Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas

Kindlusehitised. Teed, sadamad ja lennuväljad. Kasarmud ja linnakud.
Maalinnad ja linnused. Kõik militaararhitektuurist.
Vasta
Kasutaja avatar
sammal.habe
Liige
Postitusi: 857
Liitunud: 30 Apr, 2004 19:49
Asukoht: 58°22'N 26°43'E
Kontakt:

Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas

Postitus Postitas sammal.habe »

päris nii pole. õigem oleks et enamasti, aga mitte alati.
2. pool peab olema olukorras, kus ta saab midagi ette võtta.
Koolis õpitust on tänaseni meeles, et merega seonduvate kahjude korral on alati mõlemad pooled süüdi. Alati.
Rammisid teist laeva, uputasid lootsipaadi, jne - siis süü jagatakse 80-20 ; ... ; 90-10%..
Põhimõttel, et II pool oleks alati saanud/pidanud midagi ette võtma, et kahju vältida.
ekacariya
Liige
Postitusi: 519
Liitunud: 21 Aug, 2011 12:24
Kontakt:

Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas

Postitus Postitas ekacariya »

Lemet kirjutas: 04 Veebr, 2025 9:44
Vähemalt mina pole väitnud et tegu on olnud kogemata kombel juhtunud õnnetustega. Eagle S puhul ütlesin et ankru iseenesest allakukkumine pole välistatud.
Täpselt samuti pole välistatud inimese noa otsa kukkumine. Juhtub. Aga neli korda järjest samas toas ühel nädalal...???

Vabandust OT pärast, lihtsalt tuli see vana lustilugu meelde.
Põhimõtteliselt võimalik, kui tuba nugasid täis on. Eesti-Soome merekaablid asusid vist ankruala lähedal, kus laevad kogunevad ja ootavad pääsu Venemaa vetesse...see teeb kindlasti õnnetuste tõenäosuse suuremaks.
trs
Liige
Postitusi: 993
Liitunud: 15 Mär, 2014 14:31
Kontakt:

Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas

Postitus Postitas trs »

Ükski neist laevadest ei ole ankrualal ankrus seisnud ega ka ankrusse jääda planeerinud, sest peale kaabli purustamist on teekonda jätkatud. Seega on selliste lambist võetud stsenaariumite levitamine lihtsalt tiblastani propaganda levitamine või pea liiva alla peitmine, et oleks puhtam kuivem ja mõnusam tunne, kui tiblastaanlastelt sumpsi saad.
Üks võimalus seda muuta on ikkagi läbi kindlustusfirmade ehk nõuda kõigi kaasuvate kulude hüvitamist ja vastavalt ka mingid aktsepteeritavad kindlustusfirmad, ilma mille paberiteta Taani väinadesse ei lasta. Vajadusel tuleb selleks seadustesse täiendused teha. Edasi hakkavad juba kindlustusfirmad ise reguleerima või ehitavad oma kaabliremondi laevastiku, et seisakud võimalikult lühikesed oleks.
URR
Liige
Postitusi: 782
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas

Postitus Postitas URR »

ekacariya kirjutas: 04 Veebr, 2025 11:52Eesti-Soome merekaablid asusid vist ankruala lähedal, kus laevad kogunevad ja ootavad pääsu Venemaa vetesse...see teeb kindlasti õnnetuste tõenäosuse suuremaks.
Ei asu.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Kasutaja avatar
Sekeldaja
Liige
Postitusi: 983
Liitunud: 29 Aug, 2014 17:38
Kontakt:

Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas

Postitus Postitas Sekeldaja »

URR kirjutas: 04 Veebr, 2025 12:22
ekacariya kirjutas: 04 Veebr, 2025 11:52Eesti-Soome merekaablid asusid vist ankruala lähedal, kus laevad kogunevad ja ootavad pääsu Venemaa vetesse...see teeb kindlasti õnnetuste tõenäosuse suuremaks.
Ei asu.
Samal teemal varem.

Lisaks - ka rahvusvahelisel laevateel, mis läheb Soome lahe keskelt ja Läänemere keskosast läbi Taani väinadeni, ei tohi mõjuva põhjuseta peatuda ega ankrusse heita. Kui selleks tekib mistahes plaaniväline vajadus, tuleb nö "teepervele" sõita, et mitte liiklust häirida.
diesel
Liige
Postitusi: 787
Liitunud: 20 Jaan, 2011 20:47
Kontakt:

Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas

Postitus Postitas diesel »

kaablid ja torud ja muu taoline mudru on kõigil merekaartidel kirjas.
minu arusaamise järgi peaks need olema ka ankrusse heitmise keelualad.

mõistagi on selline pidev ankurdamine puhtal kujul tibIade teema.
pole oluline, kas tegu on õnnetusjuhtumiga või "õnnetusjuhtumiga".
kui kindlustus maksab, siis olgu neid jutumärke kuitahes palju.
ja kui pädevat kindlustust pole, siis tuleb väänata kasvõi tõkiskingade puuduse
ja kustuti kontrolli aegumise eest nihuke arve, et ankurdamise isu kaob lõplikult.

aga kui poliitikute munade suurus või suurema venna manitsev pilk ei luba nii toimida,
no siis laseme foorumis auru välja ja maksame ise kõik kinni.
ekacariya
Liige
Postitusi: 519
Liitunud: 21 Aug, 2011 12:24
Kontakt:

Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas

Postitus Postitas ekacariya »

URR kirjutas: 04 Veebr, 2025 12:22
ekacariya kirjutas: 04 Veebr, 2025 11:52Eesti-Soome merekaablid asusid vist ankruala lähedal, kus laevad kogunevad ja ootavad pääsu Venemaa vetesse...see teeb kindlasti õnnetuste tõenäosuse suuremaks.
Ei asu.
Kui see estlink 2 kaabli lõhkumine oli siis tuli järgmisel päeval uudis et ka mingi teine kahtlane laev asub estlinki läheduses ja Soome valvelaev hoiab silma peal. Kuskilt Marine Trafficust siis vaatasin et mõlemad laevad asuvad pääsu ootava suurema(u 15) laevade pundi serval. Aga eks eksiarvamus võis tekkida sellest et hindasin kaardi järgi laevade tegelike kaugusi valesti.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 42051
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sekeldaja kirjutas: 04 Veebr, 2025 12:46
URR kirjutas: 04 Veebr, 2025 12:22
ekacariya kirjutas: 04 Veebr, 2025 11:52Eesti-Soome merekaablid asusid vist ankruala lähedal, kus laevad kogunevad ja ootavad pääsu Venemaa vetesse...see teeb kindlasti õnnetuste tõenäosuse suuremaks.
Ei asu.
Samal teemal varem.

Lisaks - ka rahvusvahelisel laevateel, mis läheb Soome lahe keskelt ja Läänemere keskosast läbi Taani väinadeni, ei tohi mõjuva põhjuseta peatuda ega ankrusse heita. Kui selleks tekib mistahes plaaniväline vajadus, tuleb nö "teepervele" sõita, et mitte liiklust häirida.
Eesti merepiiril on umbes Lahemaa ja Kunda traaversi vahel selline mugav jõnks lõunasse, kuhu tekib ankrupaik ilma, et laevateel sõitjat segaks (sellel kohal neutraalvesi laieneb oluliselt). Seda asjaolu see varilaevastik kasutabki. Sama ala muide pole just eriti kaugel ka kohast, kus see idapoolne Estlink meile jõuab.

Taoline olukord võimaldab praktiliselt lõputult genereerida jampsi sellest, kuidas ankur hakkas seal ankruplatsil seistes põhjas libisema ja meeskond sai aru alles siis, kui kaabli taha ankur takerdus. Selline ankruplats seal aga tekitab pea lõptult pea kohal rippuva kirve efekti - ankrulohistajaid on vastavalt vajadusele võtta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Sekeldaja
Liige
Postitusi: 983
Liitunud: 29 Aug, 2014 17:38
Kontakt:

Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas

Postitus Postitas Sekeldaja »

Kapten Trumm kirjutas: 04 Veebr, 2025 15:53
Sekeldaja kirjutas: 04 Veebr, 2025 12:46
URR kirjutas: 04 Veebr, 2025 12:22 Ei asu.
Samal teemal varem.

Lisaks - ka rahvusvahelisel laevateel, mis läheb Soome lahe keskelt ja Läänemere keskosast läbi Taani väinadeni, ei tohi mõjuva põhjuseta peatuda ega ankrusse heita. Kui selleks tekib mistahes plaaniväline vajadus, tuleb nö "teepervele" sõita, et mitte liiklust häirida.
Eesti merepiiril on umbes Lahemaa ja Kunda traaversi vahel selline mugav jõnks lõunasse, kuhu tekib ankrupaik ilma, et laevateel sõitjat segaks (sellel kohal neutraalvesi laieneb oluliselt). Seda asjaolu see varilaevastik kasutabki. Sama ala muide pole just eriti kaugel ka kohast, kus see idapoolne Estlink meile jõuab.

Taoline olukord võimaldab praktiliselt lõputult genereerida jampsi sellest, kuidas ankur hakkas seal ankruplatsil seistes põhjas libisema ja meeskond sai aru alles siis, kui kaabli taha ankur takerdus.
- paluks näiteid, kus varilaevastik on seda "jõnksu" kirjeldatud moel kasutanud.
- ja viidet kasvõi ühele juhtumile selliselt genereeritud lõputust jampsist.
ekacariya
Liige
Postitusi: 519
Liitunud: 21 Aug, 2011 12:24
Kontakt:

Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas

Postitus Postitas ekacariya »

See jõnks ja laevastik on ju reaalajas näha. Loksalt kuskil kirdes https://www.vesselfinder.com/
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 42051
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sekeldaja on ampsanud tubli tüki lõvishokolaadi? Antud laevastiku kogunemine seal on suvalise laevade jälgimise programmiga lihtsalt märgatav.
Ka Estlink-2 möödumine antud ankruplatsi suhteliselt lähedusest pole eriline saladus, kuna kaabel saab alguse küll Püssist, kuid väljub merre loodesuunast. Antud "parkla" üsna idapoolse otsa ligidalt.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Sekeldaja
Liige
Postitusi: 983
Liitunud: 29 Aug, 2014 17:38
Kontakt:

Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas

Postitus Postitas Sekeldaja »

Kapten Trumm kirjutas: 04 Veebr, 2025 17:00 Sekeldaja on ampsanud tubli tüki lõvishokolaadi? Antud laevastiku kogunemine seal on suvalise laevade jälgimise programmiga lihtsalt märgatav.
Ka Estlink-2 möödumine antud ankruplatsi suhteliselt lähedusest pole eriline saladus, kuna kaabel saab alguse küll Püssist, kuid väljub merre loodesuunast. Antud "parkla" üsna idapoolse otsa ligidalt.
Jah, vabandust, pidasin üht teist jõnksu silmas. Õigemini selle jõnksu teist asukohta.
Teisele küsimusele paluks siiski vastata. Ilma oma tarbetute testosteroonikompenseerimiseufemidmideta. Jäta need omasuguste jaoks.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 42051
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Viide kasvõi ühele juhtumile ei puutu asjasse, ankrus seisva hulga kahtlaste eesmärkidega laevade hulk ja merekaabli lähedus on ohtlik ka ilma varasema lõhkumispraktikata.

Ja oma ülbamine jäta ka omasuguste jaoks. :wall:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Sekeldaja
Liige
Postitusi: 983
Liitunud: 29 Aug, 2014 17:38
Kontakt:

Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas

Postitus Postitas Sekeldaja »

Kapten Trumm kirjutas: 04 Veebr, 2025 17:28 Viide kasvõi ühele juhtumile ei puutu asjasse, ankrus seisva hulga kahtlaste eesmärkidega laevade hulk ja merekaabli lähedus on ohtlik ka ilma varasema lõhkumispraktikata.

Ja oma ülbamine jäta ka omasuguste jaoks. :wall:
Umbes sellist vastust, kui üldse, ma ootasingi. Tahtsin lihtsalt kontrollida.
Runkel
Liige
Postitusi: 3320
Liitunud: 07 Sept, 2017 22:39
Kontakt:

Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas

Postitus Postitas Runkel »

Lääne laevaomanikud on teeninud Vene varilaevastikku igivanu tankereid müües miljardeid
Euroopa ja USA laevaomanikud on müünud Venemaa nn varilaevastikku vähemalt 230 vana tankerit, mida Moskva kasutab nüüd lääne sanktsioonidest mööda hiilimiseks ja Ukraina vastu peetava sõja rahastamiseks, selgub rahvusvahelisest ajakirjanduslikust uurimisprojektist.

Alates Venemaa täiemahulise sõja algusest on lääne laevaomanikud teeninud aluste müügilt Kremli-vastaste sanktsioonidega mitte liitunud riikide nagu India, Hongkong, Vietnam ja Seišellid firmadele kokku rohkem kui 6 miljardit dollarit (umbes 5,8 miljardit eurot), selgus analüüsist, mida juhtis Hollandi uuriva ajakirjanduse väljaanne Follow the Money (FTM) ning millesse olid kaasatud veel üheksa riigi toimetused.

Kõige enam tankereid on varilaevastiku ehitamisse panustanud Kreeka omanikud, kes on müünud maha 127 alust, teenides selle pealt 3,8 miljardit dollarit (3,7 miljardit eurot). Ühendkuningriigi omanikud on müünud 22 alust, Saksamaa 11 ja Norra kaheksa. Kokku müüsid tankereid nn varilaevastikku 21 sanktsioonidega liitunud riigi omanikud.

Kiievi majanduskooli hinnangul moodustab enam kui 600 tankerist koosneva varilaevastikuga Venemaalt välja veetav nafta kokku 70 protsenti kogu Moskva naftaekspordist.

Näitena Vene varilaevastiku ehitamisest tõi Follow The Money Kreeka miljonäri Paris Kassidokostas-Latsise, kelle kaks 15 aastat vana tankerit Fos Picasso ja Fos Da Vinci läksid 2024. aasta novembris üle Vietnami pealinnas Hanois registreeritud uuele omanikule Phuong Dong Petrol Transportation, millele juba enne seda kuulus üks varilaevastiku alus. Mõlemad laevad said uue nime ning üks neist anti Malta ja teine Panama lipu alla.

Vähem kui kuu pärast omanikuvahetust seilasid mõlemad tankerid juba Venemaa poole, kus Eesti külje all asuvas Ust-Luga sadamas pandi nende mõlema lasti enam kui 120 miljonit liitrit Vene naftat, mis on väärt umbes 50 miljonit dollarit (48 miljonit eurot).

Tulus ärivõimalus avanes laevaomanikele, kui G7 riigid seadsid 2022. aasta lõpus Vene naftale hinnalae, mida Venemaa saab aga vältida, kasutades G7sse või ELi mitte kuuluvate riikide aluseid. Varem lääne laevu kasutanud Venemaa asus kiiresti otsima sobivaid tankereid ning leidis hulga omanikke, kes olid valmis muidu ilmselt vanarauda minevaid aluseid müüma nn varilaevastiku jaoks. Äri teinud firmad ise väidavad, et neil pole võimalik teada, milleks maha müüdud laevu on plaanis kasutada.

Üks sellistest müüjatest on Belgia meretranspordiettevõte Euronav – mis hiljuti muutis oma nime CMB.TECH-iks –, mis sai 135 miljonit dollarit (130 miljonit eurot) viie laeva eest, mis sattusid 2022. aastal ja 2023. aasta alguses Venemaa varilaevastikku.

Firma pressiesindaja Katrien Hennin ütles Follow the Moneyle, et nad ei teadnud, et laevu kasutatakse Vene varilaevastikus. «Meil puudub ülevaade sellest, mis juhtub laevadega pärast müüki ja see ei ole meie vastutusala. See, kellele ostja laeva edasi müüb või kuidas ta laeva seaduslikult või ebaseaduslikult kasutab, ei ole meie kontrolli all,» lausus Hennin.

Lloyd's List'i analüütik Michelle Wiese Bockmann ütles, et Venemaa nõudlus kasutatud tankerite järele on tõuganud Euroopa ettevõtteid neid aina rohkem müüma.

«Kui sul on väga vana auto, mida sa tegelikult enam ei taha alles hoida ja... see on väärt kaks tuhat eurot, aga keegi teine ütleb sulle, et ma annan su auto eest neli tuhat. Siis sa ei müü neile mitte ühte autot, vaid sa müüd iga auto, mille sa suudad leida,» tõi analüütik võrdluse. «Ja see ongi sisuliselt see, mis juhtus varilaevastiku kokkupanekuga. Paljudel Euroopa laevaomanikel oli vana tonnaaži, mida nad ei pidanud kuigi väärtuslikuks. Järsku tõusis selle väärtus kahekordseks – ja nii nad püüdsid seda müüa ja kasumit teenida.»
https://maailm.postimees.ee/8185882/laa ... miljardeid
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist