EV energia ja julgeolek

[Rebane11]

On neid saboteerijaid eestlastegi seas. Vaatasin seda Soome energiatootmist . kuidas küll nemad need tammid säilitanud on? Aga lõheliste kudealad, angerjate liikumine?

[mart2]

On neid saboteerijaid eestlastegi seas. Vaatasin seda Soome energiatootmist . kuidas küll nemad need tammid säilitanud on? Aga lõheliste kudealad, angerjate liikumine?

Selleks, et tamme säilitada, peaks ehitama ülemjooksudel kudevatele kaladele kalatrepid.
Samuti peaks noorkalal olema võimalus liikuda allavoolu merre, kuid seda ilma turbiinikambreid läbimata.

Esimene on tahtmisega lahendatav, teise kohta ei oska arvata...

[Rebane11]

Kas poleks siis mõttekas mõelda ja ehitada need kalatrepid? Me lihtsalt lammutasime.

[ahto42]

Taevaskojas on teema vist veel õhus?

https://elu24.postimees.ee/7739389/polv ... -loodusele

https://rahvaalgatus.ee/initiatives/876 ... ive-events

[teeline35]

Kunagine klassivend ERR-s arvamuslooga maha saanud.
https://www.err.ee/1609568005/arles-taa ... lmis-olema

Meil on suur hulk juhitamatut võimsust ilma mõistliku juhitava asenduseta. Ehk ühel päeval on sadade megavattide jagu tuult ja päikest ning odav hind, aga juba õhtul vaibub tuul ja loojub päike ning kuskil peab käivituma jaam nende asenduseks, kirjutab Arles Taal.

sissejuhatus. Ja nüüd põhitõed

Elektriala tehnikaülikoolis õppides tehti mulle selgeks mõned energiasüsteemide alustõed: iga riik peab olema suuteline tootma enda vajaduse jagu elektrit, arvestades kõige suuremat tarbimist ja võimalikke rikkeid. Ka seda, et selle katmise hulka ei saa arvestada tootmist, mida ei saa juhtida. Ja lapsepõlves sai selgeks, et vanasse kaevu enne uue valmimist ei sülitata. Need reeglid kehtivad ilma ankrute lohistamisetagi: iga riik peab olema võimeline ise hakkama saama.

edasi regulatsioonidest ja maksudest, mis elektriturgu solgivad...

CO2 tasu on maksudest suurim ja maksu kehtestajad prognoosisid 2030. aastaks tõusu tasemele 30 €/t. Praegu maksame seda kordades rohkem. Niisiis oleme reguleeritud hinnaga suretanud suure osa elektritootmisest, kuid pole investeerinud suurt midagi varustuskindluse tagamiseks.Taastuvenergia toetused on tekitanud minu arvates ka uue tobeda olukorra. Meil on suur hulk juhitamatut võimsust ilma mõistliku asenduseta. Ehk ühel päeval on sadade megavattide jagu tuult ja päikest ning odav hind, aga juba õhtul vaibub tuul ja loojub päike ning kuskil peab käivituma jaam nende asenduseks. See on sarnane olukorrale, kus autoomanik pidevalt oma autot seiskab ja käivitab ehk tegelikult väsitab mootorit ja vähendab töökindlust.

Oleme põllud katnud paneelidega (mitte metsaga, kui toitu ei kannata kasvatada) ja nimetame seda rohepöördeks. Teisisõnu jagub meil päikeselisel ja soojemal ajal päikeseenergiat palju rohkem, kui seda vaja on, ja muidu ühtlaselt toimetama pidanud tootmised peavad kulude katmiseks müüma oluliselt kallimat energiat ajal, kui meil seda tegelikult vaja on.

Elektrijulgeoleku tagajatest eestis, õigemini nende olukorrast...

Suuremad energiajulgeoleku tagajad riigis

Millega me ise energiakriisis hakkama saame? Varustuskindluse aruanne peaks andma selguse ja teadmise, kuidas me süsteemiga hakkama saame ka kõige negatiivsema poliitilise stsenaariumi korral. Ilma soovmõtlemiseta, millised on halvimad võimalikud olukorrad praegu ja tulevikus.

