vanahalb kirjutas: ↑12 Mär, 2025 22:07Janukovitš kukutati
Tagandati parlamendi poolt:
https://en.wikipedia.org/wiki/Viktor_Ya ... presidency .
vanahalb kirjutas: ↑12 Mär, 2025 22:07Tuleb keegi Juštšenko sarnane ning jälle hakkab Nato-jutt peale.
Jutt jutuks, aga enne Krimmi okupeerimist toetas vaid 40% ukrainlasi NATO-ga ühinemist.
Kogu see NATO-ga liitumise kui sõja ajendi jutt on faktidega halvasti kooskõlas ning üldse alahindab mõju, mis Ukraina astumisel Euroopa Liitu oleks Venemaale olnud. Poliitiliselt oleks pikkamisi tekkinud demokraatlik ja sõnavabadust austav Venemaa autoritaarse Venemaa kõrvale (täpselt mitu miljonit Ukraina venelast oleks selle moodustanud, pole eriti oluline). Juhtunud oleks see aladel, mida nad oma riikluse hälliks pidasid. Majanduslikult oleks Venemaa-Ukraina piir, kust vajadusel bussitäied diversante ilma kontrollita üle sõitsid, saanud EL-i välispiiriks koos kõige kaasnevaga. Kokkuvõtteks, Ukraina oleks Maidani tulemusel Venemaa mõjutsoonist väljunud - pikkamisi, kuid siiski. See oli Moskoovia jaoks vähemalt sama mõru pill kui osa Ukraina poliitikute soov NATO-ga ühineda. Veel enam, sündinud oleks see rahvarevolutsiooni tulemusel - stsenaarium, mis Putini režiimi jaoks jaoks tähendas otseselt surmaohtu.
Jah, muidugi oleks Putini režiim sellest ka ilma sõjata üle saanud. Akf Kilo Tango tõi näiteks Põhja-Korea, mis aastakümneid eksisteeris kõrvuti turumajandusliku, kuigi ebademokraaliku Lõuna-Koreaga. Aga sellest samast näitest saab tuletada ka niisuguse ülesaamise hinna ehk siseriikliku kruvide kinni keeramise. 2014. aastal poldud Moskvas nähtavasti selleks veel valmis ning rehkendati, et sõda tuleb odavam. Ja olekski muide tulnud, kui seda oleks juhtinud sõjaväelased - 2014. aastal oleks iseseisva Ukraina saanud tõenäoliselt ära lõpetada jõud, mis 2024.-2025. aastal pole suutnud Pokrovskit vallutada.
---
Roman Svitan:
Täna kirjutavad kõik Ukraina meediaväljaanded 30-päevasest vaherahust ning kajastavad Jermaki kommentaare, kuidas see on õiglane ja kui hea see kõik on. Kuid öelge palun kui ekspert – kas Ukrainale võib mingit kasu sellest 30-päevasest vaherahust olla? Või on see ainult Venemaale hea?
See on ainult Venemaale kasuks ja reaalsuses toob neile palju kasu. Vene väed on Donbassis praegu täiesti ära kurnatud. Nad on ära kasutanud kõik reservid, isegi need, mis olid jäetud okupeeritud alade kindlustamiseks. Praeguses olukorras päästavad Zelenskõi ja Jermak Vene armee. Viimase nädala jooksul on näha olnud väga positiivne dünaamika Ukraina jaoks. Me surume neid tagasi ja liigume Pokrovski piirkonnas edasi mitmes suunas: Uspenivka, Udatšne, Kotlõne, Pištšane ja Ševtšenko juures. Oleme venelasi hakanud sealt välja suruma. Surusime neid Pokrovski juurest minema, sundisime nad taganema, võtame tagasi oma vanu positsioone. Oleme nad peatanud Tšassiv Jaris ja Bilohorivkas, samuti surume neid tagasi Kupjanski juures. Lõpuks ometi on Donbassis alanud vastupidine liikumine, kuid nüüd tuleb Jermak ja pakub 30-päevast niinimetatud pausi, mis sisuliselt päästab Vene armee Donbassis hävingust.
Relvarahu oht meie jaoks seisneb ka selles, et Venemaa paneb iga kuu rivvi kaks uut diviisi – umbes 30 000 sõdurit. Kui lahingud jätkuvad, siis me suudame igas kuus kahe diviisi jagu mehi ära hävitada, nende pöördumatud kaotused on ka iga kuu umbes 30 000 meest. Nii püsib tasakaal. Kui aga peatada lahingud 30 päevaks, siis meie ei vähenda nende jõude, kuid nemad panevad need 30 000 sõdurit juurde ja suurendavad oma vägede koosseisu kahe diviisi võrra. See nõrgestab Ukraina armee võimet neid kusagil tagasi hoida.
