Lääne laevaomanikud on teeninud Vene varilaevastikku igivanu tankereid müües miljardeid
Euroopa ja USA laevaomanikud on müünud Venemaa nn varilaevastikku vähemalt 230 vana tankerit, mida Moskva kasutab nüüd lääne sanktsioonidest mööda hiilimiseks ja Ukraina vastu peetava sõja rahastamiseks, selgub rahvusvahelisest ajakirjanduslikust uurimisprojektist.
Alates Venemaa täiemahulise sõja algusest on lääne laevaomanikud teeninud aluste müügilt Kremli-vastaste sanktsioonidega mitte liitunud riikide nagu India, Hongkong, Vietnam ja Seišellid firmadele kokku rohkem kui 6 miljardit dollarit (umbes 5,8 miljardit eurot), selgus analüüsist, mida juhtis Hollandi uuriva ajakirjanduse väljaanne Follow the Money (FTM) ning millesse olid kaasatud veel üheksa riigi toimetused.
Kõige enam tankereid on varilaevastiku ehitamisse panustanud Kreeka omanikud, kes on müünud maha 127 alust, teenides selle pealt 3,8 miljardit dollarit (3,7 miljardit eurot). Ühendkuningriigi omanikud on müünud 22 alust, Saksamaa 11 ja Norra kaheksa. Kokku müüsid tankereid nn varilaevastikku 21 sanktsioonidega liitunud riigi omanikud.
Kiievi majanduskooli hinnangul moodustab enam kui 600 tankerist koosneva varilaevastikuga Venemaalt välja veetav nafta kokku 70 protsenti kogu Moskva naftaekspordist.
Näitena Vene varilaevastiku ehitamisest tõi Follow The Money Kreeka miljonäri Paris Kassidokostas-Latsise, kelle kaks 15 aastat vana tankerit Fos Picasso ja Fos Da Vinci läksid 2024. aasta novembris üle Vietnami pealinnas Hanois registreeritud uuele omanikule Phuong Dong Petrol Transportation, millele juba enne seda kuulus üks varilaevastiku alus. Mõlemad laevad said uue nime ning üks neist anti Malta ja teine Panama lipu alla.
Vähem kui kuu pärast omanikuvahetust seilasid mõlemad tankerid juba Venemaa poole, kus Eesti külje all asuvas Ust-Luga sadamas pandi nende mõlema lasti enam kui 120 miljonit liitrit Vene naftat, mis on väärt umbes 50 miljonit dollarit (48 miljonit eurot).
Tulus ärivõimalus avanes laevaomanikele, kui G7 riigid seadsid 2022. aasta lõpus Vene naftale hinnalae, mida Venemaa saab aga vältida, kasutades G7sse või ELi mitte kuuluvate riikide aluseid. Varem lääne laevu kasutanud Venemaa asus kiiresti otsima sobivaid tankereid ning leidis hulga omanikke, kes olid valmis muidu ilmselt vanarauda minevaid aluseid müüma nn varilaevastiku jaoks. Äri teinud firmad ise väidavad, et neil pole võimalik teada, milleks maha müüdud laevu on plaanis kasutada.
Üks sellistest müüjatest on Belgia meretranspordiettevõte Euronav – mis hiljuti muutis oma nime CMB.TECH-iks –, mis sai 135 miljonit dollarit (130 miljonit eurot) viie laeva eest, mis sattusid 2022. aastal ja 2023. aasta alguses Venemaa varilaevastikku.
Firma pressiesindaja Katrien Hennin ütles Follow the Moneyle, et nad ei teadnud, et laevu kasutatakse Vene varilaevastikus. «Meil puudub ülevaade sellest, mis juhtub laevadega pärast müüki ja see ei ole meie vastutusala. See, kellele ostja laeva edasi müüb või kuidas ta laeva seaduslikult või ebaseaduslikult kasutab, ei ole meie kontrolli all,» lausus Hennin.
Lloyd's List'i analüütik Michelle Wiese Bockmann ütles, et Venemaa nõudlus kasutatud tankerite järele on tõuganud Euroopa ettevõtteid neid aina rohkem müüma.
«Kui sul on väga vana auto, mida sa tegelikult enam ei taha alles hoida ja... see on väärt kaks tuhat eurot, aga keegi teine ütleb sulle, et ma annan su auto eest neli tuhat. Siis sa ei müü neile mitte ühte autot, vaid sa müüd iga auto, mille sa suudad leida,» tõi analüütik võrdluse. «Ja see ongi sisuliselt see, mis juhtus varilaevastiku kokkupanekuga. Paljudel Euroopa laevaomanikel oli vana tonnaaži, mida nad ei pidanud kuigi väärtuslikuks. Järsku tõusis selle väärtus kahekordseks – ja nii nad püüdsid seda müüa ja kasumit teenida.»
https://maailm.postimees.ee/8185882/laa ... miljardeid