Õhutõrje

[Kapten Trumm]

Kas see S-300 maamärkide lastkmine eeldab ka piisavalt raadiokontrastset sihtmärki (nt suur metallist sild) või lastakse neid maamärkide puhul lihtsalt "koordinaatide peale", st täpsus sõltub vist raketil olevast INS-ist ja sellest ka ebatäpsus?

Seda on oluline teada kaitsemeetmete kontekstis. Eelmise põlvkonna ÕT rakettide laskmine maamärkide pihta eeldas radaril nähtavat märki ehk piisavat raadiokontrastsust.

Avalike allikate põhjal näivad need esialgsed S-300 raketid, mida kannatab elamukvartalite peale raisata, olevat SARH ehk lendavad oma radari peegelduse suunas.

[Kilo Tango]

Kas see S-300 maamärkide lastkmine eeldab ka piisavalt raadiokontrastset sihtmärki (nt suur metallist sild) või lastakse neid maamärkide puhul lihtsalt "koordinaatide peale", st täpsus sõltub vist raketil olevast INS-ist ja sellest ka ebatäpsus?

Seda on oluline teada kaitsemeetmete kontekstis. Eelmise põlvkonna ÕT rakettide laskmine maamärkide pihta eeldas radaril nähtavat märki ehk piisavat raadiokontrastsust.

Avalike allikate põhjal näivad need esialgsed S-300 raketid, mida kannatab elamukvartalite peale raisata, olevat SARH ehk lendavad oma radari peegelduse suunas.

Nii palju, kui mina akf peetri juttu olen jälginud, siis pigem juhitakse radariga raketi trajektoori. Ehk siis jälgitakse raketi enda liikumist ja korrigeeritakse seda.

[Kapten Trumm]

Tõsi on jah see, et 5V55 põlvkonna raketid on "command guided" või "track via missile" (viimast kasutab ka Patriot).

[Peeter]

Panen siia materiali tutvumiseks "Pantsiriga". Tegemist siis materialidega kõrgkoolidele spetsialistide väljaõppeks. Nii sõjaliste kateedrite kui sõjakoolide jaoks jne. Sellised materialid olid mul 1988.ndal aastal ka Tor-i esimese versiooni esimese eksemplari kohta kaasa pandud kohvrites. Ja mul oli võimalus nendega siis 1988 ka tutvuda. Kuna olin juba samalaadseid dokumente studeerinud "Osa" kohta (ja sellest arusaamise kohta ka eksameid andnud), siis oli sisse elamine ja mõistmine kiirem, eriti, kui veel elektroonika-alane taust ja huvi oli. Ka täna nende Pantsiri materialide lehitsemiseks on seesama põhi siiani toimiv: saan kohe aru, mis sõlmedest, struktuursest ülesehitusest, ülesandest ja võimest käib jutt. Nii ühe masina, kui ka polgutasemeni juhtimisest kogu kompleksi raames:
https://www.military-references.com/wp- ... 1_2019.pdf
https://sprotyv.mod.gov.ua/storage/2024/08/ZRPK.pdf
Näiteks üks väike nb: viimasel versioonil on lisaks muudele juba käsitletud andmevahetuskanalitele ka võimekus valguskaabli kaudu andmesideks oma keskuse ja stardiseadmete vahel. Nii ta on, käib pidev arendustöö, sest veel kümme aastat tagasi oli resoluutne kokkuvõte järjekordse edasiarenduse järjekordsetest katsetustest (muutunud ja järjest edasi muutuvate asjaolude tõttu) stardseadme kohta: kehv avastamisvõime, isegi aeglaselt lendavate BPLA-de puhul ei saa 30mm kahur oma tööga hakkama, APU-l liiga suur ülemine "surnud rõngas". Ja seda siis juba 20 aastat "elukestvas" arengus olnud masina järjekordsete arenduste kohta. Selle tagajärjel/ teadmiste juures/ jne loodi (samas ka India nõudeid arvestades) uus keskne komandopunkt parandamaks just nimelt avastusvõimeid: https://vpk.name/news/98396_zarubezhnye ... r_s-1.html
Ajaloost-saamis- ja arenguloost: https://pvo.guns.ru/panzir/index.htm
Viimane venesiseturuarendus-eksemplar lajatab juba 40 kilda peale, võrreldes omaaegse 10konna kilomeetriga.

Siin on tegemist kõrgkoolide õppematerialidega, mina tegelesin nendega 20 aastasena olles kohustuslikus 2-aastases ajateenistuses NA-s jefreitori auastmes RLS-ide hoolduse ja remondi vanemmeistri ametikohal. Sellega tahtsin lihtsalt veelkord rõhutada, et ma ei ole veneajal kuskile vene raketivägede sõjakoolis kursant, ega seejärel ohvitser, või ülikoolijärgne 2-aasta-ohvitser vmt olnud.

Ja palun mitte hakata siin mind järjekordses orkipropa esitamises süüdistama-seletama, üks neist dokumentidest on Ukraina päritolu õppematerial. Tehnika on ja jääb tehnikaks. Panin need lihtsalt näitena üldosa õppematerialidest, edasi läks juba iga lühendiga tähistatud (alam)süsteemi tehniliseks tööprintsiibi kirjeldamiseks, sealt edasi ülesehitus, skeemid, hoolduse kirjeldus: materialid ja protsessid, ja lõpuks kui trehvas, sattusin ka kas laua peal mõnda plokki remontima, või siis masina peale "jalutama".

Ütleksin vaikselt ja tagasihoidlikult: Kui keegi siin midagi arvustama hakkab, et "see on see", või "too on too", või "see pole mitte see", oleks vinge kui ütleja enne mingeidki selliseid pabereid ikka lugenud oleks (ja see on ainult sissejuhatus teemasse). Peale selliste (üld)materialidega(gi) tutvumist ja neist arusaamist tavaliselt lihtsameelsusi enam ei kirjutata.

Pantsir.jpg (63.29 KiB) Vaadatud 1030 korda

pantsir-s1_maks-2013.t.jpg (36.88 KiB) Vaadatud 1028 korda

[Peeter]

Kopeerin oma postituse ka siia teemasse:
Postitas Peeter » 26 Nov, 2024 12:02

Erureamees kirjutas: ↑26 Nov, 2024 7:31
See nagu viitab, et oli tegemist mingi tuunimise või testimisega?! Või annab Almaz- Antey komplekti insenere iga süsteemiga kaasa? Igatahes, seltsimehed, nii jätkata! See on päris hea nali kui see nali ei ole.

mart2 kirjutas: ↑26 Nov, 2024 10:35
Isiklikult arvan, et enam ei jagu hooldavat personali, sest vormikandajd on püssidega rindel (ning akf Peeter turvaliselt kodus!).

Üldiselt käibki kompleksi ostuga (vmt) kaasas ikka suur ports erinevaid tehnilisi osiseid, mis on samas ka võimalik paralleelselt tubaste sõlmedena võimalikud ka paigutatuna abimasinatele. Käsitleme siin sii ZRK-de tuletoetuse masinaid lähemalt. Ja neid on väga erinevaid. Osad on nn "lahingumasinad" (*1), st pean silmas, et need on masinad, mis on vajalikud vahetuks lahingtegevuse tagamiseks. Siis on osad (*2), mis on vajalikud tehniliseks teenindamiseks nn MTO-škad, st igatsugu "tehnoabid"-"tõbid"-vmt, mis on vajalikud hädapäraste kiirkohendamiste/remontide jaoks. Siis on "(täiend)õppeprotsessi teostamise/abistamise/treenimise autod (*3). Ja peale seda on veel lisaks spetsiifilised metroloogiateenistuse autod (*4). Need on spetsiaalselt selle kompleksi jaoks, milleks nad koostatud on, varustatud spetsiaalse erineva mõõte- ja häälestustehnikaga. Nendega töötavad spetsialistid tegelevad kompleksi osiste olulisema remondi, häälestamise ja kalibreerimisega. Ma olen neid masinaid omal ajal näinud, kuna meil oli just selline ümber- ja väljaõppekeskus, kus olid kompleksid justnimelt niimoodi, et kogu polgu koosseis alates reamehest kuni polgukomandörini saaksid vastavalt oma positsioonile vajaliku ülevaate kompleksi kui terviklahenduse toimimisest. Ilmselgelt ei ole kõik need sõlmed igas patareis või divisjonis või polgus olemas, vaid ikka vastavalt reglemendile. Kalibreerimis-metroloogiateenistuse masinad on ikka tähtsama taseme "rembati" rida enne, kui masin ikka juba tehasesse remonti läheb. Meil olid need masinad näidistena olemas, aga samas meie, st õppekeskuse remrotal olid nn kinnistatuna koos lahingolukorras kaasa liikuva meeskonnaga ainult kolm MTO-škat (*2) koos generaatoritega. Täpselt nagu nimetusele "remrota" lahingolukorras ette nähtud. Ülejäänud olid lihtsalt "T" tähisega igatsugu manti. Ka minul oli "lahingukoht" ühel neist autodest. Aga kas mind oleks vb kohe üle viidud (*4)-nda auto peale või juurde nn abimasinaks-koos-kogu-personaliga, vat seda ei oska ma isegi arvata. Aga (*4)-ndate juures ma "jalutasin", st käisin (*2) ja (*4) alluvuse vahel justkui "edasi-tagasi", st mind anti vajadusel (*4)-le tööde jaoks appi, ja vahetult minu töölaua kõrval oli kohe eraldi meie remrotas "metroloogiateenistuse kabinet", mis oli küll justkui remrota hoonete hallata ja valvata, aga millel oli eraldi meist oma ohvitserist ja praporist talitus. Remrota ülem oli starlei või kapten, aga teenistuse ülem oli juba alates majorist. Selle majoriga sain ma kah hästi läbi (tänu oskustele). Meie õppekeskuses oli remrotas kõik ametipostid täidetud, või siis 99%, aga nagu oli meil lisaks kolm kadreeritud polku, nii oli ka metroloogiateenistus meil kadreeritud ja koosneski ühest majorist ja ühest praporist, kes siis teinekord suure rivistuse ajal meie remrota juurde end sisse seadsid, ega muidu neid nn riviteenistuses küll näha iialgi polnud, ikka kuskil asjatamas. Ja mina täitsin siis kas koos nendega või ka vajadusel-võimalusel üksinda metroloogiateenistuse tööülesandeid, kuna rohkem neil ju koosseisus kedagi kohal polnudki. Eks tänu sellele kõigele (ja ka eelpool kirjutatule) määratigi mind remrotast ainsaks kellel oli antud luba viibida Tor-i juures. Igas selles etapis siin *-ga märgitud autode-sõlmede osas võisid olla ootamatult kaasatud tsiviilisikud, tegelikult küll tootja-tehase spetsid, aga üldjoontes olid nad siiski omi töid teostamas juba suuremas ja tähtsamas rembaasis, kuhu probleemsed või uuendusi saavad masinad edasi kokku suunati, kui "tavalised" polgualluvusega remrotade jaoks töö liiga spetsiifiliseks läheb.
Ilmselgelt, kui ikka juba väljagi lekib, et Almaz-Antei spetsidele pihta saadi, ju siis ikka juba mingi tähtsam remondibaas seal litaka sai.

Lisatud:

.....et tehasest paari spetsi kohalevedamine on lihtsam kui aparaadi tassimine spets remondibaasi ja tabati hetkel kui oli kohal pädevaim osa kes midagi ka jagab selle masina hingeelust ja tema lappimisest.

Kui juba tehase-esindajateni asi läheb, siis on masin juba ammu defekteeritud armee-spetside poolt remrota tsemel ja sealt edasi suunatud rembati (kaugemale tagalasse), sealgi defekteeritud ja jäetud siis järgmist "taset" ootama. Et kas jääb sinna nn "tehase-väljasõidubrigaadi" ootama, või läheb tagasi tehasesse. See on väga lihtsustatud arvamine, et venelastel ei ole altpoolt alates kuni armee-rembaasini struktuuris kohapealset defekteerimisvõimekust ja iga pisiasjagi saabub defekteerima/hooldama/remontima tehase esindaja. (Ma juba kirjeldasin, kuidas süsteem toimub)

[Peeter]

komistasin netis patria muscl nimelise sisteemi otsa.
reklaamjutud on huvitavad.
kuis päriselus?
https://youtu.be/36N_6mC_qrc?si=wAYxciGgsZOGC7sA

viewtopic.php?p=852944#p852944

* Tahtsin teha siia ühe täiendava märkuse: Laupäevases "Keskpäevatunnis" Marek Strandberg seletas kõva häälega, kuidas tuulikute ilmumisega peaksid kaitseväelased hoopiski ära kasutama tekkinud uusi võimalusi. A´la et kui üks uks sulgub, siis mõni teine avaneb. Et seadmed võiks ju paigutada hoopiski nende mastide külge....
Ma küll ei tea, kas ja/või millisel tasemel tema ÕT-tehnoloogiaga kursis on, aga iseenesest see tema jutt on justkui selle "Patria Muscl" tehnoloogia idee stiilis. Mina näen siin võimalust laialipaigutatud ja lisaks ka kõrgemale paigutatud vastuvõtuseadmete abil täiuslikuma pildi loomiseks, aga ega ma päris hästi ette ei kujuta kuidasmoodi need antennid nüüd ümber tuuliku korpuse niimoodi ära paigutatakse, et need tiivikulabadele ette ei jääks, aga samas tiivikulabad omakorda vastuvõetavat signaali segama ei hakkaks. Innovaatiline idee on ju hea, jäänud on üle ainult see ellu viia..... hm---hmmmm, keera, mis sa keerad, aga ära sa perse keera


