Soome kaitsevõime

[A4]

Ma ei ole küll suurtükiväelane, aga nii palju kui ma aru saan, siis on see järelveetavate vs iseliikurite hukukindluse teema pisut kompleksem, kui pelgalt mehhaanilise töökindluse ja kiire remonditavuse küsimus või esmapilgul raskem avastatavus. Hukukindlust aitab suurendada ka iseliikuvate süsteemide praktiliselt olematu positsioonile asumise ja sealt tulelöögi järel lahkumise kiirus ning nende süsteemide suurem mobiilsus iseenesest.

Soovitan vaadata paar lehekülge tagasi olnud arutelut soomlaste poolt katsetatavast uuest iseliikuva miinipilduja lahendustest ja põhjendustest, miks soomlased sellise projekti ette võtsid. Seal on soomlased välja toonud, et maasse mittekaevatud või kindlustamata 120mm miinipilduja on tänapäevaste õhu- ja droonivahendite poolt väga kiiresti avastatav ja rünnatav ka ilma, et see miinipilduja üldse tuld jõuaks avada, misjärel muutub ta väga kiiresti avastatavaks ja rünnatavaks ka vastusuurtükiväetulega. Lahendusena näevad soomlased mobiilset platvormi, mille positsioonile asumise ja sealt lahkumise kiirus on praktiliselt null ning mis seetõttu saab järelveetavate süsteemidega võrreldes ka rindejoonele/vastasele märksa lähemale minna ja sealt oma tulelöögi ära anda (mis kaudselt suurendab ka miinipildujate laskekaugust). Kõik need argumendid ei päde ilmselt igasuguse või pikema laskekaugusega suurtükiväe kohta, aga päris kindlasti pädevad nad Soome tänase, 122mm järelveetavate D-30 haubitsate väga suure pargi kohta, mis kokkuvõttes täidavad 120mm miinipildujatega väga sarnast ülesannet, ehk siis jalaväepataljonide ja kergemate jalaväebrigaadide orgaaniline tuletoetus.

Teiseks, kui järelveetavad tänapäeva konventsionaalse sõjapildi juures endiselt jätkusuutlikud lahendused oleksid, siis miks neid lääneriikides minu teada eriti enam ei arendata ega toodeta? Miks Soome on käivitanud projekti omaenda järelveetavate 155mm torude panekuks iseliikuvatele alustele? Miks Eesti kõigist järelveetavatest loobus ja uute süsteemide puhul ainult iseliikuvate poole vaatab?

Ja lõppeks – see on iseenesest vahva, kui mehaaniliselt lihtsam järelveetav haubits pärast droonide või suurtükiväetule lööki terveks jääb või kiiresti parandatav on. Aga mõelda tuleks ka nendele u kümnekonnale järelveetava suurtüki ümber siblivale sõdurile, keda nii kergesti enam ei „paranda“ ja keda ilmselt liiga palju ei saa motiveerida sõnumi stiilis, et proovige siis poisid ikka ruttu positsioone vahetada, aga no kui ei jõua, siis pole hullu – teie poolt käideldava haubitsa saame ruttu ära parandada ning teise asemele täiendusreservist uued suurtükiväelased leida. Mis – kui naljad kõrvale jätta – pole kah tegelikult täiesti vale lahendus, ainult ei lähe vist enam päris hästi kokku meie tänapäevase arusaamaga inimelu väärtusest.

[Xender]

Soome sõjandusfoorumis on sellest piisavalt juttu olnud, et selle kümnendi lõpuks on 122 mm relvastusest kadunud.

122 mm puhul on suurimaks küsimuseks siiski see, et kergdroonid on suuresti üle võtnud nende ülesanded, samal ajal peab tuleülesande sooritamiseks ise ronima kergdroonide laskeulatusse.

120MP puhul on lootust, et seda annab kusagilt võsavahelt lasta ning selle avastamine keerukam. 122 mm puhul selline võimalus puudub. Samuti pole 122mm kaasaegse moona, mida 120 mm MP on olemas.

Üldiselt tehakse ka Soomes järeldusi Ukraina sõjast, kus BMP ja D30 pole end näidanud just parimast küljest.

[Kapten Trumm]

Kui leida vene PTG tehnikaühikute arv, paigutada need formatsiooni tüüpilisel Soome maastikul, siis selgub kurb tõsiasi, et D-30 suudab seda kujundamist toetada kogu formatsiooni sügavuses, 120 MP ulatub natuke üle poole. See tähendab, et VA-l on võimalus "kotti võetud" PTG-le tagantpoolt appi tulla ja kõige kaugemad soomlaste allüksused lahti rebimiseks saavad kasutada ainult kompanii 81 mm, mis mehhaniseeritud vastase vastu on üsna mõttetu.

Kui selle asemele tekib mingi kogus täiendavaid K9d, on samuti hästi - antud kujunduslahingu saab veel sügavamaks muuta ning soomlaste käsi hakkab ulatuma päris väärtuslike sihtmärkideni, kuhu täna orgaaniline 120/122 ei ulata kuidagi. Lihtsalt see "lisa" ei saa tulla mingi exceli tarkuse abiga, et üks K9 on samaväärne 122 pataljoniga või midagi sellist - K9 arv peab suurenema täna plaanitud 96-lt päris tuntavalt.

120 ja 122 saavad sarnaseid ülesandeid täita siiski frontaalses, maa-ala kaitses (nn rindel). Seal on nende ülesanne tõesti VA positsioonide ja pos-de taga olevate reservide tümitamine. Paraku aga on soomlaste lahingrivistus natuke teistsugune ja see mõni km suurem ulatus on üsna kriitiline ning see pole 120ga asendatav. Või tuleb võtta suuri riske ja viia relvad VA pealetungi "kiilude" vahele, võimalusega, et sealt ei saa minema pluss droonide mõttes on nad siis päris eesliinil.

[Kapten Trumm]

Üldiselt tehakse ka Soomes järeldusi Ukraina sõjast, kus BMP ja D30 pole end näidanud just parimast küljest.

Ma ei tea, misasja sa loed, aga 2014-2022 olid veetavate ja liikurite kaotused umbes võrdsed. Praegu on paraku teada ainult venelaste kaotused ja seal on liikurite kaotused poole suuremad veetavatest. Miks?

Soome BMP-2d läbisid hiljuti moderniseerimiskuuri, küllap nad sõidavad ikka ressursi lõpuni, mitte ei hakata neid uisapäisa, mingi fanboyde analüüsi põhjal maha kandma.

[mart2]

... Ma ei tea, misasja sa loed, aga 2014-2022 olid veetavate ja liikurite kaotused umbes võrdsed. Praegu on paraku teada ainult venelaste kaotused ja seal on liikurite kaotused poole suuremad veetavatest. Miks?...

Üks põhjus - Ennem täiemahulist sissetungi kasutati iseliikuvaid sageli tankide asemel otsetulega toetuseks. Seda viga, et need masinad viidi vastase TT vahendite tuleulatusse, on ukrainlased ka ise tunnistanud.

Kui vaadata mis juhtus alates 2022, siis on hea lugeda ühte mitmetest analüüsidest (tõsi - lihtsustatud kokkuvõte) -
https://euro-sd.com/2023/10/articles/34 ... y-picture/
Tegu on küll natuke vanema kirjatükiga, kuid annab mingi ettekujutuse.

Kokkuvõtvalt - eelised on iseliikuvatel ja nende edasine arendamine võtab hoogu. Järelveetavaid saab kasutada, kuid see nõuab suuremat ettevalmistust ning tõenäosus kaotusteks on suurem.

[Xender]

Ukraina sõja puhul on järelveetavad hakkanud vaikselt kaduma, seega loomulikult pole kaotusi, kui neid lihtsalt pole. Venelased kasutavad järelveetavaid kolmandajärgulistes kohtades ja väljaõppes.

Järelveetavate aeg on igas mõttes ümber saanud, sest kokkuvõttes on masinat nagunii vaja vedamiseks, miks mitte juba see tõsta masina peale?

Me räägime aastast 2025, kus vene formatsioonil oleks sõja korral kümneid tuhandeid droone. Kõik mis toimub Ukrainas, hakkaks toimuma ka tulevikus + areng. Hetkel Ukrainas annavad 155mm tulelöögid üsna oma max laskeulatuse piiril ning lasevad kohe jalga ning isegi siis on kaotusi. Soomes aga õnnestuks kuidagi poole lähemalt, oluliselt halvema liikuvusega masinatega midagi ära teha ...

BMPd jäävad vast soomes mingi aeg relvastusse, kuni leitakse raha asenduseks.

[HAT]

Pole eriline teoreetik/expert kaudtule valdkonnas, kuid UKR praktika kohaselt:

Liikuv tõmbab peale tuleülesannet " jehhat" kohe kui mürsukest kahurist väljas.

Veetav vaja viia veoasendisse + x min ja siis "jehhat".
Meie antud FH-70 / 18tk/ suurim kuluosa UKR-s on/oli rehvid - kui tuli midagi kiirelt kaela, tõmbas meeskond kaugemale ja tagasi tulles miniaalselt olid relvid tühjad! Meeskond elus, kahur enam-vähem, uued "papud" eemal alla ja edasi....

[Kapten Trumm]

See "jehhat" süsteem õhuruumis pidevalt liikuvate droonidega ei tööta. Nagu liikurid maskeeringu alt välja tulevad, nad avastatakse ja tabatakse. See seletabki, mis VF-l on sellised liikurite kaotused. Veetavad liiguvad lihtsalt vähem.

UKR-s vene patareivastane tuli ei ole nii suur oht. Relvad asuvad hästi maskeeritud, hajutatud ja võrkudega kaetud positsioonidel, mida vahetatakse siis, kui õhk puhas.