Meil on põlevkivijaamad, sh ka Auvere, mille töökindlus on taolise jaama kohta nüüdseks väga hea, kuid ikkagi võib see rikki minna2 ja sellega peab süsteem arvestama. Me peame arvestama sellegagi, et ülejäänud energiaplokid on väga vanad, nende eluiga on üsna lõpus ning remontidega arvestatud vastavalt elektriturule ja eluea lõpule.Need plokid ei saa enam hakkama pika energiakriisiga. Ka lühema kriisi puhul ei pruugi need kõik käivituda või nädala vältel tervena tööl püsida. Nende maksimaalne võimsus on piiratud tundidega. Ehk Narvas olevad jaamad saavad vaid teoreetiliselt pakkuda küll üle 1270 MW kuid 1000 MW neist on poliitiliselt surema suunatud ning vastavalt ei ole võimalik loota, et see võimsus tellimuse peale olemas on. Narva toasooja alla tõmbaval Balti Elektrijaamal täituvad selle talvega tunnid, mille järel ilma suurema lahtilammutamise ja põhjaliku kontrollita seda käivitada ei tohi. Teisisõnu ei ole meil enam võimalik garanteerida, et Narva annab igal hetkel 1000 MW, see võib mõnel hetkel vabalt kukkuda 600 MW või veel vähema peale ja me ei tea kui pikaks ajaks. Teisisõnu on pikaajalise energiajulgeoleku tagamise vaates toasooja soodsana hoidmisel täiendav risk varustuskindlusele.

Paraku peavad jaamad igal sobival hetkel turul olema ja nii sööme otsast seda vähest ressurssi veelgi. Terve mõistusega autoomanik ei pane oma 50 aasta vanust masinat pidevalt tööle kolmeks minutiks ja seisma ja siis jälle 15 minutiks tööle, lootes, et see masin ka tulevikus töötab. Ei, katki läheb ju.

Lisaks Narva jaamadele on energiajulgeoleku jaoks meil mõned väiksemad jaamad ja siis Kiisal asuv avariijaam. Tiputarbimise (1600 MW) jagu on võimalik toota, kui kõik hästi läheb ja tuul puhub. Ja kui ei lähe, siis loodame naabritele, kuni midagi just katki läheb või neil kriisi pole.

Kusjuures see on kõik lihtsustatult. See on artikkel mille peaks läbi lugema igasugused isehakanud energeetika spetsialistid nagu psühholoogist "väiketuumajaamade spetsialist", keemikust "roheenergeetika spetsialist" ja arhitektuuri kunstnikust kliimaminister.

Artikli lõpust kellega tegu

Arles Taal on energeetika valdkonnas (sh Eleringis) töötanud alates 2000. aastast. Taal juhtis aastatel 2021–2023 Narva jaamade elekritootmist ning oli 2024. aastani Enefit Poweri juhatuse liige.

[Runkel]

Järvan arvab, et gaasielektrijaam tuleks Iru jaama naabrusesse ehitada.

"Eesti energiajulgeoleku seisukohalt ei ole suure hulga juhitavate elektritootmise võimsuste koondamine ühte kohta ja pealegi veel terroristliku idanaabri piiri äärde mõistlik lahendus. Venemaast kaugemal asuvaid elektrijaamu ja taristut on konflikti korral kindlasti lihtsam kaitsta, kütusega varustada ja töös hoida kui sisuliselt otse meile vaenuliku riigi piiril olevaid jaamu," märkis Järvan.

Järvan tegi seega peaministrile ettepaneku rajada uus gaasijaam hoopis Tallinna lahedale Iru soojuselektrijaama juurde.

See oleks tema sõnul ka efektiivsem, kuna elektrit toodetaks tarbijale oluliselt lähemal.

"Samuti on Tallinnas suvel soojuse tarbimine palju suurem kui Narvas, mis võimaldab paremini ära kasutada jääksoojust ja annab sel kombel täiendava majandusliku efekti," kirjutas Järvan.

https://www.err.ee/1609568326/jarvan-so ... kulje-alla
Milleski olen Järvaniga sama meelt.

[wolfgang]

Ma arvan, et Iru SEJ on juba olemas ja selle elektriline võimusus on mingi 200 MW, see on mõeldud töötama gaasi pealt(kuigi väidetakse, et ka masuudi, aga minu teada pole neil masuudi peal seda käitada õnnestunud) ja rohkem pole Eestisse neid vaja, kui eesmärk on konkurentsivõimelise elektrihinna saavutamine. Narva tuleks uus põlevkivi jaam ehitada, nii 300-600MW. saaks vanad plokid teenitud puhkusele saata. Muidugi võiks ka selle põlevkivi jaama Tallinna ligidusse või Tartusse ehitada. Küll siis saavad teisi NIMBY-s süüdistavad ennast tõeliste YIMBY-dena näidata. Ka Viljandi oleks kahtlemata hea asukoht. Järv ja puha.

[Benjy]

Gaasijaamade peale väga loota ei maksa. https://www.telegraph.co.uk/business/20 ... burns-gas/

[Kilo Tango]

... Narva tuleks uus põlevkivi jaam ehitada, nii 300-600MW. saaks vanad plokid teenitud puhkusele saata. Muidugi võiks ka selle põlevkivi jaama Tallinna ligidusse või Tartusse ehitada. Küll siis saavad teisi NIMBY-s süüdistavad ennast tõeliste YIMBY-dena näidata. Ka Viljandi oleks kahtlemata hea asukoht. Järv ja puha.

Muu jutuga võib nõustuda, aga põlevkivi põletamine on lollus olnud juba viimased 20 aastat. Veel suurem lollus (lausa ogarus) oleks põlevkivi vedamine Viljandisse, et seda seal siis põletada. Suuremat energeetilist totrust on isegi raske välja mõelda arvestades, et selle tegevuse käigus oleks vähemalt 60-70% veetavast materjalist paekivi. Kui keegi tahab midagi kangesti "Viljandi reservelektrijaamas" põletada, siis on targem juba kivisütt ahju ajada.

Sellise reservelektrijaama rajamisel oleks kõige mõistlikum ehitada mitmekütuseline jaam. Pmst. ei ole vahet, kas auru tootmiseks tekitatakse kuumus gaasi, söe, nafta või biomassi põletamisel. Mõistlik on sellisel juhul küll ehitada eraldi boilerid, kuid valdav osa jaamast ja kogu auru käitlemine oleks sama. Kui kütuse paindlikkus ei ole nii oluline ja tahkekütuse (nt kivisüsi) ning gaasi kasutamine on selgelt eraldatud, on eraldi katlad tavaliselt odavamad ja tõhusamad pikemas perspektiivis.

Siis saaks jaam töötada nii, et kui gaas on saadaval või mõistliku hinnaga, siis kasutatakse seda. Kui mitte, siis võetakse kuhjast kivisütt ja köetakse sellega. Kivisöe hea omadus on see, et selle ladustamiseks ei ole vaja erilisi tingimusi - ainult suvel on vaja kasta aeg-ajalt, et ei tolmaks.

[wolfgang]

3-4 senti/kWh on lollus ja 15 on tarkus? Lollus on tuulikuid, paneele ja gaasijaamu rajada. Õigemini seda debiilsust doteerida. Nii otseselt peale makstes, rajamist toetades, kui päris elektritootmist surnuks maksustades(CO2 kvoodid).

[Kilo Tango]

3-4 senti/kWh on lollus ja 15 on tarkus? Lollus on tuulikuid, paneele ja gaasijaamu rajada. Õigemini seda debiilsust doteerida. Nii otseselt peale makstes, rajamist toetades, kui päris elektritootmist surnuks maksustades(CO2 kvoodid).

Lähme aga jälle järgmisele ringile. Mul käib juba pea ringi, mitu korda me oleme siin sama juttu ringi ajanud. Nagu karusellil.
Minu vaatevinkel:
1. Elektri tarbimine ajas kasvab. Seega on meil vaja kõiki erinevaid energiaallikaid
2. CO2 maksu ei ole võimalik vältida ilma EU-st välja astumata. Viimane oleks Eestile oluliselt kallim, kui mistahes energiapoliitika.
3. Lühikeses perspektiivis tuleb rajada soojusjaam, mis katab koormuse madalseisu siis, kui tuult ja päikest ei ole (dunkelvende)
4. Pikas perspektiivis tuleb rajada tuumajaam

Põlevkivi põletamine on energeetiline lollus väga mitmes mõttes ja see 3-5s/kWh ei ole täna võimalik, sest täna ei ole võimalik enam põlevkivimajanduse välismõjusid peita.

[wolfgang]

CO2 maksu ei ole võimalik vältida ilma EU-st välja astumata.

Huvitav, millel see väide põhineb? Hetkel on meil energiajulgeoleku vaates p...e majas ja selleks, et "lambid põleks" tuleb elektert teha, millest teha saab. Alati saab erandit või välistust küsida kvootidele(ja mõjuvaid põhjuseid on meil taskud täis) ja/või need tööstusse tagasi suunata mitte penoplasti kleepimisele kulutada. Lisaks võid juurde kuulata möödundreedest "Reedest intervjuud" ja saad end piinavatele vastustele mõned küsimused. Eeldab muidugi mõningast usutaganemist.

[Kilo Tango]

CO2 maksu ei ole võimalik vältida ilma EU-st välja astumata.

Huvitav, millel see väide põhineb? Hetkel on meil energiajulgeoleku vaates p...e majas ja selleks, et "lambid põleks" tuleb elektert teha, millest teha saab. Alati saab erandit või välistust küsida kvootidele(ja mõjuvaid põhjuseid on meil taskud täis) ja/või need tööstusse tagasi suunata mitte penoplasti kleepimisele kulutada. Lisaks võid juurde kuulata möödundreedest "Reedest intervjuud" ja saad end piinavatele vastustele mõned küsimused. Eeldab muidugi mõningast usutaganemist.

Mis kuradi usust sa siin räägid? Sellest CO2 maksu vältimatusest EL-s on siin teemas juba piisavalt räägitud. Loe ise. Ei ole vaja uuele ringile minna. Lõppeks - lambid põlevad ju.

[Runkel]

Konistit religioossed piirangud ei sega, ta arvestab süsteemis tuule ja päikesega - needki ju kohalikud ja CO2 vabad ressursid, küll aga need pole nn juhitavad.

Kui teie peaksite planeerima või välja mõtlema, milline oleks Eestis parim energiatootmise mudel või milline peaks olema see segu, millest elektrit toodetakse, siis mida te eelistaksite, mis oleks teie valik?

Ma alustaksin kriteeriumist, et meil peaks olema tootmisvõimsusi suuremas mahus, kui on tarbimine, ja piisava varuga, mis tähendab, et kui energiat on vaja, kuid mõned seadmed on rikkis, siis ei ole ohtu, et me energiat ei saa, mis muudab kindlasti süsteemi kallimaks.

Mina rajaksin tootmise ikkagi kodumaistele ressurssidele. Ressurss, mis meil täna on, on bioressurss. Vaataksin väga suures mahus seda ressurssi, mis viiakse näiteks graanulite kujul teistesse Euroopa elektrijaamadesse. Palju mõistlikum oleks seda siin Eestis kasutada, sellest energiat toota, selle asemel, et see läheb Eestist välja ja sellest toodetakse ikkagi taastuvat energiat.

Teine lahendus peab kindlasti olema päike ja tuul, selle vastu keegi ei ole, aga ta peab olema mõistlikus mahus.

Peaksime korraks teemasse tooma hüdroressursi – Põhjamaade, eriti Norra taastuvenergia osakaal on niivõrd suur tänu nende geograafilisele asukohale, neil on suured mägijõed, mis hüdroenergiat genereerivad. Meil selliseid võimalusi ei ole, Eestis on hüdroenergia potentsiaal juba ammendatud.

Siis jääb veel kodumaine ressurss. Ma saan aru, et see ei ole populaarne, kuigi täna öeldakse jällegi, et väga hea, et meil Narvas need jaamad on – Eesti elektrijaam ja Balti elektrijaam – ja mina näen seal väga suurt potentsiaali. Aga mind ei tohi valesti tõlgendada, nagu peaks jätkama vanaviisi.

Ma lähtun sellest, et ka täna oleme me siin väga ilusas raadiomajas ning kaks põhikomponenti, mis maailmas süsinikuemissioonide koha pealt kolmandal-neljandal kohal on, on ju betoon ja teras. Need materjalid ei kao mitte kuhugi. Põlevkivi kasutamisel on meil seda ressurssi ka mineraalsel kujul, mida on võimalik tahke materjalina kasutusele võtta. Ka televisioonitorn on ju põlevkivituhast, mis tähendab, et meil on olemas teadmised, kuidas seda tsemenditootmisel rakendada.

Jõuan oma mõttega sinnani, et see väärtusahel tuleks täies mahus ära kasutada ja siis jääb ainsaks probleemiks süsinikdioksiidi emissioon, mida on võimalik ju kinni püüda, need tehnoloogiad on olemas, CO2 on kinni püütud juba üle sajandi – see on lihtsalt lisakulu.

Kui vaadata arenguid maailmas, ka Euroopas, siis nähakse CO2 püüdmisel suurt tulevikku juhul, kui kõik arengustsenaariumid käiku lähevad, nagu on prognoositud. Mis tähendab seda, et tsemenditootmisele läheb süsiniku püüdmine nagunii peale ning kui ta läheb ka tavatsemendiahjudele peale, siis muutub meie põlevkivituhk väga konkurentsivõimeliseks. Siis on vaja ka poliitilisi kokkuleppeid. Tegelikult peaks tsemenditootjatel olema kohustus võtta kasutusele materjale, mis on teisesed toormed, ehk ka tekkivaid tuhkasid tuleks tsemenditootmises ära kasutada nii, et me neid primaarsed ressursse kuskil ei pea kasutama. See ongi hea koht, kus öelda, et muidugi ei ole ka põlevkiviressurss lõpmatu, mingil hetkel saab ta kindlasti otsa, kuid see on valikute küsimus, millises mahus ja kui palju me seda kasutame.

Aga tsemenditootmine vajab samuti karjääre, on vaja liiva-, savi- ja killustikukarjääre jne. Ka need ressursid saavad mingis piirkonnas otsa. Nii et ükspuha, mis me ette võtame, sellega kaasnevad keskkonnamõjud.

Meie soov on läbi aegade olnud keskkonnamõju vähendada ja sellega oleme me ju väga suures mahus tegelenud. Kui me ütleme, et me süsiniku püüdmist täna ei rakenda, sest see on liiga suur kulu, siis mis on põlevkivi juures veel üks suur pluss, on see, et tänu uuele tehnoloogiale, keevkihttehnoloogiale, on seal võimalik kasutada ka teisi sisendkütuseid, on võimalik kasutada ka bioressurssi.

Ja kui pool sellest sisendkütusest on bioressurss, siis me saame emissiooni alla tuua ning siis on selle energiaühiku CO2 emissioon samas suurusjärgus nagu maagaasijaamadel. Kui sealt edasi minna, et nüüd paneme püüdmise peale, siis see on ainuke tehnoloogiline variant, mis pakuks meile negatiivseid CO2 emissioone energia tootmisel. Ehk kõik sellised võimalused võiks ja peaks olema laual.

Kui te nüüd küsite minult, miks sellega ei taheta tegeleda, siis kellelgi teisel Euroopas pole põlevkivi ju täna kasutuses. Miks siis peaksid teised riigid selle eest seisma? See ei puuduta ju neid, see puudutab ainult Eestit – see ongi meie, eestlaste, valikuküsimus, mida me selle ressursiga teha tahame.

https://www.err.ee/1609566547/konist-ee ... surssidele

Põlevkivienergia toodangu jäätmete nagu ka CO2 püüdmine on olnud teemaks aastakümneid, kuid kas tuhamäed täna kahanevad või kasvavad? CO2 püüdmisega on ka nagu on, kui lugeda EE auditit - manipuleeritakse andmetega. Biomassi või graanulite eest tuleb ka paraku võistelda. Nonde eksporti piirata oleks kummaline ja kulukas.

[Benjy]

CO2 maksu tulevik on hetkel lahtine. US väljub, Kanada suund on samuti kahtlane. Hiinat ei huvita. EU jääb üksi?