Lennuväljad Eestis

[Kapten Trumm]

Eelmisel lehel akf Peeter meenutas oma vene sõjaväe aegaseid. Hetke andmete põhjal ma tiba kahtlen, et Tu-22M3 või Tu-160 vajavad pikemaid radasid kui nende fikstiivaga eelkäijad. Küllab vene ohved jama ajasid.

[Peeter]

Ohjahh, jällegi Trumm. No mida või kas ma üldse ütlen?
See jutt, mida minule räägiti toimus aastal 1988. Loomulikult oli see "suht salajane teema". 1987 aasta aprillis saabusid Kaasani tehasest kaks esimest Tu-160-t Priluki lennubaasi ja algasid riiklikud vastuvõtukatsed, mis lõppesid 1989. aastal. Meil oli öösel üks "viinavõtt", kus siis inimene, "kes oli asjaga kursis", jagas oma teadmisi. (No selliseid "ööülikooli loenguid" oli ikka rohkem kui üks ). Ilmselgelt ei teadnud ka tema kõike täpselt, sest tegemist oli ikka väga salajase asjaga. Aga kursis ta oli. Ja juba see, mis ta tookord rääkis, oli muljet avaldav. Et NSVL-is on kohe relvastusse jõudmas, et juba lendab, üks üleilmasuurim mingi hüper super lahmaat kaugpommitaja. Et suutvat lennat ei-tea-kui-kõrgele, ja siis on tema jaoks olemas/tulemas mingi uus (tuuma)rakett (täna pole see ballisitiline mingi eriline asi enam), mis lendab siis selle suure-suure lennuki küljest ise edasi kosmosesse ja siis lajatab sealt ülevalt otsejoones jänkidel pähe. Et see ongi see "tähesõdadevärk", mida jänkid pidavat kartma jne. Et aparaat on nii suur, et sellist silmad enne pole näinud, et kütti läheb peale mingi 3-4 raudteevagunitäit, et juba rattad ja telikud on nii suured, et sa ei kujuta ettegi. Et koormus rattale on nii suur, et on ekstra konstrueeritud, et ainuüksi telikuhooldus on oi-oi-oi kui tihe ja teliku detailide eluiga on oi-oi-oi kui lühike. Ja et koormus lennurajale pidi nii teisest puust olema, et selle lennuki pärast tema baseerumiskohtades ehitatakse radu ümber, et kandevõimet tõsta jne. Ja see inimene teadis, et Priluki baasi lennurada ehitati ekstra Tu-160 pärast ümber ja pikemaks. Ja et kasutatakse kõike ERI, st "kõik, isegi riietus ja saapad ja jne jne on mingid erilised, et sellisega lennata ja ka et sama jutt ka hooldustöötajate kohta". Ja, et mootorid on mingid ilgelt võimsad ja erilised ja teevad sellist lärmi, et enne pole sellist kuuldud, et varasemad lennukid on sääsepirin selle kõrval. jne. Enne seda baseerusid sellel lennuväljal samamoodi nagu Tartus Tu-22M-id (mis on ka ju lärmakad) ja Tu-16-d. Ja ümberõppel Tu-160-le saadetakse need 22-d ja 16-d jalust järjest ära mujale. Ja et nende baseerumise ja nendega opereerimiseks pidavat üle NLiidu mingi väike kogus suuremaid ja vingemaid lennuvälju põhjast lõunani ja kaug-idast lääneni selle vastuvõtuks ja teenindamiseks ümber kohandatama. Ja see inimene teadis mulle (tartlasele) öelda ka seda, et ka Tartus pikendatakse ja remonditakse praegu rada, aga, et ei-ei-ei, Tartus on küll samuti Tu-22-d ja Il-76MD-d, aga Tartu baas ei lähe nende 300tonniste ja 2-2,5 tuhat kilti tunnis lennata suutvate pommitus-jõhkardite kasutusse, Kuigi on väga võimas objekt selliste baseerumiseks kohandamise jaoks. Et teile sinna jäävad needsamad Tu-22M-id. Tagantjärele on välja tulnud, et selle telikujutu põhjuseks oli esmastel katsetustel pidevad telikuprobleemid, mis alles uue lahendusega ja tervikliku ümber tegemisega lahenesid. Täna on palju sellest tema räägitud infost ka tõeks osutunud. Et lärm oligi siis mingine +130dB, ja sellega kaasnev vibra ja rõhk jne tingis nii lenduritel kui hoolduspersonalil eririietuse selle ülekoormuse summutamisel jne. Muideks ka see, et ameeriklased selle pilli järgi luurasid (ameeriklased luuravad siin meie piirkonnas oli üheks eri-jutuks): 1988. aastal oli USA kaitseministril augustis koos kahe saatjaga võimalus Kubinkal 15 minutit selle lennukiga tutvuda (üks neist oli USA õhujõudude kindral, kes oli kaugpommitajate komandör, aga teine isik olevat olnud riiete alla peidetud salvestusseadmetega "liikuv videomagnetofon-telestuudio", et Jazovi isiklikul käsul demonstreeriti jänkile Tu-160 ülelendu, kõigepealt 2000 meetri pealt paaris, ja seejärel 50 meetri kõrguselt, et selle demo järel oli jõudnud jänkid seisukohale, et nennde B-1B jäävat sellele lahmaadile alla....), samas leiti sealt Priluki baasi lähedalt "heinakuhi", milles asus konteinerisse pakituna raadioside pealtkuulamistehnika: http://www.airforce.ru/aircraft/tupolev ... ge_1_5.htm Более серьезных мер потребовало обнаружение весной 1988 г. неподалеку от Прилук замаскированного под пень контейнера с аппаратурой, прослушивающей радиопереговоры и фиксировавшей работу радиотехнических систем самолетов.
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A2%D1%83-160
Войсковые испытания самолёта было решено проводить на базе строевой части — 184-го гвардейского тяжёлого бомбардировочного авиационного Полтавско-Берлинского Краснознамённого полка, дислоцированного в Прилуках (Черниговская обл. УССР). Полк до этого был вооружён Ту-22М3 и Ту-16. Под Ту-160 ВПП аэродрома была удлиненна до 3000 метров. Войсковые испытания проводились опережающими темпами, ещё до завершения госиспытаний. Войсковые испытания самолёта было решено проводить на базе строевой части — 184-го гвардейского тяжёлого бомбардировочного авиационного Полтавско-Берлинского Краснознамённого полка, дислоцированного в Прилуках (Черниговская обл. УССР). Полк до этого был вооружён Ту-22М3 и Ту-16. Под Ту-160 ВПП аэродрома была удлиненна до 3000 метров. Войсковые испытания проводились опережающими темпами, ещё до завершения госиспытаний.Войсковые испытания самолёта было решено проводить на базе строевой части — 184-го гвардейского тяжёлого бомбардировочного авиационного Полтавско-Берлинского Краснознамённого полка, дислоцированного в Прилуках (Черниговская обл. УССР). Полк до этого был вооружён Ту-22М3 и Ту-16. Под Ту-160 ВПП аэродрома была удлиненна до 3000 метров. Войсковые испытания проводились опережающими темпами, ещё до завершения госиспытаний. ...что было обусловлено опережающими темпами постановки на вооружение американских бомбардировщиков B-1.
Tagantjärele saan öelda, et see inimene teadis palju detaile, aga mitte tervikpilti. Samamoodi rääkis ta mulle ka nendest tuumarongidest Skalpell.
Pilte Tartu Raadi lennuraja ehitustöödest sel samal ajal: viewtopic.php?p=494903#p494903
Dokumente tuumarünnakute kohta, objektide loetelu ja muud taolist ülevaateid ja aruandeid ja modelleerimisi ja analüüse võimalikest kaotustest tilkus ca20 aastat tagasi Baltikumi objektide kohta mitmeid ja oli ka siin ära lingitud. Omalajal räägiti täitsa tõsiselt juttu, et Tartu ümber rajatud ja rajatavad suured ja kohaliku rahva jaoks üledimensioneeritud haiglad Võrus, Valgas, Viljandis, Põlvas, Jõgeval tehakse Tartu asemel ringis ümber just sellel põhjusel, et Tartut lihtsalt litaka korral enam olemas pole. Et siia pole suurt mõtet pungestada.
Ja huvitav kuidas keegi minust noorem ja isegi mitte Tartust pärit inimene küll teab, mida rääkisid meil tolajal õue peal venekooli poisid oma isade ja onude sõjaväelaste suust kuuldud jutte?
Tartu sõjaväe-lennuväli koos staabiga Ülikooli tänavas olid esimese järjekorra hävitatavad objektid, ainukesed kogu Baltikumis. Teises reas tulid alles ülejäänud.
Kui nüüd keegi tuleb veel siin targutama pea 40 aasta taguste dokumentide sisu üle ja seletama, et poleks ikka midagi segamini tuumakaga siin Tartus lastud, siis ei ole mul midagi öelda, uus põlvkond teab ikka kõike paremini, ka seda mis ja kuidas siis oli...

Nüüd on tagantjärele kõik targad, isegi need, keda siis veel polnud olemaski....

Teen veel viimase täienduse siia juttu: osad sellised öö-ülikooli loengud tundusid siis aastal 1988-1989 täiesti hoomamatud, nagu ebareaalsed kohe ja justkui ulme. Ja et just minul on juhus selliseid jutte kuulata.... Mingid ülisuured raketikandjad-pommituslennukid ja mööda raudteed liikuvad tuumaraketirongid. Ja mitmeid teisi veel. Okei osa asju oli üle paisutatud, tõenäoliselt pigem salastatusest ja täpsemast asjaolude teadmatusest ja sellega kaasnevast arutelust mis ja kuidas sellise asja toimimiseks peaks kõik olema eeldusteks ja oludeks jnejne. Aga tagantjärgi on nende "imeasjade" olemasolu kõik kinnitust leidnud.
Ei olnud niimoodi, et mulle räägiti pelgalt väljamõeldud asju.
Need asjad olidki siis juba tol ajal olemas....

[mart2]

Viskaks natuke õli tulle ...

MINA jälle kuulsin, et üheks Tartu lennuraja pikenduse põhjuseks oli tagada siia piirkonda võimalik abi-/varumaandumisrada "Buran"-ile!

PS. Kuid see ei puuduta loomulikult enam tuumasõda...

[klaasmees]

Viskaks natuke õli tulle ...

MINA jälle kuulsin, et üheks Tartu lennuraja pikenduse põhjuseks oli tagada siia piirkonda võimalik abi-/varumaandumisrada "Buran"-ile!

PS. Kuid see ei puuduta loomulikult enam tuumasõda...

Internet arvab, et Burani kodune maandumisrada oli 4,5 km pikk ja 84 m lai ja nõue sileduse kohta oli väga kõrge. Tartu lennuvälja maandumisrada oli (Wiki järgi) ligi 1,5 km lühem ja 24 m kitsam. Sileduse kohta andmed puuduvad. Ilmselt ehitas NLiit rada paremaks igavusest või hoidis põhjused endateada. Üks linkidest
http://www.astronautix.com/b/buran.html
või https://russianspaceweb.com/baikonur_energia_251.html

[Lemet]

Tartu rada olla linnalegendide põhjal olnud jah üks varuradadest, mis pidi kasutust leidma siis, kui midagi totaalselt nihu läheb. Samas- kui vaadata, et üks tagavararadadest (nn. Idarada)asus Kaug-Idas (Horoli lennuväli) ja läänepoolne varurada Krimmis Simferoopoli lähistel, siis ei olnud Tartu lennurada Burani orbiidikalde jaoks ülepea mahatulemiseks aktuaalne. Sest sedasorti mootorita riistapuu ei maandu mitte sinna, kuhu tal pähe tuleb lennata, vaid otsejoones orbiidilt alla. Ja valida on tal lihtsalt kas varem, hiljem või õigel arvestatud ajal. Ja ka Burani radade nimekirjas pole Tartut või Raadit kirjas.
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D0 ... 0%BD%C2%BB

Lähemalt neist radadest

https://www.forumavia.ru/m/t/157096/1/

[Lemet]

Starfi-maandumisradadest ja nende pikkusest

Tu-22M -
Длина разбега - 2000-2100 м.
Длина пробега - 1200-1300 м.

Tu-160
Необходимая длина взлетно-посадочной полосы 2000 метров.

M4
Длина разбега: 1470 м
Длина пробега: 2610 м

Pommitaja mõõtu püüdur Tu-128
Длина разбега, м 1350
Длина пробега, м 1050

Il-76
Длина разбега на взлёте 1500—2000 м,
пробег при посадке 930—1000 м.

[Kapten Trumm]

Tavaliselt on vastupidi, vähemalt hävitajatel, hoojooks on tunduvalt lühem pidurdusjooksust.
Razbeg - hoojooks
Probeg - pidurdusjooks

Muidugi allolevad numbrid näitavad seda, et jutt rajapikendusest Tu-160 tarbeks küsitavad on. 2500 m rada (milline on igal hävitajate lennuväljal Eestis) piisab küll.

[Kapten Trumm]

Ohjahh, jällegi Trumm. No mida või kas ma üldse ütlen?
See jutt, mida minule räägiti toimus aastal 1988. Loomulikult oli see "suht salajane teema". 1987 aasta aprillis saabusid Kaasani tehasest kaks esimest Tu-160-t Priluki lennubaasi ja algasid riiklikud vastuvõtukatsed, mis lõppesid 1989. aastal. Meil oli öösel üks "viinavõtt", kus siis inimene, "kes oli asjaga kursis", jagas oma teadmisi. (No selliseid "ööülikooli loenguid" oli ikka rohkem kui üks )

Kirjutasin lihtsalt seepärast, et vähemteadlikud foorumiliikmed ei hakkaks vene ohvede levitatavat jama uskuma.
Maa-ameti kaardilt võib igaüks üle kontrollida, Raadil täna olemasoleva stardiraja pikkus on 2500 m. Mida seal siis pikemaks ehitasid?

a20 aastat tagasi Baltikumi objektide kohta mitmeid ja oli ka siin ära lingitud. Omalajal räägiti täitsa tõsiselt juttu, et Tartu ümber rajatud ja rajatavad suured ja kohaliku rahva jaoks üledimensioneeritud haiglad Võrus, Valgas, Viljandis, Põlvas, Jõgeval tehakse Tartu asemel ringis ümber just sellel põhjusel, et Tartut lihtsalt litaka korral enam olemas pole. Et siia pole suurt mõtet pungestada.

Annelinnas ja Ropkas oli kindlasti mõtet keldritesse varjuda, mingit totaalset hävingut poleks tulnud. Ameeriklased ei pannud 5 megatonni 5 km täpsusega nagu venelased, vaid lasid 200 kT 200 m täpsusega. 200 kT olen kuulnud Kalev Timbergilt, kes oli toona tsiviikaitse funktsionär. Hoonete maapealsesse ossa jääda oli kindlasti ohtlik - isegi kui hoone kokku ei kuku, siis lendav risu, hoonete sisemuse süttimine jne tekitab päris ränki vigastusi. Pane need näitajad sinna simulatsiooni, mis saatsin - kortermaja keldri vastupidavuseks arvestada 0,2 bar (2,8 psi). Tartu linn täielikult ei hävi ja esimesi eluvorme võib leida kesklinna keldritest.

[mart2]

Viskaks natuke õli tulle ...
MINA jälle kuulsin, et üheks Tartu lennuraja pikenduse põhjuseks oli tagada siia piirkonda võimalik abi-/varumaandumisrada "Buran"-ile!
...

Kuna mõni akf võttis minu kirjutatut tõsisemalt, siis tegin allajoonimise !

Aga mida ütlesid tegelikult mõned ohvitserid siis, kui lennuvälja üle võeti - Rada tehti pikemaks, sest elu on näidanud nende tehase numbrite ja tegelike tulemuste erinevust ning otsustati tekitada juurde mingi osa lennurada, mis peaks andma veidike turvalist jooksu kui maandumisel mingi jama juhtub.
(Lisaks tekkis uus võimalus töö käigus ka arvestatav kogus plaate müüa ... )
Lõpetan.

[Kapten Trumm]

Täna on Raadi lennuraja pikkus 2500 m, kui pikk see siis enne "pikendamist" oli, Tu-16d panid 1500 meetriselt rajalt või? Justnimelt 2500, Maa-ametist äsja kontrollisin. Üks NSVL kauglennuväele muutuvnoolsusega lennukite loomise põhjus võib täitsa vabalt olla ka see, et saab olemasolevalt infralt lennata märksa raskemate koormatega, kuna esimeses asendis tiivaga lennukid kipuvad kergemini õhku tõusma kui püsivalt noolja tiivaga.

Kontrollisin ka mujalt - 2500 m rajaga on ka Pihkva lennuväli (Il-76) ja Ostrovi lennuväli (Tu-16). Engelsi lennuvälja rada seevastu on 3500 meetrit pikk.
Pikemaks tundub satifotode põhjal olevat ehitatud Priluki lennuväli (kus ka Tu-160d asusid) - 3000 m ja Baranovitsi lennuväli Valgevenes, kus asus Tartu diviisi 1 polt (samuti 3000 m). Sama diviisi kolmanda polgu lennuväli Novgorodi ligidal on aga 2500 m.

[Peeter]

Täna on Raadi lennuraja pikkus 2500 m, kui pikk see siis enne "pikendamist" oli, Tu-16d panid 1500 meetriselt rajalt või? Justnimelt 2500, Maa-ametist äsja kontrollisin.

Ohjahh, jällegi Trummm.
Maa-ametist äsja kontrollisin
Ohjahh, no mis sa kostad.............
Ma panin siia juurde lingi siinse foorumi piltidele Tartu lennuväljast ajaloos. Sealt on ju ilusasti näha, mis tol ajal juurde ehitati, mis peaaegu valmis ka sai.... ja mis siis uue EV-ajal ära laiali tassiti. Ja mida praegu, st juba ammu-ammu enam ei ole. Tundub, et sa ikka ei loe ja ei vaata teiste (ka faktilist) materjale üldsegi. Lihtsalt eirad. Ikka endiselt omaenese tarkuses....
Panen siis veelkord (erilisemate peade jaoks):
viewtopic.php?p=494903#p494903

Vaadake ja võrrelge pilte alates 1985 kuni aastatuhande vahetumiseni ja siis vaadake ka praegust Maa-ametit. Ja siis võib igaüks iseseisvalt (soovi korral) anda hinnangu Trummi postitusele.
Aitab juba lollustest.

Ma olen muideks tolles kohas koeraga jalutades ekstra turnimas käinud, nii sellel ülesvõetud pikendusel, kui ka kõrval mülkas, on see siis soo või kuidas nimetada ma ei teagi.... Otsisin sealt 1989 õnnetuse järel kaasteenijate poolt hukkunutele tehtud mälestusmärki. Vastavalt saidilt leitud juhendile, kuidas otsida, seal keegi küsis, et tea kas ehk on säilinudki. Olud on kohapeal oluliselt muutunud. Midagi (mingid justkui inimese loodud teose jäljed/jäänused) leidsin, aga pole teps mitte kindel, et koht ja asi õige. Sest mõningad detailid ei klappinud seal sooserval ... kuigi kontrollisin kaarti üle ja räägiks ehk maksimum 15-20 meetrisest ringist eksimuseks. Pildid tegin aastal 2018 dets.

[Kapten Trumm]

Tõesti, tõesti - kui maaametist lähemalt uurida, siis selle kadunud 500 m rajajupi reljeefijooned on isegi veel näha, kriipsupealt 500 m.

[toomas tyrk]

Siia polegi veel postitanud. Sai online ajakirjale Teejuht kaks artiklit kirjutatud Ülemiste lennuväljast

Ülemiste lennuvälja sünnilugu
https://digiajakiri.transpordiamet.ee/v ... 34938/110/

Ülemiste lennuvälja areng 1930. aastatel
https://digiajakiri.transpordiamet.ee/v ... 76430/112/

Teises artiklis ka Ülemiste lennuvälja skeem 1940. a seisuga, millest võib kasu olla...

[Kapten Trumm]

90-ndate algul, kui Tartu Raadi lennuvälja üle võtsime, siis mõned vene sõjaväelased mainisid, et neile olla antud "tungiv soovitus" lahkudes mahajäävat vara lõhkuda-kahjustada. See oli tulnud Ringkonna tasemelt. Mul ka dokumenti pole, kuigi saime kätte ajateenijaid, kes ülemuse juhendamisel tühjades kasarmutes radiaatoritele auke tagusid ning peldikupottidesse tsementi valasid.

NLiidus oli telefoni-vestlus sageli karmim kui paberil käsk ning kesktaseme ülemuse omaalgatuslik initsiatiiv (?) võib olla alluvale käsuks - katsu siis tõestada...
Ka meenutus.

PS: Minu poolt Sinu postis rõhutatud "paljudel juhtudel" tõi lihtsalt meelde ühe kohtuasja, kus suudistatav sai vabaks "süütõendite VÄHESUSE tõttu". Just nii oligi otsuses sõnastatud - mitte süütõendite puudumine, vaid vähesus!

Haapsalu lennuvälja paistis, et ei võtnud keegi üle. Sattusin sinna järgmisel päeval peale "vabastajate" äraminekut ja majadel olid aknad ees, radikate vastu kahjuks huvi ei tundnud ja mäletan, et isegi varukomandopunkti diiselgeneraatorid paistisid ühes tükis. Nädal hiljem käis aktiivne kaablite põletamine, angaaride 100-tonniste uste "langetamine", okastraataiast kadus okastraat ning isegi mingeid radade õhemaid paneele viidi ära.

Lennukeid, mida otsisime, kahjuks polnud, suurim tükk, mis leidsime, oli MiG-23 klaasplastist ninakoonus (see mille sees radar on). Lielvardes nt oli ka lennukeid maha jäetud.

[klemm]

Haapsalu lennuvälja paistis, et ei võtnud keegi üle. Sattusin sinna järgmisel päeval peale "vabastajate" äraminekut ja majadel olid aknad ees, radikate vastu kahjuks huvi ei tundnud ja mäletan, et isegi varukomandopunkti diiselgeneraatorid paistisid ühes tükis. Nädal hiljem käis aktiivne kaablite põletamine, angaaride 100-tonniste uste "langetamine", okastraataiast kadus okastraat ning isegi mingeid radade õhemaid paneele viidi ära.

Lennukeid, mida otsisime, kahjuks polnud, suurim tükk, mis leidsime, oli MiG-23 klaasplastist ninakoonus (see mille sees radar on). Lielvardes nt oli ka lennukeid maha jäetud.
[/quote]

Pikalt sai seal rüüstamas käia
Meie viisime ära esialgu spordisaali korvpalli rõngad. Sellekspäevaks olid juba aknad kadunud ja ka osaliselt põrandalauda üles võetud.