Merevägi ja rannakaitse

[Leo]

Kindralil on õigus, ei ole vaja venelasele elu liiga lihtsaks teha. Peenemaid ja äkilisemaid relvasüsteeme ikkagi ei avalikustata. Ma mõtlen, et selle Iisraeli raketi demo toimuks nii, et Soome laev laseb Hanko kohalt Ahvenamaa taha 1 raketi mingi vraki pihta, millele järgneb soomeeesti hümni muusika ja veteranide ühendkoor laulab ajakohase versiooni Ievan Polkast https://www.youtube.com/watch?v=4FtGdBTJvpA

Siin on avalik nimekiri enamikest asjadest, mida soomlased saavad kasutada venelane põrgusse saatmiseks kuid ka see ei ole täielik https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_e ... nnish_Army
TOW olemas aastast 83 näiteks.

[Kapten Trumm]

Minumeelest on meil mõistlik teha kõrgväärtuslike relvade platvormid õhust droonilt vaadatuna (aga ka maismaalt 5.kolonni vaadatuna) samasuguseks nagu on meil enimkasutatavad veokid.

Näiteks sellised soomustatud ameerika veoautod, HIMARS kukil, tõmbavad liigselt tähelepanu, arukas oleks paigaldada need 3-teljelise Mani veermikule ja üle kõige panna kergesti mahavõetav tent. Et 200 m kauguselt paistaks üks suvaline, logistiline veoauto.

[Tommi]

Soomlastel on põhimõtteliselt sama süsteem. Kas keegi on seda näinud? Mina muuseas olen aga mitte ajakirjanduses.

Kui tohib küsida, siis mis kujul? Laevadest saavad soomlastel Gabrieli raketid peale Haminad ja kaugemas tulevikus ka ehitatavad Pohjanmaad. Kas need süsteemid praeguseks ka päriselt Haminatele paigaldatud on, seda ma ei tea, aga vähemalt eelmise aasta seisuga veel ei olnud. Võimalik, et veokitelt lastavad on tõepoolest juba teenistuses, aga eelmisel aastal soomlastega rääkides jäi mulje, et ka need on esialgu veel tuleviku muusika.

[Kapten Trumm]

Haminad peaks olema täna kõik moderniseerimisest tagasi ja selle osa oli ka Gabrielide paigaldus. Teine suurem muudatus oli allveetõrje võime (sh torpeedod) paigaldus. Muu, kahurid ja KP-d on juba pisiasjad.

Kui vanad RBS-15 raketid lendasid vaid radarikontrastsete meremärkide vastu, siis Gabriel Mk 5 lendab ka maismaamärkide vastu, vaja on vaid koordinaate teada.

[Leo]

Kui vanad RBS-15 raketid lendasid vaid radarikontrastsete meremärkide vastu, siis Gabriel Mk 5 lendab ka maismaamärkide vastu, vaja on vaid koordinaate teada.

Ei ole Mereväes ja ei jaksa merekarusid küsitlema hakata, kuid mulle nad ütlesid kui viimati nende okserefleksi ravisin, et ka RBS 15 tabab maamärke. Vat olin loll ja ei taibanud küsida, mis juhtimissüsteemiga või piisab ka venelane mahorka haisust?

[Tommi]

Haminad peaks olema täna kõik moderniseerimisest tagasi ja selle osa oli ka Gabrielide paigaldus. Teine suurem muudatus oli allveetõrje võime (sh torpeedod) paigaldus. Muu, kahurid ja KP-d on juba pisiasjad.

Kui vanad RBS-15 raketid lendasid vaid radarikontrastsete meremärkide vastu, siis Gabriel Mk 5 lendab ka maismaamärkide vastu, vaja on vaid koordinaate teada.

Hakkasin natuke uurima ja leidsin sellise artikli, kuupäevaks 13. detsember 2023. Ei tea, võib-olla on juba tõesti olemas, aga keegi pole veel näinud.

Another major upgrade to the Hamina-class is the replacement of the anti-ship Saab RBS 15 with new IAI Gabriel V missiles (although none of the four ships in the class have been spotted fitted with the new missiles yet).

https://www.navalnews.com/naval-news/20 ... y-service/

[Kapten Trumm]

Kui vanad RBS-15 raketid lendasid vaid radarikontrastsete meremärkide vastu, siis Gabriel Mk 5 lendab ka maismaamärkide vastu, vaja on vaid koordinaate teada.

Ei ole Mereväes ja ei jaksa merekarusid küsitlema hakata, kuid mulle nad ütlesid kui viimati nende okserefleksi ravisin, et ka RBS 15 tabab maamärke. Vat olin loll ja ei taibanud küsida, mis juhtimissüsteemiga või piisab ka venelane mahorka haisust?

Vene raketid tabavad ka, märk peab olema piisavalt radarkontrastne. Varjatud ja maskeeritud märk enamasti pole. Gabriel viimast ei vaja.