*Teine teema, mis pani mind kulme kergitama, oli pühapäevane ETV "Ukraina Stuudio"-saade. Kõigepealt jäi kõrva intervjuu algupoolel saatekülaliseks olnud kõrge sõjaväelase suust lause, et "...17. novembril toimus venelaste poolt suurem raketirünnak ja 101 Kalibr raketti oli õhus, 27. november mitu lainet. Kuskil 90-st raketist 80 lasti alla. Ukraina õhutõrje on traditsiooniliselt väga-väga tugev...". Ma polnud 101tk Kalibriga ründamisest kuulnudki? Jäin kohe tähelepanelikult kuulama. Edasi jutt, et nüüd kasutavad venelased ka kaksiklöökide-meetodit(?). Tohohh? Et alles nüüd? Seda on ju juba ammu ja pidevalt kuulda&teada olnud, et "päästetöödel tuleb tõsiselt arvestada järellöökidega". No okei. Kuulasin edasi. Üllatusega pani kulme kergitama eraldi rõhutatud kõneviisis väljend, et ukrainlased võtsid maha Buk-M3-e juhtimiskeskuse (?) ja lasid selle pilbasteks. Jäin kohe kuulama! Ja siis loeb kõrge sõjaväelane meile ette, et see asi on 9C36-e ja et see maksab umbes 10 miljonit dollarit? Mäluvärskendamiseks siis link postitusele, kus selgitasin Buk-i struktuuri ja sealhulgas ka M3-e struktuuri. Postituses on ka struktuuripilt viewtopic.php?p=850421#p850421 , 9C36 ei ole teps mitte kompleksi Command Control Post, vaid pelgalt üks piiratud võimaluste ja võimekusega sihitamisseade kogu Buk-i kompleksi 6-st võimalikust. (Mis muidugi ei tähenda, et tema hävitamine pole oluline kaotus). Minupoolset märkimist vajab asjaolu, et tegeliku Command Posti (9C510) hävitamisega oleks kaasnenud olukord, kus kogu kompleks oleks jäänud ilma võimekusest ilma oma saatjaid aktiveerimata saada/omada kaughalduse kaudu sisestatud sihtmärkide impulssržiimis (so lühiajalise saatjate aktiveerimisega) hävitamise võimekust. Kui sel hetkel suuta tabada veel ka kusagil seal kandis redutavat (vaata esimest pilti seadmete vaheliste distantsidega) kompleksi oma ringtuvastusradarit 9C18 või 9C38, siis oleks kogu kompleksil ikka väga-väga oluline võimekuse kadu, sisuliselt nägemine läinud, jäänud alles käsitisi kobamine. Pelgalt ühe 9C36 hävitamine ei ole samas aga kogu Buk-i funktsioneerimise seisukohast just eriline litakas.... Minu jaoks oli üllatus, et kaamerate ette nii kõrge sõjaväelane tuleb nii (pehmelt öeldes kesise) esinemisettevalmistusega ja lisaks võtab tehniliste seadmete selgitamisel vaevaks televisioonis "rääkida" teemal, milles ta ilmselgelt tundub "mitte-eriti-hästi-kursis-olema" ja mille kohta esinemiseks vajaliku info hankimine on samas nii lihtsalt tehtav, kasvõi siinsete postituste lugemise ja all olevate piltide vaatamisega. (panen uuesti)

[Walter2]

Viimases Ukraina Stuudio saates oli peastaabi operatsioonide osakonna ülema asetäitja kolonelleitnant Toomas Väli -ilmselt jäi tema tekst akf Peetrile hambusse.

[Peeter]

Viimases Ukraina Stuudio saates oli peastaabi operatsioonide osakonna ülema asetäitja kolonelleitnant Toomas Väli -ilmselt jäi tema tekst akf Peetrile hambusse.

Jah nii oli. Lihtsalt mina ei hakanud nime välja tooma. Vägagi kummastav esinemine/intervjuu oli seekord.