori optimeerimise postituses midagi sellist ka oleks kirjutanud. Ja palun väga siin see on. (Sest ma oleks sellist apsu kohe ise tähele pannud ja ka täpsustuse teinud). Panen siia rõhuasetused, mida OLAVI kirjutas tegelikult:

Postitas OLAVI » 01 Okt, 2024 11:31

Kapten Trumm kirjutas: ↑01 Okt, 2024 8:21
... Küsimus on, kuidas need samad harjad, mis vanasti kestsid 10a, nüüd 2-3 aastaga läbi lähevad. ...

Arutledes ainult harjade olukorda, siis optimeerimisega on võetud kasutausele mitmeid kontaktpindade töörežiime mõjutavaid muudatusi.

Kui vanasti oli harjade levinuim mõõt 5x8mm ja kuluva osa pikkus ca 12mm, siis kaasaegsete genekate harjade mõõt on ca 3x4mm ja kuluva osa pikkus ca 8mm.

Kui vanasti oli genekate väljund 60-80A ja ergutusvool ca 4A, siis 200A genekate ergutusvool võib isegi 8A olla.

Vanasti tagas 32mm läbimõõduga paks vaskrõngas rootoril kontaktpinna parema jahutuse, kui kaasaegne õhuke 15mm läbimõõduga "kollasest metallist" rõngas.
Jne.
-------
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.

Omast kogemusest saan lisada, et olen korduvalt tähendanud materialide puhtusest (õigemini just vastupidi) tingitud ebanormaalseid kulumisi ja oksüdeerumisi (oksüdeerumine on muideks ka põlemisprotsessi osa), lihtsalt material ongi (justkui nüüd) sitt.... Tõmbad juhtmel rüüsi maha, ja vaske nagu polekski enam... Vaatad mingeid kontaktpindu: no läinud, polegi enam jne jne.

Aga nüüd kokkuvõte minu postitusele: Igaüks saab ise lugeda, mida kirjutas OLAVI ja igaüks saab ka lugeda, mida sai sellest aru Trumm. Ja igaüks saab seejärel teha ise otsuseid, kas Trumm saab elektriasjade juttudestki õigesti aru, või mitte. Ja kas ta seejärel peaks siin just elektriteemadel olema teiste iskute suhtes seisukohtadevõtja.

Aga ma kirjutan siia veelkord selliste jamapostituste kohta:
Mehed võtke ennast kokku. Kui ei tea, siis ei tea, see pole häbiasi, nagu juba varem olen selgitanud, aga ärge rumalusi kah postitage.

See jama ja teistele sõnade suhu toppimine ja ümbernurga tõlgendamine ja seejärel sellise jutu kirjutamine Minu silmis ajas ta siin geneka teemal hägu viskab juba üle.
P.S. ....ah, ma parem ei kirjuta...

[Tegelane5]

[/---/

Kunagi eespool oli ka mingi teema, kuidas 80ndate autod "unustavad" mootori tööparameetreid, kui mass välja võtta. Mis absoluutselt tõele ei vasta, toona kirjutati need pritsetabelid "jäigalt" kivile ja mingit unustamist ei saanud olla (tegu ei olnud mingite iseõppivate asjadega). Võib rahulikult õhtul massi välja võtta ja hommikul tagasi panna. Ja noh see legendaarne muutuva hambasammuga hammasrihm ka....

Võibolla, et inimene teabki, aga ajab siin meelega lollikestele jama. Et kui sa seda tead, siis ära rohkem tee.

Veakoodid ju siiski olid juba 80ndate autodelgi, isegi neid vilgukoode lugenud ja kustutanud. Kas ja kui palju säänsed primitiivsed blokid midagi õppisid on iseasi aga lolliks oskasid teinekord küll minna. Vilgukoodi "lugeja" ise ehitada pole keeruline, kuid arvatavasti harju keskmine mehhaanik 80ndadel seda ei teinud. Vbolla natuke uuematel autodel akujuhtme mahavõtmisega vead ei kustunud, kuid mehhidele vastu tulles auto aju ignoreeris vigu (peale aku juhtme maha võtmist ja tagasi panekut)