[URR]

KVA keskastmekursuse kuulaja magistritöö meredroonide kohta: https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... d=uusilias. Minu meelest pigem keskpärane, aga paar mõtet:
1. Läänemeri pole Must meri. Sealset kogemust ei saa üks-ühele siia üle kanda, vaid tuleb välja mõelda, millised vahendid meie oludes kõige paremini sobivad.
2. Meredroonid on tõhusamad, kui neid kasutada süsteemis teiste vahenditega.
3. Ei tohi unustada, et vaenlane õpib.

[Kapten Trumm]

Läänemere meid huvitav osa oma sopilise ranniku, probleemse hüdroakustika ja rohkearvuliste saartega on palju rohkem väikealuseid soodustav keskkond kui Must meri. Minuarust.

[mart2]

Ise arvan, et saared ja sopilisus ei olekski nii suur probleem kui on hea navigatsioonisüsteem.
Pigem kardan, et üldised olud on Läänemerel oluliselt halvemad kui Mustal merel.
Seda on mulle rääkinud sugulastest meremehed ja kalurid, kes pidasid silmas eelkõige omapärast lainetust (mis-iganes nad selle all mõtlesid).

Ise meremees ei ole ja tormiga ei lähe paadiga ka järvele!

[Kapten Trumm]

Sopiline rannik ja saarte rohkus takistab VA-l oma ülekaalu maksma panekut, eelkõige kehvema radarivaatluse võimaluste pärast ja seepärast, et ranniku kui maastiku varjeomadused võimaldavad saavutada üllatust ja kasutada edukalt nõrgema TTA-dega relvasüsteeme/aluseid.

Umbes nagu paks mets kahel pool teed soodustab sissivaritsusi, samal ajal lage põld neid kuigivõrd ei aita. Must meri oma nappide saartega ja suurte lagedate merealadega on just see "lage põld". Mõistagi meie rannik pole sama mugav kui Soome või Rootsi skäärid, aga siiski tunduvalt parem kui suht saartevaene Must meri.

Selle sopilise ranniku (seal skäärid) pärast on Soome ja Rootsi mõnda aega ehitanud aluseid, millega saab edukalt ukerdada ranniku lähedal, seal end peita ja sealt anda lageda merega piirduvale VA-le oodamatuid lööke. Nii Soome Haminad ja Raumad ning Rootsi Visby'd omavad käituritena veepaiskureid, mille esmane mõte on aluse väike süvis ning erakordne manööverdusvõime. Avamerel sellised alused pole kuigi head, peavad halvasti kurssi ja tegelikult on nende kasutegur ka madalavõitu.

Kunagi olid Läänemere kasutusel selline sõjalaevade klass nagu rannakaitse soomuslaev, seda nt muudel meredel ei tuntud.

Mis neid laineid puutub, siis kunagi pakkusid Musta mere ääres tegutsevatele paadiehitajatele huvi just "Läänemere järsid lained". Aga eks selle lainetusega on sama lugu, poolsaared ja saared leevendavad nende mõju ja võimaldavad suht rahuliku paiknemiskoha ka väiksematele alustele.

[Martin Herem]

Kunagi olid Läänemere kasutusel selline sõjalaevade klass nagu rannakaitse soomuslaev, seda nt muudel meredel ei tuntud.

- Monitor?

[andrus]

Kunagi olid Läänemere kasutusel selline sõjalaevade klass nagu rannakaitse soomuslaev, seda nt muudel meredel ei tuntud

Seda "ei tuntud" tuleb lugeda kui "trumm ei tea": https://en.wikipedia.org/wiki/Coastal_defence_ship

[Lemet]

Samas on sealsamas artiklis ju kirjas, et.

...Põhjamaad ja Tai leidsid , et need on oma saartega kaetud rannikuvete jaoks eriti sobivad...

[Kapten Trumm]

Kui andrus ei tea, pole olemas.

Pealegi, Läänemeri on nn narrow sea, mis pakub kaldal tegutsejale häid võimalusi igasugu "lukkude" tekitamiseks, väike sügavus aga lubab väga paljudes kohtades aknkrumiine kasutada. Meenutame kasvõi 1930ndate Soome lahe lukku, kus kaks väikeriiki võtsid plaani NSVL laevastiku Soome lahte blokeerida.

Musta mere lai osa (Krimmist lõunasse) on väga sügav, keska geograafias räägiti sügavaimast kohast 2+ km. Keskmine sügavus on seal 1,2 km. Madal on ainult suurte jõgede suudmealadel, kus sajandite jookusl on kogunenud tohutult setteid. Läänemere keskmine sügavus on 55 m ja iseäranis madalad on just meie rannikualad, näiteks Väinameres annab tükk aega otsida kohta, kuhu 6 m süvisega laevaga pääseb. Mäletate Kirovi läbi sikutamist 1941 suvel?

Üks meeleolukas pildike ka püüdmatutest Soome soomuslaevadest WWII ajal (rohelised viirastused)