Eilne kokkulepe Jiddah’s ei toonud Ukrainale mitte midagi head, kuid andis Venemaale kõik, mida neil vaja oli. Venemaa vajab hädasti seda operatiivset pausi, et oma vägesid ümber korraldada. Lisaks oli see ilmselt kasulik ka Netanyahule ja Trumpile – venelased ei sekku nüüd nende Iraanile korraldatava surveoperatsiooni puhul. Nii et Ukraina on muudetud lihtsalt vahetusrahaks Lähis-Ida küsimuste lahendamisel, Iisraeli huvides.
Varem, eelmises Donbassi sõjas, Vene pool relvarahust kinni ei hoidnud. Kuidas saavad Ukraina ja Jermak nüüd kindlad olla, et see vaherahu reaalsuses jõustub? Ja kuidas seda saab garanteerida?
Asi on eesmärgipärasuses. Praegu vajavad venelased vaherahu. Nad peatavad oma rünnakud, ja kuni nad oma reserve koondavad, järgivad nad seda vaherahu. See on neile kasulik. See on nende endi eesmärk. Nad palusid seda Trumpilt ja Jermakilt, kelle puhul on ammu kahtlustatud, et ta on Venemaa mõjuagent Ukraina juhtkonnas. Nad soovisid lahingute peatamist, sest nad on oma reservid juba täielikult ära kasutanud. Kõik need reservid olid suunatud pealetungile ja territooriumi maksimaalseks hõivamiseks, sest nad teadsid, et neil on Jermak ja Trump, kes tagavad neile puutumatuse, ilma et venelased ise peaksid selle nimel midagi tegema – nad lihtsalt peatavad lahingutegevuse.
Praegu saaksid nad vähemalt kuu aega jõudu koguda. Tegelikult vajavad venelased suvise pealetungikampaania ettevalmistamiseks vähemalt kolm-neli kuud. See on miinimum. Nad vajavad operatiivpausi, et täielikult taastuda, koguda jõudu ja uuesti pealetungile minna. Nii et küsimus pole mitte selles, kuidas vaherahust kinnipidamist kontrollida, vaid selles, kellele see üldse kasulik on. Ja praegu vajavad seda ainult venelased.
https://forte.delfi.ee/artikkel/1203630 ... iline-risk
Svitanil on õigus, kui pärast vaherahu ei liigu Lääs edasi täiendavate julgeolekugarantiidega Ukrainale. Lihtsalt operatiivpausi järel, kui Lääs jälle tukkuma jääb või ohtu sihilikult ignoreerib, on Ukraina olukord halvem.
---
Kuulujuttu:
Venemaa on esitanud Ameerika Ühendriikidele nimekirja nõudmistest, mille täitmisel ta soostuks lõpetama oma agressioonisõda Ukraina vastu ja taastama suhted Washingtoniga, kirjutab uudisteagentuuri Reuters julgeolekuteemade korrespondent Erin Banco viitega kahele anonüümsust soovinud allikale. Tema ülevaatest selgub, et Moskva nõudmised võivad sisult olla samad, mida ta on viimased paarkümmend aastat korranud. Pole selge, mida Moskva täpselt oma nimekirja pani või kas ta on valmis alustama rahukõnelusi Kiieviga veel enne nende vastuvõtmist, tõdes Reuters. Venemaa ja USA esindajad on neid teemasid viimase kolme nädala jooksul arutanud nii näost-näkku kohtumistel kui ka virtuaalsete vestluse käigus, ütlesid allikad. Nad kirjeldasid Kremli tingimusi laiaulatuslikena ja sarnastena nende nõudmistega, mida ta on ka varem Ukrainale, USA-le ja NATO-le esitanud.
Venemaa varasemad tingimused hõlmasid Kiievi välja jäämist NATO-st, kokkulepet mitte paigutada Ukrainasse välisriikide vägesid ja nõuet tunnustada rahvusvaheliselt Vene režiimijuhi Vladimir Putini väidet, et Krimm ja neli Ukraina oblastit, millest suurt osa Vene väed praegu okupeerivad, kuuluvad Venemaale. Venemaa on viimastel aastatel ka nõudnud, et USA ja NATO tegeleksid sellega, mida ta on nimetanud sõja juurpõhjusteks, sealhulgas NATO idasuunaline laienemine.
Reuters meenutas, et USA president Donald Trump ootab Putinilt teadet selle kohta, kas ta nõustub 30-päevase vaherahuga, milles USA ja Ukraina esindajad teisipäeval Saudi Araabias peetud kõneluste käigus kokku leppisid ja millega Ukraina president Volodõmõr Zelenski nõustus kui esimese sammuga rahukõneluste suunas. Putini pühendumus võimalikule relvarahuleppele on aga endiselt ebakindel, üksikasjad on veel täpsustamata, tõdes Reutersi ajakirjanik.
https://www.err.ee/1609631462/reuters-v ... maid-soove
Üldiselt, kui Moskooviat saatis tema standardite järgi lahinguväljal edu USA tugeva toetuse ajal Ukrainale, siis miks peaks ta nüüd midagi teisiti tegema...?
