Õhutõrje

[Kilo Tango]

Trumm, me oleme siin akf Peetriga arutanud välja reklaamitud S-400 tehnilise võimekuse üle. Taktikaline olukord muudab otse loomulikult pilti. Näiteks kui radar pannakse püsti mägede vahel orus (absurdne olukord - lihtsalt näiteks) siis ei jää selle normaalsest nägemisulatusest suurt mitte midagi järgi. Küsimus oli selles, et kas see välja reklaamitud 400km midagi tähendab ka? Et S-400 suudab raketti juhtida sellele distantsile eeldusel, et sihtmärgi info tuli kuskilt mujalt, oli parim, mis me suutsime välja mõelda. Taktikaline olukord on juba hoopis midagi muud.

[Kapten Trumm]

Mulle näib, et see 400 km maksab siis, kui sihtmärk on võimalik radariväljas hoida. Ilma selleta ei maksa suurt midagi. Maapinnal asuvate radarite jaoks algab 400 km kaugusel radarihorisont kuskil 10 km kõrgusel. St ÕT brigaadi võimalustega on võimalik 400 km kaugusel lasta ainult suures kõrguses olevaid objekte. Et tehniline probleem pole kunagi olnud mitte raketi lennutamine 400 km taha, vaid sellel kaugusel sihtmärgi leidmine ja selle träkkimine kuni tabamuseni. Sellise kauguseni laskmisel peab olema ka võimalus raketti juhtida vajalikku kohta, kujuta ette, milline tohutu peegeldus peab olema sihtmärgi poolt, et see leviks ka äsja startinud raketini.

Kõige tõenäolisemalt kehtib see 400 km siis, kui mängu juhib A-50, tema jaoks pole radarihorisont 400 km kaugusel eriline probleem, ta võib lennata kõrgustel, kus avastamiskaugus jääb juba radari võimsuse/eristusvõime, mitte horisondi taha.

[Peeter]

Võtame täna ette ja vaatleme lähemalt ühte ZRK-des kindlat ja tähtsat kohta omavat, kuid väga vähe enda kohta infot jagavat süsteemi. Juttugi on sellest süsteemist ainult siis, kui "jälle mingi jama on kellelgi juhtunud". Süsteem on kaitstud igasuguse salastuse väga-väga kõrge astmega ja sellega ongi kõik oluline öeldud. See on süsteem, mille kohta ei kirjandust ega ka sisse piiluda minul ei õnnestunud, ja mille kohta, nagu olen selgitanud juba varemgi, on "ammendavaks infoks" peetud lauset, et "antud süsteemi plokk on kaitstud plommiga ja seejärel veel üle on plokk plommitud aparatuuristoika raami külge". Taiplikumad lugejad on ehk juba taibanud, et täna käsitleme me NRZ-d.
Ja ütlen kõigile kohe ette ära, et mingit erilist saladust sellest jutst loota ei ole. Tegemist on üldülevaatliku õppematerialiga ja tööprintsiibi kirjeldamisega. Selles ei ole mitte midagi sellist, mis võiks ohustada mingi riigi tähtsate saladuste hoidmist. Loomulikult on teema juba iseenesest salajane/ametialane/spetsiifiline jne, ja pärit on see "vojennaja kafedra" PVO-ohvitseride väljaõppematerialidest. Ja juba sellest tulenevalt leebelt öelds nn. "mitte-eriti-avalikuks kasutamiseks". Ju siis neid usaldatakse rohkem, aga meil omal ajal PVO SV väljaõppekeskuses selline material väljastati ainult õppeprotsessi ajaks, st konkreetse õppetunni material (kaasa arvatud sinu enda konspekt) toodi väeosa salajasest raamatukogust ja peale õppetunni lõppu õppesektorist väljudes pitseeriti allüksuse kohvrisse ja kohver tagastati salajasse raamatukogusse. Väljaspool õppetsooni võisid sellised materialid olla ainult "sinu-enda-pealuu-sees". Ja selle mooduli kohta oli meie õppes siis (nagu varem juba öeldud) ainult üks lause. Punkt. Täna vaatleme seda süsteemi siis netis Pantsiiri kohta infot otsides ja lehtedel ringi kolades peale sattunud "Parool"-i tööprintsiibi selgitamise peatüki abil.

Наземный радиолокационный запросчик
Наземный радиолокационный запросчик (НРЗ) для изделия 72В6, шифр
6443, предназначен для определения государственной принадлежности ВО,
оборудованных радиолокационными ответчиками системы «Пароль» (мо-
дернизированной системы «Пароль»).
Tegemist siis aastast 2020 pärit materialidega oma-võõras tuvastussüsteemi "Parool" kohta izdelje 72B6 (Pantsir) näitel:

Pantsiiri Parooli plokkskeeem.png (36.27 KiB) Vaadatud 1031 korda

Nüüd järgmisel pildil selle süsteemi kohta avaldatud tehniline info:

Loomulikult pole see veel kõik ja mul on "ära tõmmatud" veel mitu-mitu lehekülge sellest õppematerialiplokist (st. ca kogu 200 lehekülge seda Pantsiri õppemateriali). Aga kõike pole kah mõtet mul hakata siia üles riputama, nagunii lugema seda enamus ei jõuaks. Noorem põlvkond ei oska enam slaavi tähtigi, ammugist siis teksti ennast lugeda, ja kes keelt mõikab, need ei pruugi jälle asjast üldsegi aimu ega ülevaadet saada, kuna ei ole lihtsalt sellise asja ja sellise keelega kokku puutunudki. Piirdun lühitõlke ja lühiülevaatega. Kui vaja ja huvi on, siis saab ju ka alati teha täpsema tekstitõlke, või põhjalikuma tekstianalüüsi.
Info siis üldhariv ja loomulikult ikka ka selle jaoks, et kui kellelgi peaks olema asja selle masina juurde, siis teab vähemalt milline plokk stoikast maha kruvida ja kaasa haarata, sest see peaks olema kõikide tõsisemate luureteenistuste jaoks üks enam huvi pakkuv plokk selles masinas. Et keegi oma väikese rumala peaga ei arvaks ja ei levitaks ei siin ega kuskil mujal sellist jutt stiilis "a mis seda vene(vana)rauda ikka vahtida...." Pean silmas just venearmee isendit, sest mujale eksporti minnes on selle ploki koht lihtsalt tühi.

No vaatame siis asja sisse:
*1 plokk oma mõõtudelt on umbes sama suur, kui varemgi (mis pole ka midagi erilist)
*2 sõlme tehnilise seisukorra kontroll on umbes sama: plokil on kaks märgutuld, roheline, et OK ja punane vilkuv signaliseerimaks, et "süsteem ei ole OK"
*3 juhtimine toimub samamoodi ZRK operaatorite töölaualt. Ka sinna kuvatakse displeidele töö tulemus ja/või veateade ja/või tööseisukord vmt.
Süsteem saab sisendi SOTS-süsteemi avastatud objektide kohta keskarvutist ja ka saadab seda sinna andmesidekanali kaudu. Samas toimib ka iseseisvalt oma antennisüsteemi kaudu.
*3.1 Märgin ära siia, et kui SOTS-i kaudu avastamisulatus on selles õppematerialis käsitletaval versioonil märgitud kuni 60km, siis NRZ tööulatuseks oma lahenduse kaudu on märgitud minimaalselt 100km. St: kui keegi on selle ZRK ringvaatlusradari poolt avastatud, siis süsteem on nii võimas, et objekti "oma"-vastus-signaali peab ta lõdvalt kätte saama ja suutma ka oma süsteemis "omaks" dešifreerida. Võimsuse "ülekate" on täiesti korralik.
Süsteem põhineb kahel plokil
Kogu signaaliedastuse, vastuvõtu ja töötluse osa plokk ise on siis izdelje 634ГП01 (ЦИВР.464339.021), saatja-vastuvõtja on модуль Д1ГП01 (БКВП.434856.053), vastuvõtja субблок 223ПС01 (ЦИВР.468173.090) ja signaalitöötluseks siis vastavalt модуль Д1ХК267 (ЦИВР.468173.090).
Teine plokk on устройство хранения информации — блок 31А (ГБ.065.011). Nagu juba siitki näha on, siis selle ploki kohta pole mingit muud infot. Ka mitte pole õppematerialis aavaldatud selle asukohtagi. Ja nagu näete ka ise, siis selle ploki initsiaalidki on vastavad- ГБ. Rohkem pole vist vaja rääkida... Ainult nii palju, et tundub, et tegemist on iseseisva plokiga, mis millegi muuga kuskile ühenduses ei ole. Mitte mingit infot selle ploki kaasatuse kohta,või tema andmevahetuse kohta kaughalduse saatjate-vastuvõtjate kaudu vmt ei ole. Kas neid on, või ei ole, isegi seda ei ole võimalik öelda. Näha neid igaljuhul tehnilises kirjanduses ei ole.
Üldjutt on siis lihtne ja ka loogiline: Andmetöötleja saab info objektist ükskõik millise sisendi alusel. Andmetöötleja saab operaatorilt käsu (või ka siis iseseisvalt automaatselt) sooritada päring. Küsib moodul31A-lt info, saadud vastuse (koodipäringu) šifreerib ja suunab selle ploki väljundisse, kust see liigub antennisüsteemi. Sealt tuleb tagasi info, see töödeldakse mõlemas vastuvõtumoodulis ja suunatakse siis edasi signaalitöötlusmoodulisse dešifreerimisele. Kus siis toimub vastuse analüüs ja/või võrdlemine 31A moodulist pärit ette nähtud vastusega ja selle alusel väljastatakse keskarvutisse saadud tulem.
Töörežiimid: esimene aste on lihtne päring. Toimub ühekordne koodipäring. Asi võibki sellega piirduda. Aga võib ka mitte. Teise taseme päring on pidev juba andmepakettidega biitimine. Ja seda tehakse juhuslikkuse gneraatori abil. Moodul 31A küsib nüüd juba vastust koodidereale, st koostab ise suvalises järjekorras rea ja küsib siis vastuseid. Koostab neist paketi ja küsib vastust paketina selle sees olevale koodireale, ja nii jooksvalt. Vastus peab tulema ettenähtud aja jooksul. Ei pea vist selgitama, et niimoodi välistatakse teeseldud ja või juhuslikud klappimised.
Kaughalduse teel seatavad või ära võetavad piirangud "omatule" vältimiseks töötavad/suunatakse ainult keskarvutisse. Need on võimalik seada nii käsitsi (informatiivne režiim), kui ka automaatseks (keelav režiim) ja samamoodi on see tule andmine ja vajadusel ka omadele tule andmine (käskiv režiim) ka kaughaldusest peamise otsustajana juhitav ja läheb "Paroolist" mööda otse keskarvutisse.
Selline on tehniline lahendus Pantsiiri näite najal süsteemile «Пароль» (модернизированной системы «Пароль»)

Märgin veelkord, et selles jutus ei näe mina veel mitte midagi sellist salajast, mida vastava spetsiifilise ametiga inimesed nii siin, kui ka seal, või kus iganes laudade taga, ei teaks. Tavainimese jaoks võib see kõik olla muidugi vau-vau-vau-mis-jutt. Aga vat sellisest üldmaterjalidest edasi minnes võib juba iga väiksemgi asi järsult minna kokkupuutudes selle ГБ-ga karmiks. Kogu see andmetöötluse süsteem/standard ja sealt edasi loomulikult eriti see moodul 31A.

Tänaseks aitab.

[lennumudelist]

Huvitav lugeda, aga loodan et seda päeva ei tule, et jalutad looduses, leiad kompleksi "Pantsir" ja hakkad meenutama, milline plokk on kõige hinnalisem.

Loogika ütleks, et kõige hinnalisemal plokil on kõige rohkem lukkusid ja plomme.

[Peeter]

Huvitav lugeda, aga loodan et seda päeva ei tule, et jalutad looduses, leiad kompleksi "Pantsir" ja hakkad meenutama, milline plokk on kõige hinnalisem.

Loogika ütleks, et kõige hinnalisemal plokil on kõige rohkem lukkusid ja plomme.

Eri(osakonna)käskjalg käib seda vahetamas. Nii, et peab olema samas vajadusel (lahingolukorras) kiirelt ja lihtsalt vahetatav.
Ja loomulikult oligi see mul kirjutatud selleks, et lihtsalt inimesi harida. Ja loomulikult, me kõik loodame, et kuskil siin meie maa peal sellist asja leidma ei pea.

[Peeter]

Vaatleme veel Pantsiri. Ja uurime erinevaid töörežiime.
A-st ja B-st pole enam vaja hakata, kel teadmistes lünk, siis palun lugege järjele saamiseks minu postitusi siin teemas kõige kergemini vaadeldavat ja algteadmiste omandamiseks kõige sobivamat ZRK Osa-d selgitavaid kirjeldusi.
Esimene on kõige lihtsam, täiesti iseseisev autonoomne töö üksiku zrk-na:

Pantsir üksi, autonoomne töö.png (188.93 KiB) Vaadatud 486 korda

Nüüd teine, ikka veel iseseisev versioon töötamaks zrk-dest moodustatud zrb-na ilma komandopunktita:

Pantsirid isekeskis omavahel juhtijaga võrgus.png (309.23 KiB) Vaadatud 486 korda

Nüüd edasi juba töö komandopunkti alluvuses zrb-na:

Pantsirid oma komandopunktiga võrgus.png (306.76 KiB) Vaadatud 486 korda

Edasi tuleb juba töö suures PVO võrgus, mille pilt järgmises postituses

Juhtija ülesandel on võimalik jagada töö masinate vahel erinevateks vaatlussektoriteks nii asimuudi, kui ka kõrguse ja samas seeläbi ka kauguse suhtes. St erinevate ringradari tööfunktsioonide abil on võimalik igal masinal eraldi valida vaatlusrežiim.
Side masinate vahel:
ZRK-ZRK: andmeside kuni 5km, häälside kuni 10km (БМ–БМ)
ZRK-KP: andmeside kuni 10km, häälside kuni 20km (БМ–ПУ)
ZRK-TZM-ka ja muud tehnoabimasinad: häälside kuni 20 km (БМ–ТЗМ)
NB! Masinate vahel on võimekus ka fiiberoptilise kaabliga andmesideks.
Masinatel istuvad peal "mustad kastid", millest pärast on võimalik töö üle kontrollida.

[Peeter]

Ja nüüd siis veel ka töö suures PVO-võrgus.

Nüüd siis 6 ZRK-d moodustavad ZRB, mis omakorda üle oma komandirski koos teise ZRB-ga saab moodustada kokku nende poolt juhitavate 12-ZRK-ga juba omakorda ZRD, mille koosseisus on kaks ZRB-d. On võimekus kaasata erinevaid võrguvõimekusega ringvaatlus- ja tuvastus, ja ka sektorvaatlus- ja arvestusvõimekusega RLS-e. Pildile on pandud S-300-400 koosesisus töötava võrguvõimekusega isend, mida oleme ka vastavas teemas käsitlenud. Täiendava Reduti-laadse saatja-vastuvõtja abil on olemas ka võimekus suhelda omakorda kõrgemate otsustajatega ca kuni 40km ja seda nii andmeside kui hääljuhtimise jaoks. Kuskil olen ka juba rääkinud, et vaherepiiteritega on võimalik seda 40 km ka tõsta.

Tehnilisemat juttu koos töösektorite ja muu taolise kirjeldamisega võime jätkata järgmistes postitustes, kui huvi on.

NB! See on üldhariv ÕT-info, kuidas töötavad mingid ÕS- ja ÕT-süsteemid. Kõigil on analoogsed lahendused, mõni nii, mõni naa. Selliste relvasüsteemidega edukama võitlemise eelduseks on selliste materialidega tutvumine, et saada aru ja mõista nende nõrki või vähemkaitsetumaid aspekte, et tõrje- ja ründemeetmed tõhusamad oleksid.
Tunne oma vaenlast ja tea tema relvi ja tema trikke.

[Kapten Trumm]

S-125 Soomes
https://www.youtube.com/watch?v=k_UsqXyCe1g&t=419s
https://www.youtube.com/watch?v=VN2nicpZZCI

Buk-M1 Soomes
https://www.youtube.com/watch?v=9nIka5FVggs

[Peeter]

Buk-M1 Soomes
https://www.youtube.com/watch?v=9nIka5FVggs

Minu kirjutatule lisaks ka soomekeelne videolugu nende käes olevast riigivõla kattteks saadud Buk-M1-e süsteemidest. Saame teada nende omanduses oleva versiooni võimekusest. Sest tegemist pole mitte "vingema eksportvariandiga", vaid hoopis vastupidi downgrade-tud M-1 versiooniga
P.S. Kirja järgi siis 9tk 9A310-t ja 9tk 9A39-t, kokku 18 võimalikku stardiplatvormi. Videos kõlas, et diil hõlmas ka 115 raketti. Teise info järgi tarniti kokku 288 raketti. Ja 2001 oli juba olevat kokkugi lepitud Buk-M1-2-ks upgrademine, aga see jäi soiku
Loobumise põhjuseks on läbi jooksnud soovimatus edaspidi vene tehnikat kasutada (et olevat liiga lihtsalt rakett üle võetav).
P.S. NB! Soomel on need alles ja ladustatud/hoiustatud/konserveeritud vmt. Soome ei ole neid ka UA-le üle andnud.

[Kapten Trumm]

NASAMS elektroonika ja raketid on kindlasti moekamad, aga tõsise mõjutamise vastu pole see poolmobiilne värk suurt targem näiteks S-125-st, igasugu kamikadze droonide ohu kontekstis on Buk hukukindlam kui see kummaline raketikastide majandus lagedal põllul. Saab see kontrollkeskus kolaka pihta ja ong kogu patarei pime. Laskeseadmetel mingit autonoomsust pole ja napi laskekauguse tõttu peab neid paigutama üksteisest üsna kaugele, mis muudab nende väekaitse suureks probleemiks.

Ja muidugi, aktiivne rakett (NASAMS) on alati parem poolaktiivsest.

[Peeter]

venelased on läbi aegade pidanud olulise(ma)ks aspektiks, et iga allüksus tehniliselt peaks iseseisvalt kah midagi teha suutma. Mitte, et kui keskus ära lastakse, siis ülejäänud jäävad seisma.
Eraldi teema on ka muidugi soomustatus. Üks asi on plekk-kuudid, teine asi on soomustatud korpus. Et mõista, nt Osa on plekk-kast, no kabedama kuulipritsiga võib juba läbi lasta, aga Tor on juba kõvemast rauast ja vajab mingit sorti miinipildujat. Sama asi on ka S-300 asjadega. On statsionaar(sem) versioon plekk-kastide ja puitseintega kungidega ja kaablitega S-300-kompleksid, ja samas kõrval on nn PVO SV jaoks lintidel soomustatud šassidega ja lisaks raadiosides andmeside võimekusega S-300-kompleksid.

[Kapten Trumm]

Buki puhul on jah näha, et võrredes NASAMS-iga on rohkem vaeva nähtud ja raha kulutatud, sest nõuka maaväe õhukaitse põhines maapealsel õhutõrjel ja õhuülekaalu venelased kuigi võimalikuks ei pidanud, järelikult pidi PVO SV olema kõrge hukukindlusega ja suuteline vastu pidama viimase masinani.

[Peeter]

Ka Buk-i on tehtud plekk-karbi & kergemale ratashaagisele versioone. Nn tänavakõlbulikum ja kergemale maastikule kah lisaks tehtud võrreldes lintsoomusšassiide versioonidega. Ja sellisega on omal ajal MAKS-ist alates kuni Tšiili ja Indoneesia ja Malaisia ja India ja krst mis relvamessidel ära käidud. Nii vene enda, kui ka valgevene ratasšassiidel. Lisaks oli seal veel kaasatud Ukraina päritolu 80K6M ringseireradar 8*8 tänava-Maz-i raami peal(olen siia varem sellest ka pildi pannud). Nii, et vene sisu, valgevene raamid ja rattad ja Ukraina ringradar: ühisettevõte "Volat". (aga on olnud ka vene enda omad ratastel versioonid)

[Kapten Trumm]

https://ukr.warspotting.net/view/23834/128893/

Ukrainlased on tabanud Buki kõige olulisemat uuendust, ülestõstetav madalakõrguseline radar. Siiski tundub, et selle kasutamisel on vana, soomuki katuse peal olev radar endiselt kasutusel. Kasutatakse kahte korraga siis.

[Peeter]

https://ukr.warspotting.net/view/23834/128893/

Ukrainlased on tabanud Buki kõige olulisemat uuendust, ülestõstetav madalakõrguseline radar. Siiski tundub, et selle kasutamisel on vana, soomuki katuse peal olev radar endiselt kasutusel. Kasutatakse kahte korraga siis.

Oiei. See pole enam teps mitte uuendus. RA-s relvastusse peale katseid vastu võetud ja töösse arvatud juba 2008 Buk-M2 koosseisus.

Siiski tundub, et selle kasutamisel on vana, soomuki katuse peal olev radar endiselt kasutusel. Kasutatakse kahte korraga siis

? Et misasja.....?