Bergepanther Ausf.A

[vaoinas]

Teeme siis uue karbi lahti.

Seekord on mudeliks Bergepanther Ausf.A. Tuleb ta Takom'i karbist ja on täis-sisuga. Lisaks on temale
MasterClub'i metallroomikud, Voyager'i etsid ning mingil hetkel ilmusid ka T-Rex Studio pingutusrattad sinna karpi.

Natuke masinast endast ka:
Vajadus Bergepanther'i taolise masina järgi tekkis Tiigri ja Pantri ilmumisega, sest seni selleks
otstarbeks kasutatud 18-tonnised FAMO'd ei saanud enam eriti hästi nii raskete soomukite evakueerimisega hakkama.
Esimesed Bergepantheri'd olid Panther Ausf.D baasil ilma tornita kerel, kus torniava kaeti lihtsalt ümmarguse lehtmetallist
luugiga. Neid toodeti 1943. aasta suvel umbes 40 tuuri M.A.N'i ja Henscheli poolt. Lisaks ehitas Siebert 1944-1945 olemasolevatest
Panther Ausf.D-dest Bergepanther Ausf.D-ks ümber 61 masinat.

Bergepanther Ausf.A oli aga juba algusest peale selleks otstarbeks loodud aparaat Panther Ausf.A baasil, millel oli vastavalt
selleks kohandatud soomuskorpus suure nelinurkse avaga selle lael. Sellele olid ette nähtud kinnituspunktid 40-tonnise vintsi ning laia saha jaoks.
Vintsiosa kattis kastikujuline kate - Ladebrücke ja küljele oli ettenähtud koht kokkupandava kraana jaoks. Esimese prototüübi valmistas
Henschel, kes saatis selle M.A.N'ile katsetamiseks ja edasiseks täiendamiseks. See oli varustatud vintsiga ning ainus, mida fotodel on näha
2cm KwK38 kahuriga. Tolle masina peal prooviti erinevaid modifikatsioone ja see jäi Bergepantherite katseplatvormiks M.A.N'i juurde sõja lõpuni.

Bergepanther Ausf.A tellimused said Henschel, Daimler Benz ning Demag. Neist Henschel ja Daimler-Benz valmistasid kumbki u. 40 masinat
ning Demag pani 1944. a aprillist oktoobrini kokku 123 Bergepantherit. Kõik need olid vastava Bergepanther'i kerega st. ühtki neist ei ehitatud ümber olemasolevast tankist. Kõik nad olid ka vintsi- ja saha valmidusega, kuid kuna 40-tonniste vintside tarnimisega oli suuri raskusi, siis vintsi ja sahaga saivad varustatud vaid paarkümmend Demag'i kokku pandud Bergepanther Ausf.A'd.

Takom'i karbis - nagu kaanelt lugeda võib - on saha ja vintsiga varustatud Demag'i valmistatud Bergepanther. M.A.N'i või Daimler-Benz'i Bergepantheri
puhul tuleks detailide asetuse osas muudatusi teha ning vints ja sahk ära jätta, kuid raske on ette kujutada Bergepantheri huvilist mudelisti,
kes seda teeks. Bergepantherit pakub ka Meng, ning tema karbist saab kokku panna tolle Henscheli valmistatud prototüübi, mis
M.A.N'ile katsetamiseks läks.

Bergepantherite kohta on Missing-Lynx foorumisse palju tänuväärt infot Hilary Louis Doyle ja Nacho Roces'e poolt üles pandud, millele ka siin
ülal tuginetud on:
https://www.tapatalk.com/groups/missing ... 58057.html


Edasi mudeli juurde.
Eriti palju karpe siin seekord ei ole:




Ja kogu koostamine on senini olnud väga sarnane paari aasta tagusele sama valmistaja Panther Ausf.D'le:
















Külma närvi,
ja jääge meiega!

Kristjan

[fossiil]

Nonii, läheb lahti...
Väga huvitav projekt ja tase nagu alati kõrge - need hüdrovoolikud (loodan et ei eksi?) näevad ikka väga head välja.
Ootan järge.

[vaoinas]

Tänan, Urmas!

Esimene ots interjöörist on ära värvitud ja alusvann koos.
Värviskeemis lähtusin otseselt Takom'i antud juhendist - põrand punane ja ülalt saksa Dunkelgelb.

Internetis on olnud ohtralt diskussiooni Bergepantheri interjööri värviskeemi teemal -
eriti, et kas vintsisektsioon oli värvitud mingi heledama tooniga, või jäetud krundipunaseks.
Panzertracts annab siiski mõned veenvad sisemuse pildid sellest M.A.N'i poolt koostatud katsebergepantherist,
millelt on näha, et heledat tooni see vintsisektsioon seest oli ja on seal ka näha teravapiiriline
värviüleminek põranda osas. Mulle seesugune skeem täitsa meeldib ka, nõnda, et rohkem pead sellega ei vaevanud.






Siin on ka küljed torsioonvarrastega:




Seekord läks torsioonvarraste põrandaavadest läbiajamisega ja külgede ning põhja ühendamisega
kuidagi ladusamalt kui viimatisest Pantri koostamisest mäletan. Vaevalt, et oskused paranenud on - küllap lihtsalt joppas.










Häid jõule kõigile!
Kristjan

[calico]

Alati perfektsionist-jälgin teemat huviga!

[vaoinas]

Tänud!

Järgmine ports materjali on külge saanud.

Tuleseina salongipoolsel küljel vedasin seekord paar traati rohkem, kui Pantri
puhul sai. Sang ja hoovad seal on asendatud käepärase messinguga, aga ega seda siit
ei näe, sest need on juba värvi all. Sinna seinale oli instruktsiooni järgi veel mingi silindrikujuline
vutlar ette nähtud nagu Pantril, aga selle augud ma pahteldasin täis ja jätsin ta ära, sest esiteks ei ole
fotode järgi seal midagi ja teiseks ütleb ka loogika, et ega sealt vintsi tagant vutlarist
ei otsi keegi mitte midagi.




Mootoriruumi pikivaheseinad koos kütusepaakidega on ka seekordses portsus.
Vasakpoolsele kütusepaagile (pildil alumine) tekitasin alumisele küljele kaarekujulise sisselõike,
sest see ei taha muidu amortisaatori tõttu omale kohale ära mahtuda.
See on vist üks neid väheseid asju, kus Takom'i pantri komplektid iseendaga konfliktis veidi on.




Enne, kui pikivaheseinad sisse said, tuli pingutusratta mehhanismid
õigesse asendisse liimida. Algselt on nad liikuvad, Aga soomuskorpuse tagaseina najal saab nad õigesse
asendisse sättida ja siis liimitilgaga fikseerida.






Kellade puhul mul seekord Eduardi komplekti võtta ei olnud, seega läksid Takomi dekaalid.
Ja peab tõdema, et ega need Takomi dekaalid on ka ikka päris head.
Muus osas mudisin vähe ka seda kelladeplokki pisut paremaks.




Edenemise huvides panin õõtshoovad külge ning rattad ka kokku.
Tuleb ka öelda, et siiani on see Panzertracts number 16 väga abiks olnud.
Selline ta siis mul praegu on:













Nüüd ma võtan küll õlle lahti.

Olge terved!
Kristjan

[fossiil]

No sellise töö peale võiksid isegi kaks võtta..
Tõsiselt hea - klassikaline Pantri kere vaoina esituses! Küsimus ka - kas need paagid olidki päriselus sellist värvi - nagu roostes plekk?
Ootan järge..

[vaoinas]

Oi tänud.

A ei, need paagid on tumehalliks võõbatud ning hiljem on peale saanud õli ja tolm.
Kõige lollikindlam olnuks küll nad krundipunaseks värvida, aga ma tumehalliga lootsin sinna
veidi vaheldust luua. Lõpuks saavad nad eniveis keresse ära peidetud ja neid näeb alles see,
kes tulevikus bergepantheri lõhkumise töö meelekindlalt ette võtab.

[fossiil]

Selge, eks see valgus pildistamisel mõjub ikka päris palju - tõmbasin paakidega pildi alla ja mängisin RGB-s sinise ja punase tasakaaluga ja siis tundusid tõesti tolmusevõitu tumehallid...
Aga meelekindlalt viimase peal mudelit lõhkuda - selliseid asju ei tohiks isegi mõelda...

[vaoinas]

Nii, järgmisena võtsin ette mootori. Mootor on siin täitsa nagu eraldi väike
projekt ja sellele on pühendatud terve suur restitäis detaile.

Takom'i Maybach HL230 P30 on väga mõnusasti ära liigendatud ja sellest saab
ka otse karbist väga ilusa pisikese asja. Siiski ei suutnud siin vastu panna kiusatusele
ka mõni traat siia sinna lisada. Stüreeniga kõpitsesin veidi ka karburaatorite külgi ja
ainuke asi, mille välja täitsa vahetasin, oli mootori sabapoolses
otsas olev plaat kettülekandega, sest Takom on keti pealt koonerdanud.
Mul on varuks RFM'i Tiigri karp ja selle detaili kloonisin omale sealt. Selle sobitamisega
mootori külge oli küll omajagu tegemist, aga vist sai nii enamvähem.


















Ja niipalju käib see värvimiseks veel laiali.
Pildil on veel paake ja voolikuid, mida loodan
ühes mootoriga ära värvida.




Külma närvi ja
jääge meiega!

Kristjan

[fossiil]

No ikka väga detailne, lisaks veel kõik see, mis sa sinna juurde tinistasid, juba praegu näeb väga hea välja!

[vaoinas]

Tänud, Urmas!

Mootor pole ikka veel värvi alla jõudnud.
Nagu Vladislav kõrvalteemas, nii otsustasin ka mina õhufiltrite puhul vaadata
RFM'i poole ning tellisin selleks endale RFM'i Maybach HL230 mootori seti, mille reste
nad lahkelt eraldi komplektina pakendavad. Sel puhul on pisut kummaline, et miks Takom seda ei tee,
sest nemad on oma mootori detailid ühte resti ära mahutanud, sellal kui RFM'il on need kolmes restis
laiali ja tolle mootori komplektiga saab kaasa ka muid Pantri juurde käivaid pudinaid.

Tegin küll õhufiltri detailidest vormid ja kloonisi eraldi detailid, aga otsustasin siin
praegu plastist originaalid ära rakendada, sest plastiga on veits lihtsam toimetada, kui EPO'ga








Seejärel aga läks tähelepanu natuke uitama, sest mõte ka too RFM'i mootor võrdluseks Takomi oma
kõrvale panna tundus päris ahvatlev. Nõnda lõin talle noa sisse ja nüüd saate seda
Maybachi mootorit ka RFM'i esitluses näha.

RFM'i kõige silmapaistvam erinevus Takom'iga võrreldes on see, et mootoriplokk on tervelt 2mm lühem.
Ülejäänu - laius ja kõrgus - jällegi enamvähem klapivad Takom'iga. Detaile võrreldes on RFM karburaatorite osa palju
detailsemalt välja mudeldanud (ja mõistagi õhufiltrid), muude detailide puhul on kord Vestmann peal ja Piibeleht all ning siis jälle vastupidi.
RFM annab mõningaid pisemaid voolikuid plastis kaasa, mida Takom ei tee, aga need on pigem jämedavõitu
ning mõistlik sobivas läbimõõdus traadi vastu vahetada.

Mõlemast saab ilusad 1:35 mootorid, kuid üldiselt on Takom'i lähenemine mulle siiski meelepärasem
ning detailid tunduvad fotodega kõrvutades veenvamad. Klapikambrikaaned ja väljalasketorustik on
need kohad, kus Takom on selgelt RFM'ist üle.


Toda RFM'i mootorit tehes sai karburaatorite hoovastik seekord üsna veenev, sest leidsin internetist päris hea
pildigaleriiga Maybach'i mootori restaureemislehe, millest lähtuda:
https://www.armytech.com/panther_maybac ... _overhaul/




Ja siin on kaks mootorit kõrvuti:














Ega ma veel täpselt tea, mis ma temaga peale hakkan,
aga igasuguste torude otsad puurisin etteruttavalt tühjaks juhuks, kui
seda õnnestub mõne mudeli juures tulevikus eraldiseisvana eksponeerida.


Külma närvi ja
jääge meiega!

Kristjan

[fossiil]

No on mida vaadata - detailsus on ikka väga hea, aga kõik sinu poolt lisatud torud, jupid ja nublakad muudavad mootorid ikka päris realistlikuks. Kui need veel värvi ka selga saavad, nojah, kadeduseuss tuleb veits kallale...
Vägev!

[vaoinas]

Tänan.

Nüüd on üks neist värvitud. Ma kahte paralleelselt tegema ei hakanud, sest
esiteks pole teise mootoriga praegu üldse kiiret ja kaht koos tehes poleks tänaseks ka valmis jõudnud.

Siuke sai siis seekord:














Külma närvi ja
jääge meiega!

Kristjan

[vaoinas]

Ja mootor on sisse topitud.
Läks küll üsna tihedalt aga mahutamisega mingeid ekstsesse ei olnud.
Küll tuleb hoolega läbi mõelda, mis voolikud ja võllid mis järjekorras külge panna
vahetult enne mootori paigale istutamist ning pärast seda.

Õhufiltrid istuvad peal nö kuivalt ja on eemaldatavad.












Ja nagu näha, on ka roomik alla ilmunud. 3D-prinditud pingutusrattad ei taha laiuse poolest
MasterClubi roomikuharjade vahele küll hästi ära mahtuda, seega selles osas tuleb veel tööd teha.








Olge terved!
Kristjan

[vaoinas]

Nii, järgmine ports kraami on küljes.
Seekord siis peamiselt sponsoonide põhjad ning juhitagune vahesein,

Juhikoha seljataha tuli veel paar lisaistmeid.
Vaheseinal on ka vintsi juhtimiseks ettenähtud hoovad




Vintsisektsiooni lisasin seinalt kauni kaarega alla tulevad voolikud,
mis kinnituvad käigukasti külge. Teiselt otsa pidi peaks need liikuma läbi tuleseina mootorisektsiooni,
aga jätsin selle osa tegemata, kuna see jääb niikuinii sponsoonile paigutuva kütusepaagi varju.




Pingutusratast hööveldasin lihvimispulgaga mõlemalt poolt ja nüüd istub
see roomikuharjade vahele märksa paremini.
Selline ta siis praegu mul on:












Külma närvi ja
jääge meiega!

Kristjan