Radarid, raadioluure ja tuulepargid

[Fucs]

Üks räägib radaritest ja teine signaalluurest.
Põhimõtteliselt kompenseerib teises asukohas (nurgas) olev radar tuulikute "katet". Signaalluurele mõjuvad aga isegi "seljataga" olevad tuulikud, mis tekitavad müra, sh peegeldavad müra.

Ehh..

Kui mingisugunegi eskalatsioon tuleb, siis tuleb kogu raadioeeter kogu spektri ulatuses täis kõikvõimalikke elektroonilise sõjapidamise vahendite väljundit. Kui tõepoolest sõjaväeluure juht kurdab, et tuulepargid ning päiksepargid segavad tal töötamast - siis on tegemist rumala inimesega.

Võtku situatsiooni kui lihtsakoelist õppust/harjutust olukorraks, kus eeter on päriselt elektroonilisest sõjast umbes. See oleks üks kõige ilmsemaid Ukraina sõja õppetunde, mida praegu oleks paras omandada.

PS. pakun, et tegelik sõnum on hoopis lisaraha küsimine, aga see pole vist praeguses poliitilises olukorras sündsaks tunnistatud

Praegu luuratakse muid asju ja teistel eesmärkidel kui hakatakse luurama siis, kui sitt ventikas juba on.

[maksipoiss]

Ma siin mõtisklen, et nendel tuulikutel on ka positiivne mõju. I.e. segab signaaliluuret ju ka teises suunas ja intuitiivselt öeldes rohkemgi.

Seda et me Venemaad rünnata ei kavatse teavad seal vast niigi

[Kilo Tango]

Ma siin mõtisklen, et nendel tuulikutel on ka positiivne mõju. I.e. segab signaaliluuret ju ka teises suunas ja intuitiivselt öeldes rohkemgi.

Seda et me Venemaad rünnata ei kavatse teavad seal vast niigi

Arvad, et see on ainus küsimus, millele luure vastust otsib? Arvad, et venelased seetõttu ei tee meie suunal signaaliluuret? Arva uuesti.

[taavi013]

Eesti kaitsejõududel oleks aeg hakata mõtlema 21. sajandi toimimismallile. Need lätlaste ja riigilaevastiku poolt välja töötatud/arendatavad sensori platvormid on ideaalsed mereseireks tänasel big-data ajastul. Seda ka sõjalises aspektis. Suurepärane materjal kaitsetööstuse "iduprojektiks". Väga odava hinnaga. Tõenäoliselt on militaaralale vaja veidi teistsugust tarkvara, aga sensor fusion ja väga erinevate sensorvõrkude koos kasutamine on tulevikus suht kohustuslik edu saavutamiseks.

Ideoloogiliselt sarnane nähtus on Ukraina "mikrofonidega/telefonidega" droonide tuvastusvõrgustik. Samasugune tsiviilasi on ka Starlink. Mõlemad sõjanduslikult tõenäoliselt väga kasulikud.

See mitteusaldamise jutt on masendavalt möödunud-ülemöödunud sajand. Väga kurb, kui selline suhtumine on päriselt tõsi.

Mis puudutab aga konkreetselt julgeolekuseiret, on Sääse sõnul mereväe jaoks küsitav andmete usaldusväärsus. "Nad tahavad olla ise andmete kogujad ja omanikud, et infot päriselt usaldada.

https://novaator.err.ee/1609540888/eest ... nutipoisid

[Kriku]

Oidsalu:

Meelis Oidsalu sõnul on kõige suurem küsimus, et töörühmas oli kõigi poolte vahel kokkulepe: Aidus ei hakata käitama tuulikuid enne, kui lisaradarid on üleval. „Aga asuti käitama varem, võib-olla osaliselt sellepärast, et eesmärk oli 2024. aasta alguseks lisaradarid käima saada. Minu teada ei ole süsteem veel konfigureeritud ega radarid paigas.“

Oidsalu leiab, et kaitseministeeriumi ja Aidu tuulepargi arendajate vaheline kokkulepe, mis sõlmiti pärast tema ametiaega, tuleks avalikustada, et aru saada, mis tingimustel tuulepargi käitamist lubada.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120341225 ... paika-said

[Kapten Trumm]

Mina näeks probleemi mujal. Nende tuuleparkide pärast tuleb osta "tavalisi" radareid lisaks, mis toob kaasa lisakulusid. Nii investeeringuteks kui ülalpidamiseks.

Tegelikult oleks meil aeg hakata soetama juba antiballistilisi radareid (nt Iisraeli Green Pine), et iga venemaalt startiv Iskander ei sunniks meil kogu riiki häiresse panema. See tähendab, et venelase laseb mingite ajavahemike järel rakette ja meie paaniliselt varjume, sest me ei suuda kindlaks teha, kuhu need suunatud üldse on.

See meretuule fantaasia kurnab meie ressursse liigselt. Liialtigi neid parke merel kaitsa me ju ei suudaks.

Täna kasutame me tavalisi, aerodünaamiliste märkide vastu mõeldud radareid, mille ülemine avastamiskõrgus jääb kuskil 30 km kanti. Iskanderi ja taoliste asjade apogee aga on 50-60 km kõrgusel ehk meile nähtamatu. Kuhu see rakett sajab, pole kiirendusfaasis võimalik kindlaks teha, kuna nt Iskander suudab lennu ajal suunda muuta. Jätavad stardil mulje, et tuleb Pärnusse, aga terminaalses faasis avastame, et Tallinna ja aega jääb täpselt 30 sekundit (kuniks allatulev rakett 30 km kõrgusel avastatakse, 1 km sekundis raketi kiiruses annab aega tabamuseni 30 sek, tegelikult isegi vähem.

Praegu aga oleme sunnitud kulutama oma ressurssi mingite avameretuulikute tõttu tekkivate radarivälja aukude lappimiseks, seejuures pole teada, kas me seal sõjaolukorras üldse elektrit saame või on Hiina laevad vahepeal ankrut lohistanud.

Antud riistaga näeks me ka seda, kui meid mingid Oreshnik või Burevestnik stiilis asjad ohustavad ja jõuaks vähemalt häiret anda, et ei juhtuks üllatust nagu Dnipros äsja juhtus.

[Kapten Trumm]

Üks räägib radaritest ja teine signaalluurest.
Põhimõtteliselt kompenseerib teises asukohas (nurgas) olev radar tuulikute "katet". Signaalluurele mõjuvad aga isegi "seljataga" olevad tuulikud, mis tekitavad müra, sh peegeldavad müra.

NB! Küsimus pole ainult signaaliluures klassikalises tähenduses (kus püütakse VA poolt emiteeritut), vaid ka meie passiivradarite avastamisvõimes.

[Some]

Kas tuuleparkide tekitatud müra tarkvaraliselt välja ei saa filtreerida?

[parkija]

Meie kaitseminister kuskil meedias ilmunud uudises teatas , et radarimurede tõttu meretuuleparkide arendust ei peatata , kummaline , mees võiks / peaks riigikaitse vajadustest lähtudes sõna võtma , praegusel juhul seisab meretuuleparkide eest .

[URR]

See mitteusaldamise jutt on masendavalt möödunud-ülemöödunud sajand. Väga kurb, kui selline suhtumine on päriselt tõsi.

Pole selle protsessi juures olnud ega tea seepärast mida keegi ütles, mida teine aru sai ja mida ajakirjanik kirja pani, aga tõenäoliselt tuleb sõna "usaldama" mõista teisiti.
Kui sensor vaenlast "ei näita" võib sellel olla neli erinevat põhjust:
1. vaenlast pole;
2. sensor ei tööta;
3. vastase emiteeritav signaal on nii nõrk ja imelik, et sensor ise või selle taga olev võrk puhastab selle välja;
4. kuskil on katkestus ja info ei jõua lõpptarbijani.
Ise sensoreid ja selle taga olevat võrku kontrollimata on võimatu teada, millega on tegu, ja sellist süsteemi ei saa üleliia usaldada.

[taavi013]

See mitteusaldamise jutt on masendavalt möödunud-ülemöödunud sajand. Väga kurb, kui selline suhtumine on päriselt tõsi.

..
Kui sensor vaenlast "ei näita" võib sellel olla neli erinevat põhjust:
1. vaenlast pole;
2. sensor ei tööta;
3. vastase emiteeritav signaal on nii nõrk ja imelik, et sensor ise või selle taga olev võrk puhastab selle välja;
4. kuskil on katkestus ja info ei jõua lõpptarbijani.
Ise sensoreid ja selle taga olevat võrku kontrollimata on võimatu teada, millega on tegu, ja sellist süsteemi ei saa üleliia usaldada.

Oi, kindlasti võib olla põhjusi veelgi.
5. sensor on disainitud teistsuguse vaenlase jaoks
6. sensor küllastatakse sobivalt disainitud müraga üle

Aga enamasti on kõigi nende murede jaoks olemas rohud, mis vähemal või rohkemal määral suudavad neid põhjusi vähendada:
2. sensor ei tööta - protokoll sensori töökorras oleku kontrollimiseks
3. nõrk või imelik signaal - hästi paljude odavate sensorite puistamine, sensori tarkvara mida saab kaugelt uuendada uute algoritmidega
4. katkestus ahelas - protsess katkestuste kontrollimiseks end-to-end

Enamasti on selleks vaja vaeva näha (jooksev suht kohustuslik R&D kulu) ning sensorite disainimise ja nendega toimetamise protsessis osaleda. Kui sensoreid vaadata musta kastina - jah, siis on failure moode kindlasti juures. Alates sellest, et sõjaväe turult saab valdavalt osta asju mis on moraalsel 10 aastat vananenud.

Füüsika, elektroonika, side, IT taustaga inimesena on mul igatahes kindel soovitus Kaitseväele, et olla edukas - neil tuleb protsessis tõsise osapoolena osaleda. See tähendab siis Kaitsejõudude poolt R&D panustust, idude finantseerimist, tellijana tarka ülesande püstitust jms. Kaugemalt vaadates hea näitena võib tuua Kaitsejõudude koostöö Ranteloniga. Kasvõi juba nende sellise olemasoleva riistvara pealt võib 21. sajandil teha väga lahedaid ja efektiivseid asju. Riistvara suht odav (mõned kümmned tuhanded), võrgutatav, arendatav, mitte must kast. Pane ainult tarkvara R&D-d juurde ning võid väga ägeda tulemuse saada. Vt. https://rantelon.ee/toode/dts-9058/

[Kapten Trumm]

Lisaks - see multisensoorika, mis UKR maismaarindel töötab, pole teada, kas ka tänase ilmaga 60 km Saaremaast läänes töötab (vaadake aknast välja).
Droonid jne. Ikkagi on vaja (ka) radareid, need töötavad üldiselt iga ilmaga. Radarit ei saa kuskile 60 km rannikust kesk merd panna, õigemini ehituslikult saaks, aga see on seal vägagi haavatav asi (vaja ka kaitsta, vajadusel mobiilne asendus vedada jne).

Need suured pöörlevad tuulikulabad paistavad radari jaoks nagu tiirlevad lennukipropellerid ehk 50 m läbimõõduga läbipaistmatu objekt, mille "vari" sellst eemaldudes kasvab järjest suuremaks ja võib seal Läänemere keskel juba kümneid kilomeetreid lai olla.

Ühesõnaga, see meie energiapoliitika on asi, mille eest Stalini ajal seina äärde pandi. Puhas valitud ärimeeste toetamine julgeoleku arvelt.

[taavi013]

..
Need suured pöörlevad tuulikulabad paistavad radari jaoks nagu tiirlevad lennukipropellerid ehk 50 m läbimõõduga läbipaistmatu objekt, mille "vari" sellst eemaldudes kasvab järjest suuremaks ja võib seal Läänemere keskel juba kümneid kilomeetreid lai olla.

Ühesõnaga, see meie energiapoliitika on asi, mille eest Stalini ajal seina äärde pandi. Puhas valitud ärimeeste toetamine julgeoleku arvelt.

Üks ca. 12 aastat vana tsiviilradari ja tuuleparkide mõju studeerimine: https://www.terma.com/products/radars/radar-mitigation/

PS. Stalini ajal seina äärde panemine on sihuke huvitav vähese sisuga argument. Korolev näiteks pani hoolimata seina ääres käimisest nõukaaegse kosmoseprogrammi suht edukalt käima. Ütleks, et suht edukas programm oli tulemuseks. Mõnikord taipas isegi Stalin, et nutikastest inimestest võib olla rohkem kasu, kui totakatest dogmadest

[Qtec]

See Terma radari demot tuleks võtta reklaamina, mida ta ka on. Reaalsus pole nii ilus.
Kui rootslased leidsid, et neil pole tehnoloogiat ega raha, et tuuleparkide segamist piisaval määral ära nullida, siis mind paneb imestama meie otsustajate optimism a’la paneme ühe radari lisaks teisele poole ning asi korras. No ei ole korras ega saagi korda, sest radari pilt on vaid üks kergesti mõistetav asi, mida segatakse. Samas, kui ka siin foorumis enamus keskendub radarile, unustades kõik muu, siis mis siin imestada, kui ajakirjanikud ja minister võsas kondavad. Signaali luure, mere kuulamine (vee all toimuva) jm. - sa ei kompenseeri seda kõike mitte mingi valemiga. Meretuuleparki võiks riigikaitse seisukohalt plaanida vaid Liivi lahte. Ja see ka juba paras kompromiss.

[Lemet]

Inimlik uudishimu- kuidas mõjutab meres asuv massiivne tuulepark veepinna all toimuva jälgimist?