Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Kõik käimasolevast sõjast
Vasta
an2
Liige
Postitusi: 1756
Liitunud: 04 Dets, 2020 9:25
Asukoht: Tartumaa
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas an2 »

Majoneesi kõrval majandusest ka, kuna lõime pealkiri seda võimaldab.
Ilma viiteta:
Tuhanded Venemaa kaubanduskeskuste omanikku võivad pankrotistuda. Pärast seda, kui keskpank tõstis baasintressi 21%-ni, on paljud pangad saatnud laenuvõtjatele teateid olemasolevate laenude olulise kallinemise kohta, teatas Kaubanduskeskuste Liidu asepresident Pavel Ljuljin ajalehele Kommersant. Ta selgitas, et olukorda raskendab üürnike massiline lahkumine ja märkimisväärne maksutõus. Venemaa oksjonimaja asedirektor Olga Želudkova kinnitas, et laenuvõtjate maksejõuetuse tõenäosus üldiselt kasvab.
Taaniel Tina
Liige
Postitusi: 1045
Liitunud: 07 Nov, 2012 9:54
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Taaniel Tina »

Vaadates rubla liikumist, palun mõnel rahandust jagaval mulle seletada, kuidas on see võimalik.
Keegi teeb ju tugioste, vähemalt minu arvates.
pigem mitte, sest peale edukat operatsiooni "polnõi pizdets na palube" on tugiostude võimalikkus seal nulli ja ühe vahel - raha lihtsalt ei ole... (ega ka tule)
Kui Vene Keskpank seda ei tee, siis kes teeb?
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9631
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Kilo Tango »

Taaniel Tina kirjutas: 29 Nov, 2024 10:26 Vaadates rubla liikumist, palun mõnel rahandust jagaval mulle seletada, kuidas on see võimalik.
Keegi teeb ju tugioste, vähemalt minu arvates.
pigem mitte, sest peale edukat operatsiooni "polnõi pizdets na palube" on tugiostude võimalikkus seal nulli ja ühe vahel - raha lihtsalt ei ole... (ega ka tule)
Kui Vene Keskpank seda ei tee, siis kes teeb?
No seda saab seletada mitut moodi. Näiteks nii, et vastava osakonna juhid olid parajasti kas lakku täis või ülekuulamisel või mõlemat. Või siis nii, et stabiliseerimisfondi likviidsemad vahendid on ära kulutatud ja tugiostudeks vajaliku likviidsuse loomine võtab aega. Üks ei välista teist muidugi. Lisaks võib olla mõni kolmas või neljas põhjus. Näiteks Naibullina soov näidata, et "kui te mind puutute, siis sellel on tagajärjed." Väga raske on öelda, mis toimub musta kasti sees.
gooligan
Liige
Postitusi: 1321
Liitunud: 23 Veebr, 2012 14:25
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas gooligan »

Lühikeses plaanis on rutsi devalveerimine vene valitsusele positiivne. Sama hulga naftabakside eest saab rohkem rublasid, millega oma riigieelarve kulusid katta. See, et rahvas selle käigus vaesub, on teisejärguline ja pigem homne probleem, millega saab tegeleda alles tulevikus. Eriti kui see toimub sellisel vaiksel konnakeetmistemeratuuril, mitte ühe suure aplombina.

Aga majanduse kehva seisu indikaatoriks on kahtlemata Putini sagenenud jutupunktid imerelvadest - need on traditsiooniliselt verelaste tühjale kõhule leevendust pakkunud ning protestimeelelolusid lahtuma pannud. Kartulit ei ole, aga meil on analooge mitte-omavad imeraketid, mis loetud sekunditega kogu Euroopa põrmustavad. On mille nimel nälgida!
Shackleton
Liige
Postitusi: 160
Liitunud: 05 Jaan, 2016 17:32
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Shackleton »

Kilo Tango kirjutas: 29 Nov, 2024 14:47
Taaniel Tina kirjutas: 29 Nov, 2024 10:26 Vaadates rubla liikumist, palun mõnel rahandust jagaval mulle seletada, kuidas on see võimalik.
Keegi teeb ju tugioste, vähemalt minu arvates.
pigem mitte, sest peale edukat operatsiooni "polnõi pizdets na palube" on tugiostude võimalikkus seal nulli ja ühe vahel - raha lihtsalt ei ole... (ega ka tule)
Kui Vene Keskpank seda ei tee, siis kes teeb?
No seda saab seletada mitut moodi. Näiteks nii, et vastava osakonna juhid olid parajasti kas lakku täis või ülekuulamisel või mõlemat. Või siis nii, et stabiliseerimisfondi likviidsemad vahendid on ära kulutatud ja tugiostudeks vajaliku likviidsuse loomine võtab aega. Üks ei välista teist muidugi. Lisaks võib olla mõni kolmas või neljas põhjus. Näiteks Naibullina soov näidata, et "kui te mind puutute, siis sellel on tagajärjed." Väga raske on öelda, mis toimub musta kasti sees.
"Tugiostudest" siis keskpank ostab ja on ostnud iga päev defitsiidi katteks rublasid, nagu eelarve ette näeb.

Ainuke probleem on, et defitsiit on kolm korda suurem kui keskpanga ostud. Mälu järgi siis ostavad nad kuskil 8-9 miljardit rubla päevas. Müüvad hiina rubla või kulda või mida iganes neil seal müüa on.
Welldone&FBI
Liige
Postitusi: 52
Liitunud: 01 Juul, 2022 11:25
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Welldone&FBI »

Sorry, käin siin harva, lihtsalt arvan et asi on "maha käinud", kui ikkagi.. Mehed, millest Te kirjutate? Mis trükipressid ja tugiostud? Halloo, kus te olete elanud? Eelmisest aastast alates ei ole Venes mingit vaba valuutaturgu, lihtsalt ei ole, sõna otseses mõttes. Keskpank ja finmin opereerivad ainult selle valuutaga, mis nad maavarade müügist saavad. Kursi määrab Keskpank kuskil oma kabinetisügavustes ja ainult talle teadaolevate mingite valuutaostude ja müükide järgi. Mida ta ise kellegagi väidetavalt teeb. Ja hoiab koos finmin seda sellisel tasemel, nagu nad seda näevad vajaliku olevat. Teiseks, miks nad peaksid mingit pressi käima panema?? Venelased on on pankadesse viimase pooleteise aasta jooksul kokku kandnud üle 15 triljoni rubla ja arvetel olevate rublade suurus on aasta lõpuks umbes peaaegu 60 triljonit... Ja vahest võiksite lugeda ksf, näiteks kaugeluurivat, ma ei ole paljuski tema järeldustega nõus, kuid ta kirjutab vahest tarku ja selgeid asju. Jah, elavad seal Venes nagu Tsaar käsib, kuid mõned asjad on säilinud, näiteks mis puudutab eelarvet ja selle täitmist. Formaalselt asjad peavad veel paberil kokku jooksma, aga kui puudujääk, mis planeeriti 1,5 triljonit, on aga märgatavalt suurem, 3,5 triljonit, siis tuleb see auk mingite reaalsete, paberit kannatavate asjadega täita. Maksude, suuremate laekumistega maavarade müügist jne. Osade ekspertide arvates ongi peamine põhjus just finmin, kes suurendab suurema kursi najal oma tulu, märgatavalt!! Isiklikult arvan, et rohkem kui Keskpank või finmin teeb Vene majanduse käigushoidmiseks... tavaline venelane. Jah, täiesti tavaline vatnik, kes tahaks küll võitu, kuid saab samas ka aru, et tuleb kokku hoida, seda just rahaliselt, mitte kulutada, mitte osta asju, mis vajad ostuks valuutat, tarbida kodumaist, mitte osta iga aasta uut telefoni, autot jne. Elanikkond on ise oma kulutusi piiranud, saavad aru, et rasked ajad jne. Kuidas muidu on nad tassinud nii palju raha oma pangaarvetele. Kasvõi selle pärast püüab Keskpank hoida kurssi sellisena, et inimesed hoiaksid oma raha pankades, jah, saavad suurt intressi, kuid kurss ei tohi näiteks dollariga võrreldes selline, et see rahahoidmine kaotaks seal mõtte.
Shackleton
Liige
Postitusi: 160
Liitunud: 05 Jaan, 2016 17:32
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Shackleton »

Maailm ei ole nii lihtne, et kursi määrab minister, arvutab kokku panga housed ja hakkab üle jõu elama. Kõik need hoiused kokku ei kata ära isegi poolt tarbimislaenudest.

Ühes asjas pean ma aga nõustuma see auk tuleb reaalsete vahenditega ära katta ja praegu käib juba põhjakaabe.
Lemet
Liige
Postitusi: 20336
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Lemet »

Pole ammu padušovinistlikku Topwari väisanud, aga seal on omajagu muudatusi toimunud...toimetamata tõlge.
...Seega on täna 300 000 elanikuga Kurgan veeta jäänud. Õnnetus likvideeriti, kuid see on vaid üks paljudest “kelladest”. Võrgu infrastruktuur kogu riigis laguneb...

...Seetõttu on kulumine erinevates piirkondades ja linnades vahemikus 50–90%. Näiteks Tšeljabinskis on vaja releestada kolmandik torudest nende 2000 km kogupikkusest, s.o 700 km torudest. Sel aastal liiguti 10 km! See tähendab, et sellise kiirusega kulub juba mädanenud torude väljavahetamiseks 70 aastat. See on katastroof. Nii andis peaprokurör Igor Krasnov korralduse Tšeljabinski oblasti elamu- ja kommunaalteenuste sektoris ulatuslikud kontrollid, märkides, et probleemid selles valdkonnas on tohutud ja "keegi ei tee midagi". Tema sõnul on Tšeljabinski tehnovõrgud "täiesti lagunenud". Ääremaal on olukord veelgi hullem. Elektrijuhtmed katkevad. Inimesed elavad tunde ja päevi ilma elektrita. Tehnovõrkude uuendamiseks ja kaasajastamiseks on vaja kolossaalset programmi...
https://topwar.ru/254582-zima-blizko.html
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
davidsoniharald
Liige
Postitusi: 1304
Liitunud: 16 Veebr, 2010 22:57
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas davidsoniharald »

Kogu see papp mis nüüd Ukraina sõja peale läheb oleks selle infra remondi ära teinud ja oleks ülegi jäänud. Aga noh, parem nälgida, külmetada ja karjuda "Krõm naš!"

Külmetagu ja kärvaku, värdjad.
Vanasti kui facebooki ei olnud veel, teati ainult oma pere sees, kes loll on.
Uviline
Uudistaja
Postitusi: 23
Liitunud: 17 Veebr, 2022 19:47
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Uviline »

Ei tea kui tõene, aga twitteris kirjutavad, et hiina kehtestab täiendavad sanktsioonid venemaale tarnitavale keemiale ning seadmetele.
https://x.com/pravda_eng/status/1862564686769631286
Kasutaja avatar
isakene
Liige
Postitusi: 1197
Liitunud: 29 Jaan, 2009 1:04
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas isakene »

tsivi_list kirjutas: 29 Nov, 2024 22:09 Mis asi on torustiku releestamine?
Originaalis "К примеру, в Челябинске требуется переложить треть труб от их общей длины в 2000 км, т. е. 700 км труб." ehk ümber paigaldada, asendada. Tõlkeprogrammidel on vahel väga arusaamatud veidrused. :dont_know:
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
kaupo51
Liige
Postitusi: 219
Liitunud: 19 Juun, 2022 12:46
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas kaupo51 »

Põhimõtteliselt oleks vaja torustik välja vahetada, aga raha selleks ei ole. Raha kulub ilmselt sõja pidamiseks ja ma arvan, et ega neid inimesi, kes torusid vahetama peaks ka väga ei ole. Kes on rindel, kes juba maamullas.
aksel90
Liige
Postitusi: 948
Liitunud: 17 Jaan, 2013 2:47
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas aksel90 »

Üks väga aus, väga kuri ja tänu sellele ka väga hea kirjutis Saksamaa sotside ja nende juhtide, iseäranis Scholzi Venemaa armastusest ja Ukraina suunalisest silmakirjalikust poliitikast.

https://maailm.postimees.ee/8144315/ak- ... laf-scholz
Saksa ajakirjanikud Markus Wehner ja Reinhard Bingener on põhjalikult analüüsinud keerulist isiklike suhete võrgustikku Venemaa juhtkonna ja Saksamaa poliitiliste ja majanduslike otsustajate vahel.

Ei ole raske tulla järeldusele, et keskne liikumapanev jõud on Gerhard Schröder. 20 aastat tagasi laiendas toonane Saksamaa kantsler ja Putini lähedane sõber Saksamaa poliitilistes ja majanduslikes ringkondades süstemaatiliselt «Moskva sidet». Praegu näeme hämmastusega, kui vastupidav ja mõjukas see võrgustik ikka veel on.

Peaaegu kolm aastat pärast seda, kui Venemaa režiim vallandas Euroopas suurima konventsionaalse sõja pärast Teist maailmasõda, on «Moskva side» elus ja terve. Gaasi-Gerhard pidi mõnda aega poliitikast tagasi tõmbuma, kuid tänu uuele SPD peasekretärile Matthias Mierschile, kes on samuti Schröderi tugipunktist Alam-Saksimaalt pärit vasakpoolne veteran, on tema rehabiliteerimine juba käimas.

Kuid Gerhard Schröder ei ole ainus SPD tipptegelane, kes jätkab Berliini-Moskva telje kaitsmist. Ehkki teised SPD suurkujud, näiteks president Frank-Walter Steinmeier või endine välisminister Sigmar Gabriel, on avalikult tunnistanud, et hindasid Venemaad valesti, ei olnud nende lühikesed kahetsusavaldused kunagi usutavad.

Steinmeier mängis üle kümne aasta otsustavat rolli Berliini ja Moskva vaheliste tihedate poliitiliste ja majanduslike suhete edendamisel. Välisministrina lükkas ta üleolevalt kõrvale Balti riikidest ja Poolast kostvad murenoodid Kremli kasvava agressiivsuse pärast ning otsustas tähelepanuta jätta, kui Venemaa kasutas oma naabrite vastu sõjalist jõudu.
Venemaa halastamatu terror Ukrainas, tuumaähvardused ja hübriidrünnakud NATO ning ELi liikmesriikide vastu ei ole SPDs mingit enesekriitilist arutelu põhjustanud. Milleks tunnistada, et nende hinnang Moskva sõjakatele ambitsioonidele oli saatuslik viga?

Enamik SPD liikmeid hoiab pead madalal, lootes Venemaa terrorimasina raugemisele Ukrainas. Need sotsiaaldemokraadid, kes võitlesid eriti innukalt ja eriti kaua Nord Stream 2 projekti või Moskvale kehtestatud ELi sanktsioonide tühistamise eest – nagu näiteks Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa juht Manuela Schwesig – on tänu Olaf Scholzile ja «Schröderi poiste» mõjukale võrgustikule endiselt ametis.
Olaf Scholz, kes oli 1980ndatel veendunud sotsialist ja säilitas kuni Berliini müüri langemiseni tihedad suhted Saksa DV juhtidega, pole kunagi saanud mingit sõjalist väljaõpet.

Tal puuduvad igasugused teadmised ja arusaamad sõjalistest ja kaitseküsimustest, mis võib selgitada, miks ta jätkab Ukraina toetajate naeruvääristamist, kes on survestanud tema valitsust Kiievile jõulisemalt ja kiiremini sõjalist abi andma. Ta kutsub neid «kaliibriekspertideks» ja «sõjaõhutajateks».

Wolfgang Schmidt, Scholzi Berliini kantselei juht ja üks tema lähimaid abilisi, jagab vastumeelsust sõjaliste küsimuste suhtes. Näiteks, kui Scholz ei lubanud Saksa Leopardi tanke Ukrainasse saata, põhjendas Schmidt seda sellega, et tankide saatmise pooldajad põevad «V-2 sündroomi». «Ukraina jaoks ei ole olemas natside Wunderwaffet,» oli Schmidti ülbe vastulause.

Tema seisukohti kordas SPD parlamendiliige Jörg Nürnberger, kes võrdles Bundestagi täiskogu istungil Saksamaalt Tauruse rakette küsivaid ukrainlasi ulakate lastega, kes tahavad alati veel ühte mänguasja.
Väga väheste eranditega väldivad tavalised SPD parlamendiliikmed iga hinna eest Venemaa sõda Ukrainas. Nad ei saa selle eest punkte oma valijatelt kodus ega lõika ka taktikalist kasu oma kohalikus erakonnamullis. Rääkida lahinguväljal surevatest ja haavatud ukrainlastest, Ukraina linnadest, mis vajavad rohkem õhutõrjet, või okupeeritud aladelt küüditatud ja piinatud ukrainlastest ei peeta võiduteemadeks.
See-eest armastavad SPD telesaadete külalised, nagu Ralf Stegner, kes veetis oma pika parteikarjääri kohalikus poliitikas, esitada dramaatilisi hoiatusi «eskalatsioonispiraalist» ja kutsuda üles Venemaaga rahuläbirääkimiste ja isegi relvastuskontrollidialoogi juurde tagasi pöörduma: «Relvad (Ukrainale) ei saa olla lahendus, mis tooks rahu.»

SPD parlamendiliikmetele on tüüpiline, et nad ignoreerivad täielikult asjaolu, et president Putinil puudub silmanähtavalt soov läbi rääkida ja talle ei ole lääne nõrk reaktsioon mingit muljet avaldanud, mistõttu ta jätkab silmagi pilgutamata oma Ukraina-vastast terrorikampaaniat.

SPD kesksed sõnumid, nagu «Meie seisame rahudiplomaatia eest», «Meie oleme rahupoliitika partei» või «Rahu ei ole võimalik saavutada ilma Venemaaga dialoogi pidamata», on veidral kombel lahutatud jõhkrast tegelikkusest Ukrainas ja Venemaa hübriidrünnakutest NATO liikmesriikidele.

Kuid SPD liikmed on Bundestagis distsiplineeritud kamp. Partei mõjuvõimsa vasaktiiva kauaaegse veterani Rolf Mützenichi range juhtimise all ei julge nad kantsleri ametlikku joont kahtluse alla seada.

Lootes mingil hetkel tulevikus suhteid Moskvaga normaliseerida, ei kavatsenudki Scholzi koalitsioonivalitsus kunagi pikaajalise strateegia kallal töötada, et piirata ja ohjeldada Venemaa mürgist laienemistungi Euroopas ning öelda välja mõni selge strateegiline lõpptulemus Ukraina jaoks.

NATOs blokeerib Scholz igasuguse sisulise arutelu jõulise ohjeldamisstrateegia ja kiirete liitumisläbirääkimiste üle Kiieviga. Selle asemel eelistab raamatupidajalik Scholz statistikale viidata ja iseendale õlale patsutada, väites, et Saksamaa on Ukraina suuruselt teine toetaja.

See kehtib aga ainult Saksamaa valitsuste ametlike lubaduste kohta anda Ukrainale sõjalist, humanitaar- ja finantsabi. Olemasolevad andmed ei ütle sõnagi selle kohta, kui suur osa lubatud abist Ukrainasse jõuab.
Oluline on see, et Berliini toetus Ukrainale moodustab 0,381 protsenti riigi SKTst. Sellega paigutub Saksamaa Ukrainale antava kahepoolse toetuse nimekirjas 15. kohale, kaugele sellistest riikidest nagu Taani, Balti riigid, Poola, Rootsi ja Soome. Aga ka see, et Scholzi valitsus otsustas Ukrainale antavat abi 2025. aastal peaaegu 50 protsendi võrra vähendada.

Ajal, kui Moskva võtab Ukraina alistamiseks täiel määral kasutusele oma lähedaste liitlaste Hiina, Iraani ja Põhja-Korea sõjalise ja tehnoloogilise abi ja isegi toetuse elavjõu näol ning USA tulevane abi Ukrainale on kõige ebakindlam, otsustab Euroopa suurima majandusega riigi valitsus oma abi Ukrainale drastiliselt vähendada.
Ja väga murettekitav osa:
Kahjuks otsustasid Scholz ja «Schröderi poiste» võrgustik juba enne valgusfoorikoalitsiooni lagunemist 5. novembril 2024, et Ukraina sõjast tuleb teha peamine valimiskampaania teema. Miljonid Saksa sotsiaaltoetuste saajad ei peaks Ukraina pärast kannatama, lubab Scholz oma valijatele. Tema võitleks «kiirema tee eest rahuni».

Sotsiaaldemokraatide «rahukampaaniat» oli pikka aega ette valmistatud ja see valmis lõplikul kujul enne 2024. aasta septembris toimunud liidumaa valimisi Saksimaal, Tüüringis ja Brandenburgis. Olukorras, kus avalikkuse toetus on languses (6–7 protsenti), oli SPD ainus lootus võita tagasi need Ida-Saksa valijad, kellele meeldivad kas paremäärmuslik Alternatiiv Saksamaale (AfD) või vasakpopulistlik Sahra Wagenknechti Liit (BSW).

Mõlemad parteid toetavad avalikult Kremli narratiivi, kirjeldavad Ukrainat kui korrumpeerunud riiki ja nõuavad, et Saksamaa abi Ukrainale peab viivitamatult lõppema ja tuleb alustada rahuläbirääkimisi. Vahepeal on SPD, CDU ja BSW leppinud Tüüringis kokku koalitsioonis, mis nõuab ELi Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamist ja on vastu igasugustele plaanidele paigutada Ida-Saksamaale USA rakette.

Ärge laske ennast eksitada: Saksa kantsleri «rahukontseptsioonil» ei ole midagi ühist Ukraina presidendi Zelenskõi «rahuvalemiga», ette pandud «võiduplaanist» rääkimata. Tegelikult ei saaks need kaks kontseptsiooni olla teineteisest kaugemal.
Tee «rahu» poole saab SPD liikmete sõnul alata ainult Venemaa vägede kohaloleku aktsepteerimisest viiel ebaseaduslikult annekteeritud Ukraina territooriumil. Nende sõnul tuleb Ukrainlasi tagant nügida, et nad lepiksid tulevikus nendest ilmajäämisega ja külmutaksid oma NATOga liitumise taotluse. Ei ole üllatav, et SPD ringkondades on juba mõnda aega kõlanud mõtted «Maa rahu eest» või «Minsk 3».

Ilmselt ei ole see lihtsalt tühi jutt. Väidetavalt on «Moskva sideme» kauaaegsed liikmed käinud Moskvas ja Bakuus, et koos president Putini saadikutega võimalikke rahuvariante uurida. Paistab, et alates selle aasta kevadest on Matthias Platzeck (SPD) ja Ronald Pofalla (CDU) seda juba mitukümmend korda teinud.

Platzeck on endine Brandenburgi liidumaa peaminister, Putini häälekas ja pikaaegne austaja ning Saksa-Vene foorumi esimees.

Pofalla oli Merkeli valitsuses mitmel võtmepositsioonil, enne kui temast sai Peterburi Dialogi esimees. See on teine Berliini ametliku patronaaži all tegutsev Saksa-Vene formaat «vastastikuse mõistmise edendamiseks».
Nüüdseks on Saksamaa valimiskampaania täies hoos. Kummalisel kombel usuvad Scholz ja tema SPD usaldusisikud, et suurest ebapopulaarsusest hoolimata on tal reaalne võimalus uuesti tagasivalituks saada. Kaitseminister Boris Pistorius on kaugelt populaarsem ja tema võimalusi SPD esinumbrina peetakse 23. veebruaril 2025 toimuvatel föderaalvalimistel paremaks. Kuid Pistorius keeldus avalikult.

Kogu oma poliitilise karjääri jooksul on ta olnud SPD juhtkonna ja kantsler Scholzi lojaalne teener. Enne Berliini kolimist tegutses ta suurema osa ajast Alam-Saksimaa peaministri Stephan Weili (SPD) valitsuse ministri ja «Schröderi poiste» võrgustiku aktiivse liikmena. Ei tohiks olla kahtlust, et Pistorius ei hakka ukrainlaste huvides sotsiaaldemokraatide «rahukampaaniat» vaidlustama.
Viimased kolm aastat on Scholz aktiivselt Ukraina ellujäämispüüdlusi õõnestanud. Samuti on ta näidanud sügavale ulatuvat soovimatust tugevdada Saksamaa sõjalist seisu ja lasta käiku mis tahes sisuline kaitsekontseptsioon, et kaitsta ennast Venemaa kasvavate hübriidrünnakute eest Saksamaa pinnal.

Veelgi olulisem on see, et Scholz ja tema SPD sõdurid on lõksus omaenda ideoloogilises hullusärgis: nad arvavad tõepoolest, et suudavad hallata Moskva ekspansiivset maffiarežiimi ning selle aktiivseid toetajaid Hiinas, Põhja-Koreas, Iraanis ja mujal. Nad on näidanud, et neil ei ole suutlikkust ega soovi hoomata Euroopa ees seisva väljakutse ulatust. Sakslased väärivad palju paremaid poliitilisi juhte ja ukrainlased palju usaldusväärsemat, pühendunumat ja julgemat toetajat.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 39059
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Kriku »

Targutis kirjutas: 28 Nov, 2024 16:19 Ei no mida te siin parastate, neil on kõik juba läbi mõeldud (googli tõlge):

"Rubla 200 juures on majandusele tõeline kasu. Varem saime iga dollari eest ainult 100 rubla ja varsti on see koguni 200! See tähendab, et eelarvetulud nafta, gaasi ja muude eksportkaupade müügist rohkem raha läheb teedele, meditsiinile ja sotsiaalprogrammidele.

Import muutub kalliks, mis stimuleerib kodumaiste kaupade tootmist. Inimesed hakkavad üha sagedamini valima Venemaa tooteid, toetades meie majandust. Lisaks tõmbab nõrk rubla ligi välisturiste, kelle jaoks on Venemaal puhkus väga odavaks muutumas. Kõik see aitab kaasa ettevõtluse arengule ja eelarve tugevdamisele."

https://x.com/AteoBreaking/status/1861857445355663855

ootame siis neid välisturistide horde, kes venemaale lähevad otsima meditisiinilisi sotsiaalprogramme...
Jah, niimoodi devalveerimine tavaliselt toimib küll, aga selleks on vaja, et eksporti ikka oleks ka. Kui eksport on alla käinud, siis ei saa ka devalveerimine eksporti toetada.

Üle 2 lk. majoneesi teemast eemaldatud.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 39059
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Kriku »

Viru maakohus mõistis oktoobris Ruslan Sibilevi (55) süüdi sanktsioonide rikkumisele ning strateegilise kauba ebaseaduslikule vedamisele kaasa aitamises. Kaitsepolitsei tuvastas, et Sibilev ühes äripartneriga sai Venemaalt sadade tuhandete eurode väärtuses tellimusi. Sooviti mitmesugust sanktsioonidealust optikat ja sõjakraami.

Tellimuste täitmiseks hangiti kaupa Portugali ja Austria ettevõtetelt. Äripartner, kelle nime kohtudokumentides ei avaldata, tegeles tellimise ja logistikaga. Sibilev maksis arveid. Pärast arve tasumist edastas Sibilev selle kohta äripartnerile kinnituse. Kui see kohale jõudis, liigutas partner kauba edasi Venemaale tellijate kätte. Niisiis oli Sibilev justkui vahelüli – partneritevahelise lepingu järgi kauba omanik kuni tasu saamiseni. Kaubaks läksid näiteks Pulsar Axion pikksilmad ja termokaamerad, Pulsar Merger binoklid, Swarovski sihikud ja hulganisti muud kõrgtehnoloogilist kraami. Kõik kaubad olid sanktsioonide all.

Kaupade hankimine algas juba 2022. aasta mais – esmalt osteti mõnekümne tuhande euro eest 11 sõjas väärtuslikku pikksilma. Edaspidi mahud kasvasid. Näiteks 2022. aasta augustist 2023. aasta aprillini liikus Portugalist soetatud pikksilmi ja muud kaupa enam kui 270 000 euro eest. Selle kõrval aeti äri ka Austriaga, kust samuti telliti seadmeid sadade tuhandete eest. Lisaks ostsid Sibilev ja äripartner Portugalist enam kui 300 000 ja Austriast enam kui 660 000 euro eest pilditöötluse funktsiooniga sihikuid, milleks neil eriluba polnud. See äri – mida liigitatakse strateegilise kauba veoks – kestis kuni 2023. aasta märtsini. Mais 2023 leidis kaitsepolitsei Sibileviga seotud inimestelt veel vähemalt 30 sihikut ning muud kraami. Seega äri oleks võinud jätkuda, kui ametivõimud mehi takistanud poleks.

Sibilevi roll skeemis oli tehniline – ta oli vahelüli, kaasaaitaja. Prokuratuur sõlmis mehega kokkuleppe, mille järgi ta sai kokku 80 000 eurot trahvi. Oktoobris kinnitaski kohus kokkuleppe ning Sibilev mõisteti süüdi. 50 000 eurot trahvist on juba ära makstud. Ülejäänud summa tuleb tasuda aasta jooksul jupikaupa.

Sibilevi nimi on ka varem meediast läbi käinud seoses ühe poliitskandaaliga. 14 aastat tagasi soovis tema osalusega firma Magnon osta Tallinnas hoone, mis toona kuulus Isamaa erakonna eelkäijale IRLile. Erakond sai firmalt 60 000 eurot ettemaksu, aga maja ei saanud ning jäi ettemaksust ilma. Kuna IRL oli toona suurtes võlgades, kahtlustati partei varjatud rahastamist. Nii firma kui erakond kinnitasid, et ostuplaan oli tõsine.

Äripäev kirjutas 2021. aastal, et pankadel hakkasid Magnoni peale helisema häirekellad – võimalik, et Sibilevi tausta tõttu. Varem Peterburi panga Ganzakombank nõukogu juhtinud Sibilevi nimi on läbi käinud ka Taani ajalehtedest seoses Nordea panga kaudu liikunud Venemaa räpase rahaga.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... lust-kaupa
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist