Õhutõrje

Sõjaväelised erialad. Elutsükkel väljaõppest kuni reservist kustutamiseni. Nii nippidest kui ka relvadest/vahenditest.
Vasta
Peeter
Liige
Postitusi: 3306
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Õhutõrje

Postitus Postitas Peeter »

Panen siia nüüd noppeid tänasest artiklist. Need on mul valitud just ÕT-vallast. Ja panen nad siia lisainfona selgitamaks praegust ÕT-olukorda just läänepoolel. Tsitaatide autori pädevuses pole mõtet kahelda. Ja panen need just selle pärast, et selgitada asjadega pinnapealselt kursis olevatele lugejatele tegelikku tausta. Ja kui probleemne see ÕT praegu on nii muutunud lahingukäsitluse, kui ka poliitilise olukorra võtmes. Ja siis saab igaüks ise teha iseendaga workshopi võrdlemaks olukorda venekoolkonna ÕT-tehnikaga.
https://forte.delfi.ee/artikkel/1203624 ... a-lulitada
Tsitaate artiklist:
Euroopa kaitsevõime sõltuvus Ameerika Ühendriikidest on sügavam ja laiaulatuslikum, kui paljud seni arvanud on. See hõlmab lahingulennukeid, õhutõrjesüsteeme, satelliitsidet, relvastust ja isegi laskemoona tootmist. Kuigi transatlantiline koostöö on olnud Euroopa kaitse nurgakivi aastakümneid, on hiljutised muutused USA poliitikas – eelkõige Donald Trumpi tagasitulek ning tema senised sõnavõtud NATO ja Euroopa julgeoleku kohta – tekitanud süveneva mure, et USA võib ootamatult lõpetada oma toe või piirata juurdepääsu võtmetähtsusega tehnikale.

Üle poole Euroopa tipptasemel hävituslennukitest, sealhulgas F-35-d ja F-16-d, on pärit USA-st. Need lennukid vajavad pidevaid USA tarkvarauuendusi, hooldust ja varuosi. Ilma nendeta võivad need lennukid muutuda kiiresti kasutuskõlbmatuks või vähemalt palju ebatõhusamaks.
***
Euroopa riigid kasutavad laialdaselt USA õhutõrjesüsteeme, näiteks Patrioti raketisüsteeme, mis on võtmetähtsusega Venemaa potentsiaalsete raketirünnakute vastu. Need süsteemid vajavad aga pidevat laskemoonaga varustamist ja hooldust, mis sõltub täielikult USA-st. Kui USA peaks otsustama Euroopasse tarnimise peatada, tekiks mitme riigi õhukaitses kriis. Viimastel aastatel on mõned Euroopa riigid hakanud otsima alternatiive. Näiteks Saksamaa on hakanud eelistama Iisraeli Arrow’ ja David’s Slingi süsteeme, mille jaoks ei ole vaja USA varuosi ega hooldust. Samuti on Euroopa hakanud investeerima rohkem omaenda õhutõrjevõime arendamisse, näiteks Prantsusmaa ja Itaalia ühisprojektidesse. Siiski on need süsteemid veel arendamisjärgus ega suuda praegu USA tehnika puudumist täielikult kompenseerida.
***
Droonide ja elektroonilise sõjapidamise vallas sõltub Euroopa samuti tugevalt USA-st. Paljud Euroopa riigid kasutavad näiteks suuri General Atomics MQ-9 Reaperi droone, mis vajavad USA satelliitsidet ja tarkvaratuge. Kui USA peaks Euroopa toetamise katkestama, jääksid need droonid suure tõenäosusega lennuvõimetuks või vähemalt kaotaksid olulise osa oma võimest. Samuti on USA-l kontroll paljude Euroopa radarite, luuresüsteemide ja varajase hoiatuse õhusüsteemide üle.
***
Suurt osa Euroopa luure- ja elektroonilise sõjapidamise süsteeme haldab USA. Näiteks Rivet Jointi luurelennukid, mida kasutab Suurbritannia, või P-8 Poseidon, mille abil Norra ja Saksamaa jälgivad avamerel allveelaevu, sõltuvad USA andmetest ja satelliitsidest. See tähendab, et kui USA peaks oma info jagamise peatama, häiriks see tugevasti paljusid Euroopa luureoperatsioone.
Põhimõtteliselt võiks kogu jutu alla joonida, aga pidasin vajalikuks eraldi ära märkida selle lause, milles käsitleti (ka meie) radareid. Nimelt levis siin ühes teises teemas asjaarmastajalik jutt, kuidas ega jänkimän meie radaripilte ju ei näe... see oli jutt siis Ukrainale signaalluureinfo jagamise teemade aspektist. Pigem võiks öelda hoopis vastupidi, et vb hoopis meie siin ei pruugi näha kogu pilti isegi meie enda maal asuva(te)lt radari(te)lt, aga jänkidel on terviklik ülevaade kogu võrgu ulatuses...

Forte vestles Ukraina lennunduseksperdi Valeri Romanenkoga ja küsis, kas ameeriklased saavad tahtmise korral halvata näiteks eurooplaste ja ukrainlaste õhuväe.
Praegu kirjutavad lääne meediaväljaanded väga mustadest stsenaariumitest ja mõnel pool isegi väidetakse, et USA võib lihtsalt „välja lülitada“ F-16 ja F-35 lennukid. Öelge kui ekspert, kas see on üldse võimalik?
Ei, see ei ole võimalik. Mis puutub Ukrainasse, siis mida nad saaksid Ukrainale halba teha? Nad võivad lõpetada F-16 lennukite hoolduse ja tehnilise toe, lõpetada nende lennukite jaoks laskemoona, st rakettide ja mürskude tarnimise. Samuti võiksid nad lõpetada pardakaitsesüsteemide tarkvara arendamise, sest kuigi need süsteemid on Euroopa päritolu, põhineb nende elektrooniline sõjapidamine suuresti Ühendriikide tarkvaral.

Me andsime ameeriklastele varem trofeedena saadud Vene relvade näidiseid, et nad saaksid analüüsida Vene radarite sagedusi ja välja töötada tõhusad segamissüsteemid. Nad täiustasid Euroopa pardakaitsesüsteeme, luues spetsiaalsed programmid, mis suudavad tuvastada Vene radarite töö sagedused ja neid tõhusalt segada. Kaitsekompleks on lennuki pardasüsteem, mis hoiatab pilooti vaenlase radari kiirguse eest. See näitab kiirguse suunda ja F-16 puhul mõnikord isegi vaenlase radaritüüpi. Samuti genereerib pardakaitsesüsteem segajaid, mis häirivad vaenlase rakettide sihtimist.
Ma selgitan seda nii põhjalikult, sest see on väga oluline aspekt. See on lennuki kaitsemehhanism – kui sul on tõhus pardakaitsesüsteem, siis suudad vältida isegi kahe või kolme raketi tabamust. Tavaliselt, kui lastakse välja kolm raketti, hävitatakse sihtmärk alati. Kuid kui pardakaitsesüsteem on tõhus, siis olenemata sellest, kui palju rakette välja lastakse, võib neid eksitada või õigel ajal sihtmärgist kõrvale kallutada.
Kui Ukraina enam ei saa rakette USA süsteemidele Vampire ja Avenger, mis on üsna tõhusad Shahedide hävitamiseks, siis nüüd pakuvad britid meile Martleti rakette, mis suudavad neid edukalt asendada. Esiteks on need mitu korda odavamad, teiseks on neil suurem laskekaugus ja kolmandaks on neil kombineeritud sihtimissüsteem: radar-, laser- ja infrapunasihtimine. Britid lubasid meile 5000 sellist raketti, mis aitab mõnda aega vastu pidada, kuni Euroopa liitlased suudavad kompenseerida USA tarnete lõppemise.
Sellest plokist pidasin täiendava äramärkimise vääriliseks lõiku, milles räägiti Ukraina-sõjas nüüd 2022-ja-edasi hõivatud või mahajäetud Vene sisemaise päritoluga venearmee-versiooni ZRK-sid, mis jänkidele tudeerimiseks kohe Saksamaale Nato-baasi edasi toimetati. Ka siin foorumiski kostus kõige ebapädevamat laiamist stiilis "a mida seda vanarauda ikka uurida!", millele pidin siis kirjutama selgituse, milleks jänkidele selliseid asju vaja on, ja mida paljude riikide vastavad spetsialistid neis asjadest küll välja lugeda saavad ja kui olulised sellised trofeed on. Siis tundus mulle küll, et ega siin selline üleolev mentaliteet ei hajunud, mõni (noorem ja õhinapõhisem) kommenteeris isegi muigega, et ju ma olen oma aega kinni jäänud. Tänaseks selle artikli andmetel on selgunud, et ma rääkisin just sedasama juttu, mis nüüd on võetud tsiteerida ka meie inforuumis.

Lisan veel siia seiga, et Lahesõja eel tegi jänkide eriüksus erioperatsiooni, mille käigus toodi vahetult enne sõja algust lahing-väli-positsioonilt valvepostilt ära Saddami-Iraagi-armee-versiooni ZRK "Osa". Selle kohta oli nupuke, et jänkid pidasid sealt saadud infot väga oluliseks ja tänu sellest masinast saadud tehnilisele infole täiustati ja planeeriti üle/ümber õhutegevusi, mis säästis jänkidel oluliselt nii inimelusid, kui ka tehnikat. (Ka seda seika olen ma juba varem siin maininud)
Viimati muutis Peeter, 13 Mär, 2025 19:36, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 42452
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Õhutõrje

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Taolisi trikke tegid ka juudid, hiivates ära Egiptusest nii ÕT süsteeme, rakette kui radareid. Kergesti leitavad avalikustatud CIA materjalid räägivad nii SA-6-st (Yom Kippuri sõja käigus 1973) kui ka varasemate, S-75 ja S-125 ärandamisest.

Tulemus oli see, et vähemalt S-75 ja S-125 kohta meenutavad Iisraeli piloodid, et pärast oli nende purustamine "üsna lihtne" ja seda võis teha isegi vabalangevate pommidega otse kompleksi kohal lennates.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
sg01
Liige
Postitusi: 375
Liitunud: 27 Mär, 2022 18:08
Kontakt:

Re: Õhutõrje

Postitus Postitas sg01 »

Ega siin iseenesest midagi väga keerulist ei ole. Vene pool muudab ukrainas regulaarselt oma radarite töösagedusi. Selleks, et neid oleks võimalik õigeaegselt segada, tuleb omakorda segajate töösagedusi pidevalt ümber seadistada, programmeerida uutele sagedustele, vastasel juhul muutuvad segajad kasutuks ja nad enam ei sega ning seetõttu võivad näiteks lääne lennukid hakata vene õhutõrjerakettide tagajärjel taevast alla kukkuma. Näiteks USA õhujõudude koosseisus tegeleb selle tööga peamiselt 68. elektroonilise sõjapidamise eskadron.
War isn't a 100-meter dash, it's a marathon. Baseless optimism is a form of self-deception.
Peeter
Liige
Postitusi: 3306
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Õhutõrje

Postitus Postitas Peeter »

sg01 kirjutas: 13 Mär, 2025 16:56 Ega siin iseenesest midagi väga keerulist ei ole. Vene pool muudab ukrainas regulaarselt oma radarite töösagedusi.
NB! Mitte ainult Ukrainas! Olen juba korduvalt kirjeldanud ja tähelepanu juhtinud, et näiteks ZRK-del on juba tehasest iga süsteemi radaril sagedusvahemik ja kari töösagedusi. Ja need pidevalt muutuvad. Just nimelt selleks, et tõhustada ZRK kaitset ja raketivastast tõrjet ja teha ZRK enda avastamine ja tabamine oluliselt raskemks. Mitte midagi pole vaja muuta. Süsteem ise randomis vahetab sagedusi. Kui mälu ei peta, siis Buk-i stardiseadmel 9A310 ja 9A317 ja 9A338 jne oli märgijälgimise- ja sihitamise radaritel kummalgi süsteemil arengute tulemusena juba 9A317-l üle 40 töösageduse, mida siis töö käigus, st nii enne seires, kui ka raketi lennu ajal randomina pidevalt vahetatakse (ei vinni praegu otsima hakata kaustadest). Midagi pole vaja muuta selles mõttes nnrembatis ümberhäälestamises, et keegi hakkab saatjaid "justitseerima" (venekeelne termin), seda metroloogiateenistust ja -süsteemi käsitlen kohe järgmistes postitustes. Operaator peab lihtsalt oma tööd tundma ja oskama õigeid töörežiime valida.
sg01
Liige
Postitusi: 375
Liitunud: 27 Mär, 2022 18:08
Kontakt:

Re: Õhutõrje

Postitus Postitas sg01 »

Kas vene õhutõrjesüsteemide lihtsustatud eksportversioonidel on ka töösagedusi võimalik muuta ja kui keeruliseks on see protsess seal tehtud? Ma mõtlen neid süsteeme, mida näiteks araablased ja igasugu muud liivaneegrid kasutavad...
War isn't a 100-meter dash, it's a marathon. Baseless optimism is a form of self-deception.
Peeter
Liige
Postitusi: 3306
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Õhutõrje

Postitus Postitas Peeter »

No ega mina kah ju täpselt ei tea neid "eksportversioonide lihtsamaks treimisi" ulatusi, ja sisemaised ZRK-d on oluliselt võimekamad igas-mitmes aspektis, aga nii Buk-ide, kui Tor-ide E-seeriatel sageduste alas mingeid "erilihtsamaid" reklaame pole trehvanud. On erinevad variandid näitks jägitavate objektide arvus, üheaegsete sihitatavate rakettide arvus, raketikonteinerite konfiguratsioonist (kui palju ja mitme kaupa konteinerites jne), aga seda vähendatud sageduste arvu kohta eksportvariantidel pole küll infot kohanud. Rakett igaljuhul paistab sama olema, küll tähisega E. Võimalik, et see on juba väga konfidentsiaalne info ja diil. Aga seda "protiva-rls-raketi" tõrjumise võimekust reklaamitakse küll ka eksport kataloogides.
Ja nende sagedusrandomite-värk hakkas ajaliselt Almaz-Antei toodangus juba vähemalt mingi 1995-96 Buk-M2 jaoks loodud uue 9A310-st 9A317-ks arendamise versioonina, juba siis. Siis, kui venemaa täiega-pekkis omadega oli, ja Buk-M2-ks saamise asemel läksid need täiendused 1998 pelgalt Buk-M1-2-na toodangusse. Ja Buk-M2 kui selline sai tervikuna küpseks arendatud alles 2008-ndaks.
Süsteem ja selline võimekus ise on juba nn põhivarustuses. Kõik on kinni selles, kui ilmeksimatuks ja surematuks operaator ennast ise peab, ja kas ta sellest aspektist vaadatuna ka iseenda ellujäämiseks midagi teeb või kui hoolas ja läbimõeldum seda tehes on.
Peeter
Liige
Postitusi: 3306
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Õhutõrje

Postitus Postitas Peeter »

Teen siia veelkord selle täpsustuse (mida olen korra juba varem ka kirjeldanud), et Buk ise sai valmis 1979-ndaks, oluliselt täiendatud Buk-M1 sai valmis 1983-ndaks. Ja nüüd juba omakorda veel olulise(ma)lt vingema, st uue põlvkonna "arvutustehnika" tasemelt hakati kohe juba arendama Buk-M2-te, mis väidetavalt oli ka valmis ja vastuvõtuks katsetused läbinud 1988. Märgin vahele ära, et seesama 1988 tuli juba see esimene näidis-Tor meie õppekeskusse ja kohe hakati samaaegselt selle baasilt Tor-M1-te aretama, milles siis juba seesama "arvutus"platvorm, mis Tor-ile aretati ja siis tookord "ulme" tundus, vahetati omakorda kohe juba 1989 välja juba oluliselt uuemaks, ja võrguvõimeliseks, ja samas tuuniti sellega seoses ümber ka töökohad. Ja seesama 1988 oli tegelikult enne Tor-M1-te valmis juba ka selle Tor-M1-võrgu juhtimise jaoks mõeldud "komandirski" 9C737 Ranžir. No vat, ja siis hakati kohe ka seda Buk-M2-te tegema. Esimesena saigi nagu varemate arenduste käigus kõigepealt lahingukõlblikuks 9A310 asemele 9A317, see kompleksi märgijälgija-sihitaja-raketistartija. Ja koos temaga ka vana raketi 9M38M1 asemele/kõrvale uue põlvkonna rakett 9M317, mida siiamaani on nüüd korduvalt täiustatud ja arendatud. Nii lennukaugust, lennu sihitamist, lennuinfot, ja sealt edasi ka neid "isesihituvaid" päid on arendatud ja täiustatud. Ja vat selle süsteemiga hakkas ka see täpisrelvade ja radiolokatsioonikohti otsivate rakettide jne vastase effektiivse kaitse süsteemi promomine. Kuna aga kogu see-venemaa-värk kukkus 90ndate alguses täis-pekki, siis jäi ka see Buk-M2 valmisprojektina seisma, juba valmis arendatud asjadest võeti aga 1994-ndal ette ja tehti 1998-ndaks kokku Buk-M1-le edasiarendus Buk-M1-2, millel olid muud osad küll vanad, aga tulejõuvõimekus 9A310-e asemel 9A317-ks siis juba uus. Samas on märgitud, et Buk-М2Э-ga käidi sel perioodil relvamessidel näitamas/pakkumas, aga siseriiklikult Buk-M2-e asi jäi soiku. Ja siis juba ~15 aastat millalgi hiljem peale juba 2000-ndet võeti need materialid kalevi alt uuesti välja, vaadati üle, tehti jälle täiendused, ja sellest siis valmis veelkord edasimodifitseeritud siseriikliku versiooni Buk-M2.
Siit siis ka see vaatenurk, et kui suudaks neil seal majanduse persse keerata, siis poleks neil aasta(kümne)id võimekusi seal oma relvandust arendada. Võiks ju öelda, et selle suure majandus-jama tagajärgedel jäid neil aastakümneteks relvaarendused soiku ikka laias ampluaas. Alates Armatadest (millest palju juttu on olnud) üle ÕT-tehnika jõudes välja nii lennukiprojektide kui laevaprojektideni.
Peeter
Liige
Postitusi: 3306
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Õhutõrje

Postitus Postitas Peeter »

Tahtsin siia järjekordselt artiklist panna siia tsitaate ja neist siis lauseid alla joonides rõhutada, aga siis sain aru, et siia teemasse tuleks kopeerida ikka pea kogu artikkel tervikuna. Ja koos rõhutamisega, et lugeda tuleb tõsiselt kaasa mõeldes (ja minu kirjutatud juttudest ühiseid mõtteid paralleeliseerides) ikka lause lause kaupa, rida rea haaval kogu artikkel, ja hoiduda pinnapealsusest. Et saada aru ÕT, kui valdkonna senisest sõjaeelsest nägemusest (ülesanded, kasutamised, töömahud, varud, logistika jne) läbi sõjaaja ümbermõtestamisele läinud põhiteesideni. Ja seda vaadeldes eraldi nii USA, Euroopa, Vene, Hiina plaanide-tegude vaatenurgast jne. Nüüd vast saab igaüks aru, kui lapsikult lihtsameelne oli sõjaeelne kilkamine, et meil (siin meie, st lääne poolel) on paremad ja täpsemad raketid koos üleolevate juttudega, kuidas venelased rüüstavad Ukrainas pesumasinaid, et rakettide tegemiseks omale mikroskeeme saada. Nii kahju, kui seda ka mul niimoodi öelda ei ole...
....ja teades samal ajal, milliseid hunnikuid rakette olid venelased juba omale ladudesse tootnud... ja nüüd veel lisaks droonid....

https://forte.delfi.ee/artikkel/1203635 ... r-probleem

Tsitaate (st no ikka kogu artikkel):

See on ülihea ja ülimoodne, aga üheainsa raketi valmistamine võtab aega kaks-kolm aastat. Forte selgitab, miks see nii on.
Ukraina õhuvägi on saavutanud märgilise võidu, tulistades esimest korda alla Vene sõjalennuki, kasutades selleks üht kahest SAMP/T õhutõrjesüsteemist, mille Ukraina sai Prantsusmaalt ja Itaaliast. Ühes SAMP/T õhutõrjesüsteemis võib olla kuni kuus laskeseadeldist, millest igaüks suudab kanda kuni kaheksa Asteri raketti, seega ühel süsteemil on korraga kõige rohkem 48 raketti. Laskeseadeldised on seotud Arabeli radariga, mis suudab tuvastada ja jälgida sihtmärke mitmesaja kilomeetri raadiuses ning juhtida mitut raketti korraga.
See kinnitab, et Prantsuse-Itaalia ühistööna arendatud süsteem, mida peetakse Euroopa analoogiks USA Patriotile, on efektiivne relv Venemaa lennukite ja rakettide vastu. Küll toob see sündmus esile ka suurema probleemi – nii SAMP/T süsteeme kui ka nende Asteri rakette on Ukrainas ja kogu Euroopas väga vähe. Ukraina sõltub praegu nii Patrioti kui ka SAMP/T süsteemidest, kuid viimaseid on Ukraina kaitseks liiga vähe. USA, Saksamaa, Rumeenia ja Holland on andnud Ukrainale kokku kuus Patrioti patareid, samuti on Ukrainal kaks SAMP/T süsteemi. Need peaksid teoreetiliselt tagama minimaalse õhukaitse suurematele Ukraina linnadele, kuid eksperdid on hoiatanud, et sellest kaugeltki ei piisa. Probleem pole ainult süsteemide vähesuses, vaid ka rakettide nappuses. Pole täpselt teada, kui palju Patrioti ja Asteri rakette Ukraina on saanud, kuid iga lisatarne toimumine on olnud tähtis uudis. Näiteks, kui USA eelmise presidendi Joe Bideni administratsioon korraldas Ukrainale 90 Patrioti raketi üleandmise Iisraeli varudest, pälvis see väga laialdast tähelepanu. See näitab, kui keeruline on tagada Ukrainale piisavat hulka õhutõrjerakette ajal, kui Venemaa jätkab oma halastamatuid raketirünnakuid.
USA ettevõte Lockheed Martin toodab praegu umbes 500 Patrioti raketti aastas, kuid soovib 2027. aastaks suurendada tootmist 650-ni. Saksamaal rajatakse Patrioti rakettide tehast, kuid selle valmimine ja täieliku tootmisvõime saavutamine võtavad veel aastaid. Veelgi keerulisem on olukord Asteri rakettidega, mida toodab Euroopa ettevõte MBDA. Prantsusmaa ja Itaalia tellisid 2022. aastal kokku 700 Asteri raketti ning hiljuti ostsid Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia neid veel 220. Tõenäoliselt lähevad need raketid siiski vanemate süsteemide varude uuendamiseks, mitte Ukraina varude täiendamiseks. Veelgi enam, ühe Asteri raketi tootmine võtab paremal juhul aega umbes kaks aastat, mis on pikem tsükkel kui Patrioti rakettide puhul. Patrioti tootmistsükkel on Ukraina sõja ajal viidud USA-s kahest aastast aasta-pooleteiseni. Asteri tootmise aeglus muudab kiire reageerimise ja Ukrainale vajalike lisavarude saatmise keeruliseks. Kui USA Patrioti rakettide tootmine on üles ehitatud suuremahulisele masstootmisele, siis Asteri rakettide tootmine on praegu aeglasem, sest see sõltub keerukatest tarneahelatest ja Euroopa relvatööstuse piiratud tootmisvõimest. Kui Euroopa riigid soovivad kiirendada Asteri rakettide tootmist, peaksid nad investeerima uutesse tehastesse ja tarneahela laiendamisse, kuid see võtaks vähemalt veel paar aastat.
Peale varude nappuse on Ukraina sattunud ka geopoliitiliselt keerulisse olukorda. USA president Donald Trump on muutnud senist poliitikat ja peatas ajutiselt Ukrainale abi saatmise. Selle tulemusena on Ukraina sattunud ohtu kaotada vähemalt ajutiselt osa oma õhukaitsest, mis sõltub Ameerika Patrioti süsteemidest. Seda geopoliitilist ebakindlust arvestades on Saksamaa tulevane kantsler Friedrich Merz kutsunud Euroopat üles saavutama suuremat strateegilist iseseisvust USA-st. Säärane seisukoht on oluline ajal, mil USA valitsus pole mitme riigi silmis usaldusväärne liitlane. Euroopa sõltuvus USA-st relvastuse ja kaitse mõttes muutub üha suuremaks riskiks, eriti kui USA poliitika võib järsult muutuda.
Kokkuvõttes näitab Ukraina esimene edukas rünnak SAMP/T süsteemiga, et Euroopa õhutõrjealternatiivid toimivad, kuid neid on liiga vähe ja nende rakettide tootmine on liiga aeglane, et kiiresti reageerida Venemaa jätkuvale agressioonile. Samal ajal muudab USA ettearvamatu poliitika olukorra veelgi keerulisemaks, sundides Euroopat otsima uusi lahendusi ja suurendama oma relvatootmist. Kui Ukrainale ei suudeta tagada piisavalt rakette ja õhukaitsesüsteeme, võib see riik jääda kaitsetuks Venemaa raketirünnakute ees, mis võivad jätkuda seni, kuni sõda kestab. Kuid praegu pole selle lõppemise kohta mingit kindlust.

Forte vestles SAMP/T-st Ukraina eksperdi Roman Svitaniga, kes peab seda väga heal tasemel relvaks. „Tegemist on suurepärase Prantsuse-Itaalia õhutõrjeraketikompleksiga, kusjuures põhikomponendid on peamiselt Prantsuse päritolu. Asteri rakettide arendus algas 1980. aastatel Prantsusmaal ja Itaalias eesmärgiga luua täiesti uus ja moodne õhutõrjesüsteem, mis suudaks kaitsta nii strateegilisi alasid kui ka laevastikku. Selle eesmärk oli pakkuda Euroopa alternatiivi USA Patrioti süsteemile, mis oli tol ajal juba kasutusele võetud, kuid Euroopal endal puudus sarnane süsteem ja selleks loodi Aster-15 ja Aster-30. Mõlemad raketid on suurepärased ja suudavad täita samu lahinguülesandeid nagu Patriot. Mõnes aspektis on need isegi paremad, näiteks lennuulatuse poolest. On olemas mõned Aster-30 variandid, mille lennuulatus on 10% suurem kui Patriotil. Kui Patrioti tootja välja kuulutatud maksimaalne laskekaugus on 150–160 km, siis SAMP/T võib tabada sihtmärke 180–200 km kauguselt.“
Svitan toob esile ka „eurooplaste Patrioti“ peamise häda. „SAMP/T on Patriotiga täiesti võrreldav süsteem, kuid peamine probleem on rakettide nappus. Ühe Aster-30 raketi tootmistsükkel kestab praegu kaks-kolm aastat, kuid seda püütakse praegu lühendada 18 kuuni. Asteri raketi tootmistsükkel on pikk, sest see on kõrgtehnoloogiline relv, mille tootmine nõuab täppiselektroonikat, keerukaid sensoreid ja tõmbevektoriga düüse, mille valmistamine on aeglane ja oleneb piiratud tootmisvõimsusest. Lisaks on raketi tootmine Euroopa riikide vahel hajutatud, mis tekitab tarneahela viivitusi ja logistikaprobleeme. Samas oleks ideaalne, kui rakette saaks toota umbes ühe kuuga, selleks on tarvis masstootmist, milleni Euroopas jõutud ei ole. Ukraina võiks siin kaasa aidata, kuna riigil on tugev raketitööstus ja võimalik, et Ukraina saaks liituda SAMP/T tarneringiga, pakkudes vajalikke komponente või raketiosasid. Kui see oleks võimalik ja vajalik, oleks üleminek Patriotilt SAMP/T-le Ukrainale väga kasulik.“
Svitani sõnul on ameeriklastest suurema sõltumatuse saavutamiseks tarvis astuda ka teisi samme. „Peale selle – natuke teemast kõrvale – võib mainida, et Ukrainal on veel Norra NASAMS-i keskmaasüsteem, mis kasutab Ühendriikide AIM-120 rakette, mis on mõeldud hävituslennukite jaoks. Kuid kuna need raketid on USA päritolu, oleks vaja sellest süsteemist loobuda või see teistele rakettidele kohandada. Uus NASAMS-3 versioon suudab juba kasutada nii Euroopa IRIS-T rakette kui ka muid variante. Näiteks AIM-9 Sidewinderit, mida vedeleb üle Euroopa ladudes palju. Sakslaste IRIS-T on suurepärane rakett, mille täpsus on 100%, mistõttu oleks mõistlik Euroopas just sellele üle minna. Seega peaks ka Ukraina keskenduma edaspidi IRIS-T ja SAMP/T süsteemidele ning tagama, et riigis endas käivitatakse Aster-30 ja IRIS-T rakettide tootmine koostöös Euroopa partneritega. See vähendaks sõltuvust välisabist ja tugevdaks meie õhukaitset.“
Viimati muutis Peeter, 15 Mär, 2025 9:32, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 40523
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Õhutõrje

Postitus Postitas Kriku »

Ukraina sõjas saadab praegu edu seda, kes suudab toota kiiremini ja rohkem odavat saasta :| .

LISATUD: nagu tellitult eelneva lause peale: Ukraina arendab 10000-euroseid tiibrakette, mille tööpõhimõtet kasutas juba V1: https://forte.delfi.ee/artikkel/1203633 ... asturakett

Mis selle mootoritüübi korrektne nimetus eesti keeles on?

Karta on, et ÕT jääb "Šahiididest" ja sellistest alati vähemalt suurusjärgu võrra kallimaks ja harvemaks. Saadetakse 1000 sellist korraga välja ja tee siis, mis tahad. Natsi-Saksamaal polnud lihtsalt sellist võimekust, aga tänapäeva tööstusriikidel on.
Peeter
Liige
Postitusi: 3306
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Õhutõrje

Postitus Postitas Peeter »

Tulejõud, tehnika olemasolu, arendusbaas, reservid. Ja loomulikult laskemoon- st raketid. Need peavad olemas olema ja sõja ajal loomulikult sõjaaegses mahus sõda pidamist võimaldavate reservidega. jne.
Ma ei mäletagi, millal ma juba siia selle kommentaari kirjutasin, et lihtsalt seirevõimsuse arendamisest arvutite abil ei piisa. Vaja on ka stardi- ja sihitamise seadmestikku, ja loomulikult sõjakasutuse arvestuses rakette nende jaoks. Sest muidu, ilma rakettideta, muutub kogu see eelnenu mõttetuks. Juba ammu-ammu ÕT-analüüse siin tegema hakates.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 40523
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Õhutõrje

Postitus Postitas Kriku »

Just täpselt.

Kuidas sulle tundub, kas igasugu mehitamata lendsaasta oleks otstarbekam õhust küttida, nagu on hiljuti arvatud? On sul mingi informeeritud arvamus selles küsimuses?
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 40523
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Õhutõrje

Postitus Postitas Kriku »

Ukrainas mõeldakse juba oma nö kuplisüsteemi peale, mis koosneks eri tüüpi droonidest ja rakettidest. Lihtsustatult seletades töötaks see ühtse juhtimisega ning paikneks näiteks mõne kõrgema hoone katusel või kõrgemas kohas. Kui tuleb vaenlase objekt, siis vastavalt sellele, mis relvaga on tegu, lendab automaatselt välja selle sihtmärgi hävitamiseks kõige sobilikum droon või rakett.
https://maailm.postimees.ee/8198486/pos ... iga-kallid
olevtoom
Liige
Postitusi: 249
Liitunud: 06 Dets, 2023 9:52
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Õhutõrje

Postitus Postitas olevtoom »

Kriku kirjutas: 15 Mär, 2025 9:19 ... https://forte.delfi.ee/artikkel/1203633 ... asturakett

Mis selle mootoritüübi korrektne nimetus eesti keeles on?
Mina olen seda impulss-reaktiivmootori nime all tundnud.
Kremli troll.
Kasutaja avatar
isakene
Liige
Postitusi: 1262
Liitunud: 29 Jaan, 2009 1:04
Kontakt:

Re: Õhutõrje

Postitus Postitas isakene »

Kriku kirjutas: 15 Mär, 2025 9:19 Mis selle mootoritüübi korrektne nimetus eesti keeles on?
Inglise keeles pulse jet engine, wikis tõlgitud kui pulsatsioonreaktiivmootor. https://et.wikipedia.org/wiki/Reaktiivmootor

Akf olevtoom toodud termin impulssreaktiivmootor on ka laialt kasutusel.
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
andrus
Liige
Postitusi: 4536
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Õhutõrje

Postitus Postitas andrus »

Kriku kirjutas: 15 Mär, 2025 9:19 LISATUD: nagu tellitult eelneva lause peale: Ukraina arendab 10000-euroseid tiibrakette, mille tööpõhimõtet kasutasid juba V1/V2: https://forte.delfi.ee/artikkel/1203633 ... asturakett
Kuidas V2 säästutiibraketi teemaga seotud on? Ma ei näe maksumüüri taha. Vabalt loetavas osas sellist lollust küll kirjas ei ole.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline